Bellingshausen - Referaat (0)

Perekond / elulugu .

Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates .
Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa ja perekond kaotas oma mõlemad , ning kolis algul Kuressaarde , hiljem aga Antsla lähedale Vaabina mõisa . Mõned aastad hiljem asus Fabian Gottlieb õppima Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse , kus tema nimi venepärastati Faddei Faddejevits Bellinsgauzen’iks . Ta õppis seal peaainetena ka moraalifilosoofiat , õigusteadust ja itaalia ning ladina keelt . Põhjalikumalt käsitleti veel matemaatikat ning mereteadust . Noorel Bellingshausenil oli tahtejõudu ja pädevust , ning ta saavutas õpingutes silmapaistvat edu . Ta uuris innukalt avastusretkede ja merereiside kirjeldusi ning omandas huvi geograafia vastu kogu eluks .
Bellingshauseni esimene reis .

Õppides Mereväe Kadetikorpuses käis Bellingshausen praktilistel merereisidel . 1795 . a . läks ta Gardemariina laevale , mis purjetas Põhjamerel ja külastas mitmeid inglismaa sadamaid .
Kaks aastat hiljem määrati ta mitsmannina Tallina eskaadri sõjalaevastikku , kus ta teenis 1803 . aastani , kuid samal ajal jätkas noormees õpinguid ise õppides . Toetudes oma teadmistele ja eeskujulikule teenistusele , avaldas ta muljet laevastiku viitsadmiral Hanõkovile , kes soovitas A . Krusensternil ta kaasa võtta ümbermaailma ekspeditsioonile . Aastail 1803 – 1806 saigi merereis teoks . Reisil täpsustati paljude saarte ja poolsaarte kaarte , ning mitmed geograafilised objektid said endale uued nimed . Näiteks Krusensterni avastatud neem Sahhalini saare lõunaosas hakkas kandma Bellingshauseni nime . Ekspeditsiooni lõpus kirjutas Krusenstern aruande , kus Bellingshausen sai kõvasti kiita . Lisaks ülendati ta leitnandiks ja pärast ekspeditsioonilt naasemist kaptenleitnandiks . Ta purjetas mitmete laevade komandörina ka Läänemerel.
1890 . aastal võttis Bellingshausen Rootsi laevastikuga osa merelahingust Suursaare ja Seiskäri lähedal . Pärast lühiajalist teenistust Riias määrati Bellingshausen Musta mere laevastikku , kus ta osales lahingus Kaukaasia rannikul , tegeles hüdrograafiaga , ning täpsustas merekaarte . 1819 . aastal sai ta ülesande , määrata Musta mere rannajoone tähtsamate punktide koordinaadid , mida meresõitja asus innukalt täitma . Kuid töö jäi pooleli . 24 . aprillil 1819 . aastal kutsuti ta kiiresti Peterburgi , kus teda ootas Vene laevastiku esimese Antartikaekspeditsiooni ülemaks määramine .
Teise reisi ettevalmistused ja mitmete saarte avastused .

