Seene Referaat (0)

Seened(Eumycota, Fungi)
Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub.
Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus.
Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega.
Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks:

• Viburseened (Chytridiomycota)
  
• Jõnksviburseened (Blastocladiomycota)
  
• Neocallimastigomycota
  
• Krohmseened (Glomeromycota)
  
• Ikkesseened ( Zygomycota )
  
• Kottseened (Ascomycota)
  
• Kandseened (Basidiomycota)
  
• Teisseened (Deuteromycetes).
  

Seened esinevad kõikjal biosfääris, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades . Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega . Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad , samuti hallitusena.
Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas . Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu.
Tundmatute seente söömine on üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust.
Seenemürgitused
Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki.
SEENEMÜRGISTUSED:
Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune.
Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus ). Keeta tuleb vähemalt 20 minutit. Keeduvett ei tohi kasutada!
Tinglikult söödavad seened sisaldavad mürkaineid, mis mõjuvad vastavalt sööja iseärasustele.
 
SEENTE KAUDU SAADUD MÜRGISTUSED
tabavad sööjat siis, kui söögiks korjatud seened sisaldavad keskkonnamürke või on saastatud mikroobidega. Sellepärast:
* Ära korja seeni saastunud piirkonnast (suurte teede lähedalt, linna haljasaladelt, tööstuspiirkonnast);
* Ära korja vananenud seeni;
* Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva.
Esmaabi nagu taimemürgitusel
NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda.
Seenemürgistustele on iseloomulik pikk peiteaeg (6–24 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine . Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus.
Roheline kärbseseen – Amanita phalloides
Valget kärbseseent – Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aasšampinjoniga – Agaricus arvensis
 
Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit – paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad – tekivad südame rütmihäired, krambid , süda seiskub.
Punane kärbseseen – Amanita muscaria
Panter -kärbseseen – Amanita pantherina
 
Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad.
Saatana- kivipuravik – Boletus satanas
Tamme-kivipuravik - Boletus luridus