Isomeeria ja isomeerid (0)

Isomeeria ja isomeerid
Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne.
Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises.
Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid , mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks . Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi, mis omakorda jagunevad alamrühmadeks.
Kiraalsus ehk käelisus on see, kui isomeeride peegelpilt ja lähtekujund ei ühti. Näiteks võib tuua vasaku ja parema käe kindad , mis pole ühtivad. Sellele näitele toetudes saame väita, et suhkrud on tavaliselt paremakäelised (D-konfiguratsiooniga) ning aminohapped tavaliselt vasakukäelised (L-konfiguratsiooniga). Süsiniku aatom nelja asendajaga loob kõige tavalisema kiraalse tsentri.
Struktuuriisomeerid ehk funktsionaalsed isomeerid on seotud erinevate partneritega. Struktuuriisomeerid erinevad teineteisest aatomite järjestuse poolest. Struktuuriisomeeriaasse kuuluvatel isomeeridel on erinev funktsionaalne rühm.
Näiteks eetrid ja alkoholid : butaan-1-ool ja dietüüleeter
Stereoisomeeridel on molekulides samad aatomid ning aatomid seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis erinevalt. Keerilisema struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, tänu millele võib stereoisomeeride arv suureneda oluliselt. Näiteks kolesterooli võimalike stereoisomeeride arv on 256, sest selle molekulis on 8 kitaalset tsentrit. Nendest isomeeridest looduses asub vaid kõigest üks.
Stereoisomeerial on mitu alaliiki nöiteks cis-isomeeria, see on siis, kui aatomirühmad asuvad ühelpool kaksiksidet. Trans-isomeeria on aga siis, kui aatomirühmad asuvad mõlemal pool kaksiksidet. Koos nimetatakse cis-trans isomeeriat geomeetriliseks isomeeriaks. Samuti on üks liikidest optiline isomeeria, millest allpool on samuti räägitud.
Optilised isomeerid on teineteise peegelpildid. Optilist isomeeriat nimetatakse ka peegelisomeeriaks. Optiline isomeeria on üks stereoisomeeria alaliike.
Kasutatud kirjandus
Vikipedia . Isomeerid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Isomeerid
Zone. KeemiaRE_Orgaanikaisomeeriafyysikalised.
http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Orgaanikaisomeeriafyysikalised.doc
Vil. Isomeerid.
www. crjg .vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/.../isomeerid.rtf
Keemia instituut. Molekulide asümmeetria. Mõisted.
http://www.chem.ttu.ee/yko/asymm_molekulid_ee
Karelson , M. Tõldsepp, A. 2007. Keemia. Orgaaniline keemia. Tallinn. AS Koolibri.