Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Seened
  • Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes . Siiski põhiliselt mullas.
  • Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust.
  • Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis. Elutegevuseks vajalikke toitaineid ja vett omastavad seened läbi rakukesta.
  • Enamik seeni koosneb peenikestest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need põimuvad omavahel ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Elutegevuseks vajalikud ained ja energia saavad nad orgaanilisi aineid lagundades. Seened paljunevad enamasti eostega. Looduses on seened olulised lagundades.
  • Inimesed kasutavad seeni söögiks, pärmi valmistamiseks, antibiootikumide valmistamisel, juustu valmistamisel, alkoholi kääritamisel.
  • Pärmseened paljunevad pungudes ja eostega. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda väga kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis paisub ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on rikkalikult toitu, siis hakkab uus rakk omakorda punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole palju toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks. Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle. Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk.
  • Pärm on kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass. Seda kasutatakse toiduainetetööstuses. Pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad. Seejuures tekib süsihappegaas ja alkohol . Süsihappegaasi eraldumine muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele.
  • Pärmtaigen kerkib hästi, sest pärmseente elutegevuse tõttu moodustub taignas palju süsihappegaasi mullikesi.
  • Söögiseened sisaldavad kõige enam vett. Eestis kasvab umbes 400 liiki seeni, mis on kupatatult või värskelt söödavad. Kübarseenteks nimetatakse seeni, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast .
  • Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal.
  • Sümbioosis elavad seen ja puujuured.
  • Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik . Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik , millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha , koosneb jalast ja kübarast.
    Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust.
    Mükoriida – seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente sümbioosis saab seen puult orgaanilisi aineid ja puule vahendab seen mineraalaineid ja vett.
    Hallitusseente eoseid leidub õhus alati, seetõttu võib hallitus tekkida pmt igal pool.
    Nutthallik – moodustab esemele koheva valge kihi, millel on väikesed mustad täpid. Need mustad täpid on eosed. Hüüfides puuduvad vaheseinad . Eritab läbi rakuseinte keemilisi aineid, mis lõhustavad toitaineid. Seejärel imbuvad viimased rakku. Eosed tekivad eoslates, nende lõhkemisel kanduvad eosed edasi.
    Pintselhallik – Hüüfid hargnevad pintslikujuliselt. Rakul on olemas vaheseinad. Eosed valmivad hüüfide tippudes ja eralduvad ühekaupa.
  • Seened #1 Seened #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor NoraKyyts Õppematerjali autor
    Toitumistüüp+selgitus, elukoht, pärmseened, koostis, lagundajad, paljunemine, sümbioos, erinevad hallitusseened

    Sarnased õppematerjalid

    Seened
    12
    pptx

    Seened

    Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega ·Kasvavad ühel kohal ega liigu ·Toituvad valmis orgaanilisest aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda

    Bioloogia
    Bioloogia - Seened
    1
    docx

    Bioloogia - Seened

    hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappegaas ja alkohol. Paljunevad pungudes ja eostega. Kübarseened, seened, kelle viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Juur koos seeneniitide põimikuga - seenjuur ehk mükoriisa. Eoslehekesed - kübara alapoolel paiknevad liistakud. Nende pinnal ja torukestel valmivad eosed. Viljakeha arenemiseks peab kaks mütseeli liituma. Hallikuid kasutatakse juustu ja antibiootikumide tootmiseks(pintselhallik- penitsilliini) Pärmseened (sisaldavad valku, B-grupi vitamiine)on katseobjektiks bioloogia

    Bioloogia
    IV töö - seened ja samblikud
    2
    docx

    IV töö - seened ja samblikud

    IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees).

    Bioloogia
    8kl tähtsamad faktid
    4
    odt

    8kl tähtsamad faktid

    · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest. · Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku. · Seened on loomse toitumistüübiga. · Seened paljunevad eostega. · Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajana. · Soodsates tingimustes, kus on piisavalt soojust ja niiskust, lõhestuvad hallitusseened orgaanilisi aineid. · Hallitavatel toiduainetel (jm.) moodustub hallitusseete hüüfidest kirme, mida võib olla mitut värvi. · Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevad paljutuumset rakku, sest seeneniitides pole ristvaheseinu.

    Bioloogia
    Seened-mükoriisa-samblikus
    4
    doc

    Seened, mükoriisa, samblikus

    Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ­ ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia ­ teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik ­ harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; ­ headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha ­ tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum ­ sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed ­ koosneb kübarast ja jalast

    Bioloogia
    Konspekt seened ja samblikud
    5
    docx

    Konspekt seened ja samblikud

    Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad

    Bioloogia
    METSAFÜTOPATOLOOGIA
    6
    doc

    METSAFÜTOPATOLOOGIA

    METSAFÜTOPATOLOOGIA 1. TAIMEHAIGUSTE MÕISTE JA TUNNUSED Taimehaiguseks nimetatakse keerulist patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja mõjul või taimele ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Haigusega kaasnevad muutused taime elutegevuses (ainevahetuses, hingamises, fotosünteesis, transpiratsioonis, kasvus ja arengus) ehituses ja välimuses. Taimehaigusi saab klassifitseerida mitmeti. Tekkepõhjuste järgi jagatakse taimehaigused nakkushaigusteks, mida omakorda põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning mittenakkushaigusteks, mida põhjustavad ebasoodsad keskkonnatingimused ja parasiittaimed. Tekkekohtade järgi jagatakse haigused juurehaigused, tüvehaigused, okste ja võrsete haigused, viljade ja seemnete haigused, lehtede ja okaste haigused jne. Peremeestaime järgi jagatakse kuuse-, männi, lehise jne haigusteks. Haiguste välistunnused on väga mitmekesised: · Taimede närbumine ­ seen ummistab juhtsooned, vesi ei saa liikuda, okkad kollakad, lehed longus

    Metsandus
    Pärmseente elutegevus
    7
    docx

    Pärmseente elutegevus

    (Alla laetud 27.10.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Annikasakk/P%C3%A4rmseen Viimane muutmine 03.06.2012, Pungumine, Wikipedia (Alla laetud 27.10.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Pungumine Viimane muutmine 23.10.2012, Yeast, Wikipedia (Alla laetud 27.10.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Yeast Anna Abi, Pärmseente elutegevuse uurimine - sarnased materjalid (Alla laetud 27.10.2012) http://www.annaabi.com/p%C3%A4rmseente-elutegevuse-uurimine-mx48179.html Metsma A. 2005, Seened, Powerpoint (Alla laetud 27.10.2012) http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCYQFjAB&url=http%3A%2F %2Fwww.ebu.ee%2Fesitlus %2FSeened.ppt&ei=nZiVUOXrKc2O4gT7iYCoBA&usg=AFQjCNGQOu9It7c1tqp19tw5BB HuHR2yVA&sig2=z-BkMI_BOCL5asOilRQCCA Viimane muutmine 22.09.2012, Pärmseened, Hariduskeskus (Alla laetud 27.10.2012) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/? MIKROORGANISMID:SEENED:P%E4rmseened

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun