Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEENED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

SEENED
VÕHMA GÜ
A
MNAASIUM
Pilvi Ailt

2007
 
 
... päristuumsed organismid
... paljunevad põhiliselt eostega või seeneniitidega
... Kasvavad kõikjal, kus leidub piisavalt:
- toitu, soojust, niiskust
NB! Valgust nad ei vaja
 
Enamik seeni koosneb  seeneniitidest  e hüüfidest.
Seeneniidid  harunevad ja põimuvad omavahel 
moodustavad seeneniidistiku e mütseeli
 
 
Seened erinevad nii  taimedest  
kui loomadest
 Sarnasused taimedega
   Erinevused taimedega
- puudub akti vne 
- puuduvad plasti did
li kumisvõime
      
- pole klorofül i
rakukestad
     
- ei fotosünteesi
- vakuoolid
- pi ramatu paljunemine
 
 
 Sarnasused 
 Erinevused 
loomadega
loomadega
Varuained  (glükogeen 
- on li kumatud
või rasvad)
- sisaldavad rakukesta
- toituvad orgaanilisest 
- sisaldavad vakuooli
ainest
- paljunevad eostega
- puuduvad plasti did
 
 
PARASIITSEENED
HALLITUSSEENED
SEENED
KÜBARSEENED
PÄRMSEENED
 
 
NUTTHALLIK
 
 
PINTSELHALLIK
 
 
HALLITUSSEENTE  TÄHTSUS 
INIMESE ELUS
I Kasulikud hallitusseened
1. Antibiootikumide tootmine
2. Juustusortide valmistamise
3.  Salaami  vorsti valmistamine 
II Kahjulikud hallitusseened
1. Eritavad toiduainetesse mürke
2. Rikuvad raamatuid
3. Ri etus – ja nahkesemeid
 
 
PÄRMSEENED
 
 
 Pärmseened toituvad vees lahustunud 
suhkrust ja mineraalainetest
 Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib 
süsihappegaas ja  alkohol .
 Pärmseened paljunevad peamiselt 
pungumise teel.
 
 
 PÄRMSEENTE KASUTAMINE
 I Toiduainetetööstus
  Pagaritooted
 Õl e pruulimine
 Veini käärimine
II Söötmete valmistamisel (sisaldab valku ja B-
vitamiini)
III Ravimite valmistamisel
IV Katseobjekt bioloogias üldiste 
  seaduspä
 
rasuste uurimisel.
KÜBARSEENED
 Kübarseenteks 
nimetatakse seeni, 
mil e viljakehad 
koosnevad kübarast ja 
jalast .
 Põhiline osa neist 
seentest asub 
mütseelina mullas.
 
 
 
 
KÜBARSEENTE KASUTAMINE
I Toiduks
II Kasvatatakse  šampinjone, austerservikuid ja       
         trühvleid
III Käsitöös – värvitakse lõngu
IV Tehakse tinti - tindikutest
 
 
PARASIITSEENED
 Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende 
kudedest
 Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel ja 
eriti taimedel, põhjustades neil seenhaigusi.
 Parasi tseente hulka kuuluvad roosteseened, 
nõgiseened, jahukasteseened jt.
 
 
PARASIITSEENED 

Põhjustavad mürgitusi ja allergiat (valge 
kärbseseen). 

Kahjustavad: nahka, jalgade- ja küünte 
seenhaigused , juustes kõõm.

Tekitavad taimedele ja loomadele seenhaigusi.

Lagundavad puitu ( majavamm )
 
 
Seenhaigusi inimesel 
nimetatakse mükoosiks. 
 
