Tarbeplastid (0)

TTÜ Mereakadeemia  Üld- ja alusõppe keskus        Elise Vainokivi    TARBEPLASTID  Kodutöö nr. 6        Juhendaja: lektor  Aleksander Lill  Esitatud:.........................................  Kontrollitud:..................................  Punkte:...........................................                 Tallinn 2020   


2    Sisukord  POLÜETÜLEEN (PE) .......................................................................................................... 3  POLÜVINÜÜLKLORIID (PVC) .......................................................................................... 4  POLÜPROPÜLEEN (PP) ..................................................................................................... 5  Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 6       


3    POLÜETÜLEEN (PE)  Polüetüleen on etüleeni termoplastpolümeer. Maailma levinuim plastmass kujutab endast  valget vahtjat massi, mis on keemiliselt vastupidav, külmakindel, isoleeriv ja amortiseeriv,  pehmeneb soojendamisel (temperatuuril 80—120°С), tahkub jahutamisel ning on minimaalse  adhesiooniga. Polüetüleeni saadakse etüleeni polümeriseerumisel (Remichem, n.d.).  Polüeteeni kaubanduslik kasutatavus on piiratud, kuna tema sulamistemperatuur on madal  võrreldes teiste termoplastidega. Polüeteen ei ime vett üldse, gaas ja veeaurude läbilaskvus on  madalam kui teistel plastidel. Päikesevalguse käes muutub polüetüleen rabedaks. Seda  kasutatakse peamiselt pakendites (kilekotid, kilekiled, geomembraanid, konteinerid koos  pudelitega jne) (Wikipedia, Polyethylene, n.d.).   Polüeteen on klassifitseeritud mitmesugustesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja  hargnemise järgi (Vikipeedia, Polüeteen, n.d.).  Eristatakse:   HDPE (high density polyethylene)-kõrgtihe polüetüleen   LDPE (low density polyethylene)-madaltihe polüetüleen   LLDPE (linear low density polyethylene)-lineaarne madaltihe polüetüleen   UHMWPE (ultra high molecular weight polyethylene)-ülikõrge molekulmassiga polüetüleen.       


4    POLÜVINÜÜLKLORIID (PVC)  Polüvinüülkloriid ehk PVC on kõige enim kasutatav plastmass maailmas. PVC kasutatakse  väga laialdaselt ning tänu oma mitmekülgsetele omadustele aitab ta kaasa suurele osale meie  tänapäeva modernsest elustiilist, millega igaüks on harjunud. PVC-d ümbritsevad probleemid  võib jagada kaheks. PVC-materjali tootmine on küll odav, kuid selle tootmine ning  jäätmetena kõrvaldamine on keskkonnale väga koormav. PVC tootmisel ja põletamisel  moodustub kõrvalsaadusena tervise ja keskkonnaohtlik dioksiin (Jõgisaar, 2013).  Polüvinüülkloriid on lõhnatu tahke plast, mida võib esineda ka pulbri või pelletitena.  Tavaliselt on see valge, kuid võib ka olla värvitu või merevaigukollane (Kemikaalimaailm,  n.d.). PVC on keemiliselt väga stabiilne ning omab häid mehaanilisi omadusi, seda saab  liimida ja keevitada. Ei ole võimeline ise põlema (Plastok, n.d.). See on keemiatööstuste üks  kõige kasumlikum toode. Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel.  Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ja lihtne kasutada. Viimastel aastatel on PVC-d  hakatud üha enam kasutama sellistes kohtades, kus varem on kasutatud selliseid  traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon ja savi. Tänapäeval võib PVC-d leida väga  erinevates valdkondades (Vikipedia, Polüvinüülkloriid, n.d.).   Polüvinüülkloriidist tehakse kandikuid, kilet, plekkpurkide sisepindasid, purgikaane tihendeid  ja palju muud (Homutov, 2014). Lisaks valmistatakse PVC-st elektrikaableid, laste  mänguasju, mööblit, aknaraame, autoosi, ehitusmaterjale jne (Jõgisaar, 2013). PVC on  madala termilise stabiilsusega ja mille lagunemisel (>70°C) eraldub tervisele ohtlik HCl.  PVC sisaldab samuti plasti pehmendajaid, mida nimetatakse ftalaatideks. Uuringud  kinnitavad, et ftalaadid kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust (Homutov, 2014).           


