ei oska (1)

Salme Sepp 10.klass
Uurimustöö Arvutiviirused
Juhendaja : Kalev Kapp

Sisukord

Table of Contents
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Mis on arvutiviirus 4
2.Arvutiviiruste ajalugu 6
2.1 Aasta 1962 6
2.2 Aasta1975 6
2.3 Aasta1989 6
2.4 Aasta1995 7
2.5 Aasta 2000 7
3.Arvutiviiruste levimise viisid 8
4.Arvutiviiruste sattumise vältimine sinu arvutisse 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus: 12

Sissejuhatus

Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist.
3

1.Mis on arvutiviirus

Arvutiviirus on viirus , mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist.
Üldjuhul on probleemiks:
* arvuti aeglus programmide käivitamisel
* reklaamaknad
* faili mahu suurenemine
* kahtlaste failide tekkimine
* mälu vähenemine
Arvutiviirused jagunevad:
1. failiviirused
2. süsteemiviirused
3. makroviirused
Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid 4
edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd.
Need, kes on natukenegi rohkem kui vähe kokku puutunud sellise imeriistaga nagu kompuuter, teavad, mis on arvutiviirused. Viiruseid mõeldakse välja selleks, et masina tööd aeglustada või üldse arvuti kasutamise võimatuks muuta. Kõige enam levib viiruseid arvutivõrkude, nt üldkasutatava interneti kaudu.
5

2.Arvutiviiruste ajalugu

Arvutiviirus sai nime 1983. aastal, arvutiviiruse nime mõtles välja Fred Cohen, üliõpilasena viis ta läbi rea kontrolli all toimunud eksperimente programmi loomiseks, mis on võimeline ise paljunema ja võrkudes levima. viirused on spiooniprogrammid muutunud üha enam ja enam keerulistemateks ja kahjulikemateks.

2.1 Aasta 1962

Sellele aastal loodi kompanii Bell Laboratorie’s mis tootis mänge mille põhimõteteks olid omavahel riivalitsevate arvutimängude vastaspoolte paljunemis- ja hävitamisfunktsioone omavate programmikoopiate hävitamises ja võitlusvälja vallutamises. Esimene viirus polnud kuigi ohtlik kuid juba siis tekitas see paljudele arvutitele kahju.

2.2 Aasta1975

Ka sel aastal levis arvutiviirus veel mängude kujul kuid juba võimsamalt kui eelmised viirused. Probleemi polnud aga tol ajal kuigi keeruline lahendada kuna olid olemas juba algelised viirustõrje programmid tol ajal siis „Creeper-Reaper” programm otsis arvutist viirused üles ja hävitas need.

2.3 Aasta1989

Ilmusid uued viirused – Datacrime, Fumanchu jpt. Kõike suurema kahjustusvõimega oli Datacrime, mis aktiveerus teatud ajavahemikul ning hävitas kõik arvuti kõvakettal olevad failid. Just 1989. aastat võib nimetada ka antiviiruste aastaks kuna siis hakkati antiviirustele üha suuremat tähelepanu pöörama. Peale pikka Datacrime vallutus perioodi tuli IBM välja uue viirustõrje programmiga mis maksis tol ajal 35 dollarit. 6

2.4 Aasta1995

Hakkas levima Dos-programmides Nightfall nimeline programm. Tol ajal levinud viirustest ei jäänud ka puutumata arvutituru liidritest Microsoft Windows95 testides avastati ei programm sisaldab juba viirust nimega Form. 1995. aastal ilmusid ka makroviirused mis panid arvuti viirustõrje programme valmistavad firmad taas pead murdma. Kuna viiruse eest kaitsmiseks tuli luua uus programm mis nõudis uusi täiendusi.

2.5 Aasta 2000

Aasta 2000 alguses langesid järjest arvutiviiruste ohvriks Windows2000, selle viiruslaine taga oli rühmitus nimega „29A”
Veel sama aasta alguses levis meili teel ka viirus mis baseerus nime alla LoveLetter( armastuskiri ), mida avadest aktiveerus arvutis viirus mis kustutas kettalt kõik failid.
( www.cs.tlu.ee )
7

3.Arvutiviiruste levimise viisid

Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke.
Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused.
Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:
* Mõningate programmide töö aeglustumine. 
* Failimahtude suurenemine (eriti täidetavate failide puhul). 
* Enneolematute kahtlaste failide ilmumine . 
* Kasutatava operatiivmälu vähenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
* Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine. 
Ülaltoodud sümptomite, aga samuti ka teiste kahtlaste ilmingute (ebakindel töö, sagedased iseeneslikud uuesti üleslaadimised jms) ilmumisel arvuti töösse, soovitame viivitamatult teha oma arvutile kontroll viiruste suhtes.
8

4.Arvutiviiruste sattumise vältimine sinu arvutisse

Kuna viirused kasutavad erinevaid viise levimiseks, siis kasutaja vajab erinevaid tehnikaid enda kaitsmiseks.
Sõna “arvutiviirus” on arvutiomanikke ikka hirmutanud, ent paljudel on nende ohtlikkusest ainult ähmane ettekujutus .
Arvutiviirustele pole asjata selline nimi antud – nende sarnasus tõeliste viirustega on hämmastav. Nad levivad, elavad, tegutsevad ja surevad samamoodi nagu ehtsad viirused.
Kui varem levisid arvutiviirused põhiliselt diskettide abil, siis interneti ja e- maili näol on tekkinud uued ja palju tõhusamad viirusekandjad. Seetõttu on oluline teada, kuidas vähendada oma arvuti nakatumise ohtu.
Oma arvutit saab viiruste sissetungi eest kaitsta või vähemalt nendesse nakatumise ohtu märgatavalt vähendada, rakendades arvutihügieeni peareeglit: rangelt kontrollida viiruste levimiskanaleid.
•  Aktiviseerida tulemüür
Enne esmakordset internetti minekut tuleb kontrollida, et arvutis töötaks tulemüür. Viimases Windows XP SP2 versioonis on juba sisseehitatud tulemüür, aga vanema XP kasutajad ja need, kellele arvutiga kaasasolev tulemüür ei meeldi, võivad alati kasutada mõnda tasuta või tasulist tulemüüri tarkvara . Ka tulemüüri tarkvara peaks olema tarkvaraplaadile kirjutatud.
•  Mitte tõmmata internetist programme
Ebausaldusväärsetest allikatest saadud programme ei tasu installeerida, kuna näiliselt ohutu failinime taga võib tegelikult peituda viirus. Viiruseid võivad sisaldada tasuta jagatavad 9
programmid, mängud või ekraanisäästjad. Internetist programme tõmmates tuleks failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle vaadata.
•  Kustuta programmid, mida ei kasutata
Arvutis võib olla arvutimüüja poolt eelinstalleeritud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Selline tarkvara tasub eos arvutist eemaldada. Esiteks võib selles tarkvaras olla mõni turvaauk, teiseks võtab kasutu programm alati enda alla veidi kõvakettapinnast.
10

Kokkuvõte

Nüüd kui referaat valmis, loodan et saadakse juba rohkem aru kuidas erinevad viirused levib ning kuidas oma arvutit kaitsta nende eest. Usun et mu referaadist on nii mõnelegi inimesele kasu, et ta saab teada arvutiviirustest ja kõigest sellega seonduvast. Uurimustöö oli huvitav kuna sain ka ennast arendada erinevate teadmiste osas.
11

Kasutatud kirjandus:

Arvutiviirus. Vikipedia. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus (29.112010)
Arvutiviirused. URL: http://web.zone.ee/arvutiviirused/ (29.11.2010)
12