Põhja - , kui ka Lõuna – Jäämere ekspeditsioon pidi toimuma hiljemalt juuli algul , seetõttu jäi Belligshausenil vähe aega ettevalmistusteks . Erinevad ülesanded lükati ajapuuduse tõttu lõputult edasi , ning sellises olukorras arvati , et sõit tuleks edasi lükata , kuid tänu Bellingshauseni ja teiste meresõitjate pingutustele toimus Lõunamereekspeditsiooni väljumine Kroonlinnast siiski 4 . juulil 1819 . aastal .
Teadlaste kaasaegsed masinad ja moodsaimad instrumendid , ka uusimad tolleaegsed kaardid võimaldasid Vene ekspeditsioonil teha küllaltki palju täiendusi maailmakaardile , ning lisada mõndagi uut geograafiasse , avastati palju uusi saari , ja mitte ainult Antarktikas . 22 . detsembril avastati Marquis de Traversay saarestik . Saartele anti ekspeditsiooni liikmete Torssoni , Leskovi ning Zavadovski nimed . Hiljem kui dekabristide ülestõusust osa võtnud K. Torsson 20-ks aastaks sunnitööle mõisteti , nimetati temanimeline saar ümber Võssoki saareks .
Pöörduti Ookeaaniasse , kus kaardistati 19 varem tundmatut saart , ning tehti mitmesuguseid geograafilisi uurimisi . 1820 . aasta detsembris ja 1821 . aasta jaanuaris purjetati taas Antarktika vetes , kus Bellingshausen lahendas esimesena õigesti Sargasso mere ülipikkade merevetikate probleemi .
Ekspeditsioon kestis 751 päeva , 535 päeva sellest olid laevad lõunapoolkeral . Kogu reisi käigus läbiti ühtekokku 49 723 miili – teekond , mis ületab kaks ja veerand korda ekvaatori pikkuse . Avastati koguni 29 saart , arvukalt meresõidule ohtlikke madalikke , ning karisid , oluliselt parandati ja täpsustati varem tuntud geograafiliste objektide koordinaate . Samuti koguti erinevat infot õhutemperatuurist , baromeetrilisest rõhust , maa magnetvälja elementidest ning teisalt ookeanisügavustest , veetemperatuurist , ookeanivee erikaalust erinevatel sügavustel ja selle läbipaistvusest .
Kogu retke jooksul ja eriti lõunapolaarvetes näitaseid meremehed üles hiilgavaid meresõiduoskusi . Bellingshauseni ekspeditsiooni väljapaistvad tulemused vainustasid kogu maailma õpilasi .
Bellingshauseni edaspidine elu .

Peale ekspeditsiooni kirjutas Bellingshausen raamatu ‘’ Kahekordne uurimisretk Lõuna – Jäämerre ja reis ümber maailma luupidel Vostok ja Mirnõi ‘’ , kuid võimude keelamisel ei lastud seda raamatut kohe trükki . Raamat nägi trükivalgust alles seitse aastat peale valmimist , 1824 . aastal , ning selle tiraaž oli siis kõigest 600 eksemplari .
Bellingshausen töötas veel 2 aastat 15. laevastiku ekipaaži , võttes seejärel vastu valveteenistuse kindrali auastme ja meresüürtükiväe inspektori ametikoha . Ta osales ka Vene – Türgi sõjas ja Varna piiramises . Sõjakubernerina tegi Bellingshausen väga palju ära Kroonlinna kindlustamiseks ja laevastiku võitlusvõime parandamiseks . Suurt tähelepanu pööras ta laevastiku isikkooseisu väljaõpetamisele .
Bellingshausen suri 25 . jaanuaril 1852 Kroonlinnas . Ta jättis endast ereda jälje vene sõja-merelaevanduse ajalukku .
Kokkuvõte .
9. sept . 1778 . aastal sündis Saaremaal tulevane meresõitja , kes peale ristimist sai nimeks Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen . Peale Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse õppima asumist käis Bellingshausen paljudel harivatel merereisidel . Suurim ja tähtsaim neist oli 1803 – 0806 aastatel vene ekspeditsioon Antarktika avarustesse , kus tehti palju uusi avastusi ja kus Bellingshausen omandas uusi teadmisi. Peale merereisi kirjutas ta seiklustest ja avastustest raamatu , mis peale seitset aastat 1831. aastal siiski ilmus . Bellingshausen töötas veel mitmeid aastaid erinevates mereasutustes . Ta tegi palju merenduse ja sõjalaevastiku arendamise heaks . Bellingshausen suri 13 . jaanuaril 1852 . aastal Kroonlinnas .
Jakob Westholmi Gümnaasium
Loodusõpetuse referaat
Fabian Gottlieb von Bellingshausen


Eva – Lota Tõnson
7 . a klass
Tallinn 2010
Kasutatud kirjandus :
‘’ 21 maailmakuulsat meresõitjat ‘’ – koostanud Laura Grünberg .
Kirjastus Odamees OÜ , Tallinn 2006 .
‘’ Suured Vene Maadeuurijad ‘’ – akadeemik L. S. Berg .
Eesti riiklik kirjastus , Tallinn 1952 .
Internet :
www.scribd.com/ …/ elulood -Bellingshausen
Vikipedia .