Eduard Viiralt (0)

EDUARD VIIRALT
REFERAAT
TALLINN 2010

Elulugu

Eduard Viiralt ( Wiiralt ) sündis Robidetsi mõisas, 20. märtsil 1898.a, mõisateenijate pojana . Viiraldi perekond tuli Eestisse 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli.
Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 – 1919) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 – 1924). Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste , näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana.
Hiljem töötas ta peamiselt graafikas – mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid , näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti.
Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad ”Põrgu”, ” Kabaree ”, ”Neegripead”, ” Lamav tiiger” ja ”Kaameli pea”.
Aastatel 1925–1938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks “ Kristjan Raud”, kuivnõel, 1939).
1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega.
Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.

Looming

Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead" ja "Lamav tiiger".
Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu ", "Viljandi maastik ", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd.
30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele , lastele ja maastikule, näiteks “Maastik Pariisi lähedal”.
Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse , tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega.
Viiralt on esinenud näitustel Helsingis , Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos , Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt
http://estarts.ca/artist.php?id=39