E.Viiralt (0)

Sarnased õppematerjalid

19

pptx

Eduard Wiiralti elulugu ja looming

Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang ­ 8. jaanuar 1954 Pariis  Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea".  Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias  Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksa

Kunstiajalugu

10

ppt

Eduard Wiiralt Powerpoint

Eduard Wiiralt  Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima.

Kunstiajalugu

9

doc

Eduard Viiralt

Expression- prantsuse keeles "väljendus". Ekspressionistid tahtsid maailma vapustada ja liigutada nende tundeid. Seda stiili viljelevad kunstnikud väljendasid elu dramaatiliselt, nad moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal, kus isa sai tööd Varangu mõisas. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud

Kunst

1

docx

Eduard Wiiralt

Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli

Kunstiajalugu

7

doc

Eduard Wiiralt referaat

Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas ­ meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene

Ajalugu

8

doc

Eduard Wiiralt

Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C  Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 2 Kronoloogia · Wii

Kirjandus

6

doc

Eduard Wiiralt

aasta oktoobris siirdus Wiiralt kunstiõpinguid jätkama Tartu "Pallasesse" Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. Tema varasematest skulptuuridest paistavad silma realistlik Konrad Mäe pronks ja ekspressiivne Kristjan Tedre betoonbüst (1922, Tartu Kunstimuuseum). Need ja teisedki Wiiralti "Pallase" päevil valminud skulptuurid lubavad arvata, et temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923

Kirjandus

13

doc

Eduard Viiralt

Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja tundelaadile. Viiraltile ja Rauale on ühine ka kõrge kunstnikueetika, raugematu perfektsionism vormis sisulise täpsuse nimel. Me tunneme Kristjan Rauda ka huvitava maalijana, Viiralt omakorda alustas 1920.aastate algul lootusandvalt skulptuuristuudiumi. Ent Raua põhialaks kujunes joonistus, Viiraltil ­ estamp. Kahe suure isiksuse keskendumisel graafikale oli otsustav mõju tugeva omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Mõju pole avaldunud niivõrd stiil ­ mis kummalgi meistril on liiga ,,isiklik", selleks et olla järgitav -, kuivõrd vaimsus ja mustvalge kunsti kultuur. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)