5    POLÜPROPÜLEEN (PP)  Polüpropüleen on propüleeni polümeer, mille sulamistemperatuur on ca 165 ° С juures.  Polüpropüleeni erikaal on väikseim üldises kasutuses olevate termoplastide hulgas,  moodustades vaid 0,91 g/cm3. Antud materjali olulismateks omadusteks on kõrge  kuumakindlus, suur vastupidavus ja kemikaalikindlus. PP on võimalik kasutada temperatuuril  kuni 135 ° С, (torudes kasutamiseks kuni 100 °С). Materjali ei ole soovitav kasutada koos  oksüdeerivate hapetega, detergentidega, kergkeevate süsivesinikega, piiritusega ja teatud  kloori sisaldavate orgaaniliste lahustitega. Värvimata naturaalne PP mureneb ultraviolettkiirte  mõjul, seega on vajalik selle pigmenteerimine või muude vahenditega stabiliseerimine. PP  peamine puudus on selle hapraks muutumine temperatuuri 0°C juures (vitrifitseerub). Selle  vältimiseks kopolümeriseeritakse polüpropüleen tavaliselt etüleeniga.  Polüpropüleeniga puutub kokku kõigis majandusharudes – elektroonikas, ehituses,  autotööstuses, masinaehituses, transpordis, seadmetööstuses, meditsiinis ja paljudes muudes  valdkondades (Remichem, n.d.). Sellest tehakse pudeleid, mahuteid, leiva ja saia pakkekilet,  ämbreid, kausse, jogurtitopse jne. Näiteks enamik margariini topse on valmistatud  polüpropüleenist. Polüpropüleenist ei imendu toidu sisse mürgiseid kemikaale (Homutov,  2014). Kuna suur hulk materjale on loodud selle põhjal ja tänu materjali  keskkonnasõbralikkusele, hõlpsamale töötlemine ja käitlemisele, tõrjub PP turult  polüstüreeni, ABS-plaste ja PVCd. (Remichem, n.d.)                           


6    Kasutatud kirjandus 
 
Homutov, T, 7. aprill 2014. ’’Mida peaks teadma plastist toidunõude kohta?’’. Link: 
https://bioneer.ee/mida-peaks-teadma-plastist-toidun%C3%B5ude-kohta-0 (Kasutatud: 
08.05.2020) 
 
Remichem, n.d.. Polüetüleen. Link: http://www.remichem.com/60est.html (Kasutatud: 
08.05.2020) 
 
Remichem, n.d.. Polüpropüleen. Link: http://www.remichem.com/61est.html (Kasutatud 
08.05.2020) 
 
Vikipeedia, n.d.. Polüetüleen. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCeteen 
(Kasutatud: 08.05.2020) 
 
Wikipedia, n.d.. Polyethylene. Link: https://en.wikipedia.org/wiki/Polyethylene (Kasutatud 
08.05.2020) 
 
Jõgisaar, K, 5. november 2013. ’’Mida peaks teadma PVC plastmassist?’’. Link: 
https://bioneer.ee/mida-peaks-teadma-pvc-plastmassist-0 (Kasutatud 08.05.2020) 
 
Kemikaalimaailm, n.d.. Polüvinüülkloriid. Link: 
http://kemikaalimaailm.sm.ee/kemikaalid/poluvinuulkloriid-pvc.html (Kasutatud 08.05.2020) 
 
Plastok, n.d.. PVC ehk polüvinüülkloriid. Link: https://www.plastok.ee/et/pvc/ (Kasutatud  
08.05.2020) 
 
Vikipeedia, n.d.. Polüvinüülkloriid. Link: 
https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCvin%C3%BC%C3%BClkloriid (Kasutatud: 
08.05.2020)