Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened: Suur sirmik, harilik murumuna, linnašampinjon ja kuhikmürkel (0)

1 Hindamata
Punktid
Suur sirmik
Macrolepiota procera
Kasvukohad : Rohtunud valgusküllased männikuservad, metsalagentikud, teeääred ja maantevallid.
Tundemärgid: Kübar 10- 30cm läbimõõdus, noorelt munajas, hiljem kellukjas- sirmjas laia madala kühmuga, lõpuks lame. Jalg 15- 20cm kõrge, 1,5- 2cm läbimõõdus, silindriline, kiuline, õõnes, aluse suunas kergelt jämenev.
Korjamisaeg: Juulist- oktoobrini.
Söödavus: Väga hea ja maitsev söögiseen, ei vaja kupatamist. Söögiks kõlbab ainult kübar.
Tasub teada: Suure sirmiku täiskasvanult vihmavarjukujulised viljakehad torkavad metsas juba kaugelt silma ja on eksimatult äratuntav. Kasvavad tavaliselt rühmiti koos ja annavad leidjale korraliku saagi.
Harilik murumuna
Lycoperdon perlatun
kasvukohad: Kasvab üksikult või väikeste rühmadena metsades ja raiesmikel
Tundemärgid: Hariliku murumuna viljakeha on pirnikujuline, seene pinnal kergesti lahti tulevad teravad körbud. Noore seene sisemus on valge, vanemal seenel sisemus koltub, muutub rohekaks ja lõpuks pruuniks tolmuks. Eosed paiskuvad välja seene tipus avanevast august.
Korjamisaeg: -
Söödavus: Hea söögiseen.
Tasub teada: Noored, seest valged seened on meeldiva lõhna ja maitsega ja neid võib värskelt toiduks valmistada. Kolletunud sisemus on ühtlasi vesine ega sobi enam söömiseks. Nagu paljud teised puguseened, sisaldab ämmatoss karbamiidi, mistõttu see piole soovitatav neeruhaiguste all kannatavatel.
Linnašampinjon
Agaricus bitorquis
Kasvukohad: Asulate pargid ja rohumaad ning teede ja tänavate servad .
Tundemärgid: Linnašampinjoni kübar on koltunudvalge, eoslehekesed alguses valged, siis punakad ja vanal seenel mustjaspruunid. Jalg on valge, lühike ja kõva, alusel ahanev. Jala ülaosas kaheosaline rõngas. Viljakeha on paks ja valge, lõikepinnal punakas ja kollakas .
Korjamisaeg: -
Söödavus: Väga maitsev söögiseen.
Tasub teada: Linnašampinjon on mahe , maitsev söögiseen. Paraku langeb selle kasvupaigale sageli peamiselt liiklusest pärinevaid raskemetalle.Rohumaad lagundavad šampinonid koguvad neid oma viljakehadesse. Linnašampinjon on sageli ka liivane ja määrdunud, kuna see kasvab suureks juba maa sees.
Kuhikmürkel
Morchella conica
Kasvukohad: Rohtunud pinnasel metsaservadel, puisniitudel, hõredates metsades, aedades ja parkides. Eelistab lubjarikast pinnast.
Tundemärgid: Kübar on koonusjas, tume- või helepruun. Kübara pind on kaetud võrkjate kõrgendikega ja õõnsustega. Jalg valkjas, teraline, tüveosas paksenenud. Õhuke viljakeha on hallikas.
Korjamisaeg: Aprillist- juunini.
Söödavus: Hea söögiseen, ei vaja kupatamist.
Tasub teada: Mürklid on erakordselt muutliku kujuga ja värviga. Üldiselt on need noorelt heledamad ja tumenevad vananedes. Väga tumedate, juba kuivamismärkidega mürklid korjamisest tuleb hoiduda.
Seened-Suur sirmik-harilik murumuna-linnašampinjon ja kuhikmürkel #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor loveangel223 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Söögiseened ja nende söödavusomadused
32
pptx

Söögiseened ja nende söödavusomadused

* Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk * Tuhmuv pilvik * Piprariisikas * Mage/Kibe pilvik * Pilvik * Soopilvik * Rädipiimik * Oranzh riisikas * Soomustoorik * Kuldriisikas * Kevadkogrits * Seaseen * Kitsemampel * Kollariisikas * Kamperriisikas * Tore riisikas * Hallipiimane riisikas

Bioloogia
Söögi- ja mürgiseened
34
pptx

Söögi- ja mürgiseened

võib maa seest märkamata jääda.  Jalg on alt muguljalt jämenenud, aga tuppe ei ole!  Vigastus-või lõikekohad jäävad valgeks.  Vigastus-või lõikekohad muutuvad ajapikku kollakaks. SURMAVALT MÜRGINE! MAITSEV SÖÖGISEEN, SÖÖDAV VÄRSKELT! Jahutanuk ja harilik kännumampel Jahutanuk ja harilik kännumampel Kasvavad puidul kobarana. Iseloomulik on kübara „kahevärvilisus“: kuivanud osa on heledam, niiske osa tumedam.  Vähem lihakas  Kogumikud väiksemad  Kasvab okaspuukändudel.  Kogumikud suuremad.

Seened
6 vähetuntud seent
9
docx

6 vähetuntud seent

Põdramoka valkjas seeneliha on vürtsise lõhnaga kuid vahel ka kibeda maitsega. Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks. Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid

Toitumisõpetus
Seened esitlus
29
ppt

Seened esitlus

Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Pal

Loodusõpetus
Seened
58
ppt

Seened

Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad  Seeneniidistik  Viljakeha  Jalg  Kübar Seeneniidistik  Seeneniidistik on seeneniitide kogumik  Seeneniidid elavad maa all väga kaua.  Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha  Viljakeha on seene maapealne osa.  Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine  Seened paljunevad eostega.  Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul).  Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine  Paljud seened toituvad taime surnud osadest.  Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... 

Loodusõpetus
Referaat seente kohta
4
rtf

Referaat seente kohta

Seened Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et

Bioloogia
Harilik kivipuravik
1
sxw

Harilik kivipuravik

Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku

Bioloogia
Seeneretk riisikad eestis
16
pptx

Seeneretk riisikad eestis

Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lillakashall. Jalg kõva, kae

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun