Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened (0)

1 Hindamata
Punktid

Seened 
Seente sarnasus taimedega  Seente sarnasus 
loomadega  
•Kasvavad ühel kohal ega liigu 
•Toituvad valmis orgaanilisest 
aktiivselt 
ainetest, mida saavad 
•Seenerakkudel on rakukestad 
väliskeskkonnast 
•Kasvad kogu elu 
•Rakkudes talletuvad 
samasugused varuained 
Millised on seened ja kust neid 
leida võib ? 
Seened kuuluvad  omaette  seeneriiki, 
enamik neist on  hulkraksed
Toitu saavad nad orgaanilist ainet 
lagundades või teistelt elusorganismidelt 
neil kas parasiteerides või nendega 
sümbioosis  elades
Seega toituvad nad valmis orgaanilisest 
ainest. 
Erinevalt  taimedest  puudub seentel 
klorofüll ja seetõttu pole neile valgus 
oluline. 
Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja 
niiskes paigas, kus on rohkesti toitaineid. 
Seente ehitus 
Hulkraksed seened koosnevad pikkadest 
peentest  seeneniitidest , mis omakorda 
koosnevad piklikest rakkudest. 
Seenerakke ümbritseb õhuke  rakukest , mis 
kaitseb neid lagundamise ja toitainete 
väliskeskkonda lekkimise eest. 
Seente rakukest koosneb kitiinist, millest koosneb 
ka putukate välistoes. 
Seenerakkude on olemas tuum. 
Seentel talletub rakkudesse  samasugune  
varuaine  nagu loomadelgi, taimedele omast 
tärklist  seentes  ei esine.
Seeneniidid  harunevad ja kasvavad 
pikemaks tipust.
Seeneniidid kasvavad mullas, kõdus või 
teiste organismide sees, kus nad 
moodustavad  seeneniidistiku  ehk mütseeli, 
s.o harunenud ja omavahel põimunud 
seeneniitide võrgustiku. 
Seeneniidid eritavad mulda mürkaineid ehk 
toksiine . Toksiinide abil peavad seened 
omavahel pidevat nn keemiasõda elupaiga 
ja toidu pärast. 
Osa seeni moodustab 
viljakeha  
Soodsates tingimustes moodustavad paljud seened 
tihedasti põimunud seeneniitidest viljakehasid. 
Viljakehad  on seente  paljunemisorganid , mis 
hõlmavad vaid väikese osa kogu organismist. 
Viljakehas valmivad paljunemiseks ja levimiseks 
eosed, mis on mikroskoopilised, ümara kuju ja 
paksu kestaga  rakud
Viljakehasid on vägamitmesuguse kuju ha 
suurusega, nt söögiseentel koosnevad need 
kübarast ja  jalast
Madalamalt arenenud seentel tekivad eosed lihtsalt 
püstistel rakkudel. 
Seente paljunemine ja levik 
Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. 
Ühel seene viljakehal võib areneda 
miljoneid või isegi miljardeid  eoseid
Need levivad tuulega, aga ka vee ja 
loomadega. 
Eos  idaneb  jas ellest hakkab kasvama 
seeneniit, kui on piisavalt toitu, niiskust ja 
soojust. 
Paljud sümbiondid aga vajavad 
idanemiseks sobiva peremehe lähedust. 
Miks on seenele vaja 
seeneniite? 
Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu 
väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. 
Seeneniidistiku ehitus ongi  kohastunud   selliseks  
toitumiseks, sest peened  niidid  kasvavad kiiresti 
just sinna, kus toitu on palju. 
Mida  suuremaks  kasvab seeneniidistik, seda 
suuremaks läheb pind, mille kaudu  seen  toitub. 
Seeneniidistiku sees liigub toitainete lahus edasi 
ja jõuab viljakehadesse, 
Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente 
omaveheliseks konkureerimiseks kulub suur osa 
saadud toitainestest. 
Seente mitmekesisus  
Seened on ehituselt väga mitmesuguseid ja 
mitmekesised  on ka nende kasvukohad ja 
eluviis. 
Mõned seened on kübara ja jalaga, suur 
osa seeni on mikroskoopilised. Rohkelt on 
neid mullas ja maapinnal kõdus. 
Paljud seened on  roht - ja puittaimede 
parasiidid , osal neist on suured viljakehad, 
mida võib näha puutüvedel ja kändudel, 
osa seeni aga moodustab koos teiste 
organismidega samblikke. 
Pärmseened vajavad suhkrurikast 
keskkonda 
Pärmseened on erinevalt teistest seentest 
üherakulised ning neil pole niidistikku. 
Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. 
Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, 
nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. 
Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku 
energiat. 
Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas 
nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad 
alkohol  ja  süsihappegaas
Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust 
toiduainetööstuses. 
Kuidas pärmseened 
paljunevad? 
Pärmseentel on peale eoste moodustamise 
veel üks  paljunemisviis , pungumine: 
pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub 
välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad 
üksteisest eralduda või jääda külgepidi 
seotuks, moodustades  pikki  rakuahelaid. 
Kui  elutingimused  pole soodsad moodustab 
seen  eoseid.
Milleks pärmseeni 
kasutatakse? 
Pärmseente võimet suhkruid kääritada 
kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamisel 
ja taina kergitamisel 
Pärmitaignasee lisatakse suhkrut, millest seened 
toituvad. Käärimisel eralduvad süsihappegaas ja 
alkohol “kergitavad”  tainast  ja muudavad selle 
poorseks. Hiljem need ained lemduvad. 
Veini- ja õlletööstuses kasutatakse pärmseeni, et 
kääritad amahlas või õlleekstraktis leiduvad 
suhkrud  alkoholiks. Käärimisprotsessi käigus 
saab suhkru lisamisega reguleerida alkohoolse 
joogi kangust. 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Millised on seened ja kust neid leida võib ?
  • Seente ehitus
  • Slide 5
  • Osa seeni moodustab viljakeha
  • Seente paljunemine ja levik
  • Miks on seenele vaja seeneniite?
  • Seente mitmekesisus
  • Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda
  • Kuidas pärmseened paljunevad?
  • Milleks pärmseeni kasutatakse?
Vasakule Paremale
Seened #1 Seened #2 Seened #3 Seened #4 Seened #5 Seened #6 Seened #7 Seened #8 Seened #9 Seened #10 Seened #11 Seened #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lang Õppematerjali autor
Saad vastuseid küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