 
Majavamm muudab puidu 
pudedaks
 
 
SEENTE TÄHTSUS
 Looduses on seened olulised orgaanilise aine 
lagundajad.
 Seened osalevad mul as huumuse 
moodustamisel.
 Kasutatakse meditsiinis
 Kasutatakse toiduainetetööstuses
 
 

Document Outline

  • SEENED
  • ... päristuumsed organismid  ... paljunevad põhiliselt eostega või seeneniitidega  ... Kasvavad kõikjal, kus leidub piisavalt:  toitu, soojust, niiskust  NB! Valgust nad ei vaja   Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest.  Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel moodustavad seeneniidistiku e mütseeli   
  • Seened erinevad nii taimedest kui loomadest
  • Sarnasused loomadega Varuained (glükogeen või rasvad)‏ toituvad orgaanilisest ainest puuduvad plastiidid  
  • Slide 5
  • NUTTHALLIK
  • PINTSELHALLIK
  • HALLITUSSEENTE TÄHTSUS INIMESE ELUS
  • PÄRMSEENED
  • Pärmseened toituvad vees lahustunud suhkrust ja mineraalainetest  Nende toitumisel hapniku juurdepääsuta tekib süsihappegaas ja alkohol.  Pärmseened paljunevad peamiselt pungumise teel.  
  •  PÄRMSEENTE KASUTAMINE
  • KÜBARSEENED
  • Slide 13
  • KÜBARSEENTE KASUTAMINE
  • PARASIITSEENED
  • PARASIITSEENED  Põhjustavad mürgitusi ja allergiat (valge kärbseseen).   Kahjustavad: nahka, jalgade- ja küünte seenhaigused, juustes kõõm.  Tekitavad taimedele ja loomadele seenhaigusi.  Lagundavad puitu (majavamm)‏  
  • Seenhaigusi inimesel nimetatakse mükoosiks. 
  • Majavamm muudab puidu pudedaks
  • SEENTE TÄHTSUS
Vasakule Paremale
SEENED #1 SEENED #2 SEENED #3 SEENED #4 SEENED #5 SEENED #6 SEENED #7 SEENED #8 SEENED #9 SEENED #10 SEENED #11 SEENED #12 SEENED #13 SEENED #14 SEENED #15 SEENED #16 SEENED #17 SEENED #18 SEENED #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dzumin1998 Õppematerjali autor
väga õppetlik kokkuvõtlik

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia - Seened
1
docx

Bioloogia - Seened

hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia

Bioloogia
8kl tähtsamad faktid
4
odt

8kl tähtsamad faktid

· Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. · Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku. · Seened on loomse toitumistüübiga. · Seened paljunevad eostega. · Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajana. · Soodsates tingimustes, kus on piisavalt soojust ja niiskust, lõhestuvad hallitusseened orgaanilisi aineid. · Hallitavatel toiduainetel (jm.) moodustub hallitusseete hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi. · Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevad paljutuumset rakku, sest seeneniitides pole ristvaheseinu.

Bioloogia
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus.

Bioloogia
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.

Bioloogia
Bioloogia 8-klassi kokkuvõte
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

_____ 10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega, Näiteid liikidest; Õhu saastumine, happesademed, osoonikiht Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toitaineid läbi rakukesta. Seened erinevad kõigist teistest organismidest niivõrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Kuid ometi on neil taimede ja loomadega mõningaid sarnaseid tunnuseid. Seenerakkude kestad koosnevad teistsugustest ainetest kui taimerakkude omad ja seenerakkudes puuduvad plastiidid. Elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid ja vett omastavad seened ümbritsevast keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades. ______________

Bioloogia
UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED SEENED, NENDE PALJUNEMINE Se ened m o odustavad tänapäeval o maette riigi ja see on SEENERIIK. Se ened heideti taimeriigist välja, sest: 1. Nad on loo ms e toitumistüübiga, see tähendab heterotroofsed. 2. Se ened, nagu loo madki sisaldavad varuaineid (gl ükoge en). Se ened on taimede ga sarnased järg miste tunnuste poolest: 1. Neil on sa muti rakukest. Se ente rakukest koosneb p õhiliselt kitiinist. 2. Se entel on vakuoolid. 3

Bioloogia
Bioloogia eksam
17
pdf

Bioloogia eksam

Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus: Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 8. Morgani seadus. Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 9. Kõik seened, näited. !!! Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp

Bioloogia
Põllumajandus taimede kordamine eksamiks
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised ­Virophyta ­ obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus ­ 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke

Põllumajandus taimed




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun