Alfred Nobel (0)

Põhikool
ALFRED NOBEL
referaat
autor:
8. klassi õpilane
Juhendaja :
Füüsika õpetaja
Juhendaja:
Arvuti õpetaja
2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Varane eluiga 4
Leiutised 5
Nobeli auhind 6
 Nobeli preemia fond 7
Rahupreemia 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad: 10
Lisad 11

Sissejuhatus

Valisin selle teema, sest ma arvasin, et see tegelane on huvitav. Olin temast ka varem kuulnud ja loodsin, et siit saab väga palju uut infot ja huvitavat infot. Leiutajate kohta on alati võimalik midagi uut teada saada, mida enne ei teadnud .

Varane eluiga

Alfred Bernhard Nobel sündis 21. oktoober 1833 Immanuel Nobeli ja Andriette Ahlsell Nobeli kolmanda pojana perre . 21.oktoobril 1833 koos oma perega Saint Perterburgi. Alfred õppis keemiat professor Nikolay Nikolaevich Zininini käe all. 18-aastaselt kolis ta Inglismaale , et seal keemiat õppida. Ta õppis seda kokku neli aastat ja töötas vähest aega John Ericssoni käsutuses.
Pilt 1 Alfred Nobel

Leiutised

Alfred Nobel oli kõigest 29-aastane, kui ta esitas patenditaotluse nitroglütseriini ja nitraatide detonaatorile. Nitroglütseriin plahvatas sellest hoolimata vähimagi tõuke peale. 1866. aastal tegi Nobel aga juhusliku avastuse, kui purunenud pudelist välja voolanud nitroglütseriin absorbeerus polsterduseks kasutatud kiiselguuris. Nobel märkas, et tekkinud segu oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit. Nobeli ettevõtteid tekkis üle terve Euroopa, nende toodang kasvas 11 tonnilt 1867. aastal kuni 66 000 tonnini 1895 . aastal. Surres kuulus Nobelile kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua.
Pilt 2 Dünamiit
Pilt 3

Nobeli auhind

Nobeli auhind (ka: Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
 
Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.
 
Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad (3 instituuti asuvad Stockholmis , 1 on Oslos). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste , kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid , keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna.
 
Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia.
 
Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt ( 1931 ) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. Rahuauhind).
Pilt 4 Nobel'i testament

 Nobeli preemia fond

Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu.
 Nobeli auhinnafondi rahalised vahendeid haldav Nobeli Fond on investeerinud Rootsi töösturi ja dünamiidi leiutaja Alfred Nobeli pärandit rahvusvahelistel börsidel üle maailma. Fond on 2008. aasta majanduskriisi tõttu kaotanud oma väärtusest 22,3 protsenti. 2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni. (vt lisa 1)
On mitmeid põhjusi, miks Nobel valis välja just Norra. Rootsi ja Norra olid siis, kui Nobel oma testamendi koostas, veel liidus ja Storting oli oma tegevusega näidanud üles toetust sellistele modernsetele rahuideedele nagu desarmeerimine ja vahekohtud, vältimaks konfliktide ülekasvamist sõjategevuseks.
Storting aktsepteeris testamendi tingimusi ja asus kiiresti tegutsema. Esimesed viis Norra Nobeli komitee liiget määrati 1897. aastal. 1901. aastal otsustas komitee, et maailma kõige esimesteks Nobeli rahupreemia laureaatideks saavad Punase Risti asutaja Henry Dunant Šveitsist ja rahuaktivist Frédéric Passy Prantsusmaalt.
Pilt 5 Nobeli preemia

Rahupreemia

Nobeli rahupreemial on sadade omataoliste hulgas eriline positsioon. Oxfordi maailma nüüdisajaloo leksikonis nimetatakse seda nii: "Maailma kõige prestiižikam auhind, mis antakse rahu säilitamise eest".
Rahupreemia mainet võib seletada mitmete asjaoludega. Kõigepealt on see väga tuntud ning toob endaga kaasa märkimisväärse rahalise tulu. Lisaks kuulub see Nobeli auhindade perre, millel on läbi aegade olnud kõrge rahvusvaheline prestiiž. Norra Nobeli komitee otsused peegeldavad liberaalseid, läänelikke väärtusi ning ainult väga vähestel neist on olnud halb mõju rahupreemia rahvusvahelisele positsioonile. Lisaks on komitee ilmutanud paindlikku lähenemist rahu mõistele ja andnud Alfred Nobeli testamendile laialdase tõlgenduse. Viimastel aastakümnetel on komitee keskendunud järjest rohkem sellele, et rahupreemia oleks tõeliselt rahvusvaheline ning püüdnud rahuprotsessi soodustamiseks tuua kokku konflikti osapooli - näiteks Lähis-Idas ja Põhja- Iirimaal .
Nobeli nimel on 355 patenti.

Kokkuvõte

Alfred Nobeli kohta oli väga huvitav otsida. Sain teada palju uut, millest polnud varem kuulnudki.  Nobeli elu on minu meelest olnud väga huvitav, ta on reisinud palju ja sai tänu sellele palju uut teada. Nobeliga oleks tahtnud ka ise juttu puhuda. Geenius .

Kasutatud allikad:

Vikipedia artikkel. Alfred Nobel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nobel 08.aprill.2011
Wikipedia artikkel. Alfred Nobel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Nobel 08.aprill.2011
Vikipedia artikkel. Nobeli auhind.
http://et.wikipedia.org/wiki/Nobeli_auhind 08.aprill.2011
Norra ametlik koduleht Eestis. Nobeli rahuauhind.
http://www.norra.ee/About_Norway/Valispoliitika/organizations/prize/ 08.aprill.2011
Koolielu. Nobel2.
http://www.koolielu.ee/pages.php/03090402?txtid=2896&get=0 08.aprill.2011

Lisad

Lisa 1 Nobeli auhinna summad aastatega
Aasta
Auhinna summa valdkonnas (Rootsi kroonides )
1901
150 782
1910
140 703
1920
134 100
1923
114 935 (väikseim summa)
1930
172 947
1940
138 570
1950
164 304
1960
225 987
1970
400 000
1980
880 000
1990
4 000 000
2000
9 000 000
2004
10 000 000
2010
10 000 000