Seened
11
rtf

Seened

Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses......................................................................

Bioloogia
Mükoloogia kordamisküsimused
19
docx

Mükoloogia kordamisküsimused

Mükoloogia kordamisküsimused ∙ Seente määratlemine – mille järgi eristuvad seened teistest organismirühmadest. Seened on: 1) eukarüootsed 2) eoseid moodustavad 3) klorofüllita (heterotroofsed) 4) absorptsiooni teel toituvad 5) suguliselt või mittesuguliselt paljunevad 6) pikad torujad rakud e hüüfid e seeneniidid ∙ Seente positsioon eluslooduse süsteemis (elupuul). Kuulumine opistokontide hulka. Seened on loomadega – opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. ∙ Kirjeldatud ja seni kirjeldamata seeneliikide arv. Ühtekokku arvatakse maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki, millest teadus on siiani kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki ∙ Seente erinevad kasvuvormid - seeneniidid, pärmirakud. Nende kasvamise eripärad.

Mükoloogia
Mükoloogia eksam
33
doc

Mükoloogia eksam

Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia ­ seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees ­ elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus.

Bioloogia
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened)

Loodusõpetus
Eksami kordamisküsimused
13
docx

Eksami kordamisküsimused

Oht tekib alles siis, kui puu on eelnevalt nõrgestatud kas ökoloogiliste tegurite (toitainete puudus, teiste puude vari, ebasoodne ilmastik) poolt või inimtegevuse (saastamine, võra korduv pügamine) läbi. Oluliselt häirivad puu toitumist ja mitmesugused okste, tüve ja juurte vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu. Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti ­ niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene

Puidu bioloogiline lagunemine ja puidukaitse
Botaanika konspekt
7
pdf

Botaanika konspekt

õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi ­ seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid.

Botaanika
Bioloogia eksam
17
pdf

Bioloogia eksam

Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Mendeli III seadus: Homosügootsete vanemate dihübriitsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. 8. Morgani seadus. Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 9. Kõik seened, näited. !!! Seened: Seente kasvuprotsessi on enamasti võimalik jagada kaheks faasiks - vegetatiivseks ja reproduktiivseks. Vegetatiivses faasis on rakud haploidsed, jagunevad mitoosiga. Enamus seentest kasvab "hallitusena", koosneb seeneniitidest (hüüfid) ja neil olevatest koniidiatest, kuid osa esineb ka ainuraksete vormidena (blastospoorid ehk pärmid). (Osa seene on suutelised muutma oma morfoloogiat - dimorfsed seened. Näiteks Candida spp

Bioloogia
Bioloogia 8-klassi kokkuvõte
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

_____ 10. Seente põhiehitus ja nende võrdlus taimede ja loomadega, Näiteid liikidest; Õhu saastumine, happesademed, osoonikiht Enamik seeni koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, mida näeb vaid mikroskoobis. Nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidid omastavad neid ümbritsevast keskkonnast vett ja selles lahustunud toitaineid läbi rakukesta. Seened erinevad kõigist teistest organismidest niivõrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Kuid ometi on neil taimede ja loomadega mõningaid sarnaseid tunnuseid. Seenerakkude kestad koosnevad teistsugustest ainetest kui taimerakkude omad ja seenerakkudes puuduvad plastiidid. Elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid ja vett omastavad seened ümbritsevast keskonnast läbi rakukesta. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest neid lagundades. ______________

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun