Tehnika ajaloo vedurina (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikakolledz
Roman  Koscikas
TEHNIKA AJALOO VEDURINA
referaat
Tehnotroonika erialal
Tartu 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3
Minevik .................................................................................................................................................4
Tänapäev...............................................................................................................................................5
Tulevik .................................................................................................................................................6
KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7
SISSEJUHATUS
Üldlevinud teadmine on see, et laiskus on maailmas kõige suurem edasiviiv jõud. 
Läbi aegade on inimene olnud täpselt nii laisk, kui elu on tal võimaldanud seda olla. Sest et 
peaaegu   kõigi   uute   tehniliste   leiutiste   ja   avastusteni   on   viinud   leiutaja    tahe    vähem   ja 
lihtsamalt tööd teha. Näiteid võib tuua siinkohal küllalt palju: käru leiutamisega Vana­
Kreekas   5.   saj.   e.Kr.    kadus    näiteks   vajadus   neid   samu   asju   enda   seljas   kanda,  tule 
kasutuselevõtt   umbes   1.8   miljonit   aastat   tagasi   lubas   inimesel   toitu   küpsetada,   mis 
omakorda lubas toiduks kasutada rohkemaid toiduaineid.
Ka annab inimkonna arengusse väga suure panuse inimese agresiivsus teiste vastu: 
suur osa leiutistest, mis on välja töötatud relvadena on hiljem kasutust leidnud ka rahuajal. 
Peab tunnistama et sõjad on väga kõvasti tõstnud tehnika taset. Ka siin on näiteid hulgi: 
meile kõigile tuttav  internet  on alguse saanud sõjanduse huvides loodud  ARPANET 'ist, 
tuumapommi  leiutamine  viis hiljem tuumaelektrijaamade loomiseni.
Selles referaadis üritabki autor kirjeldada, mil moel on  uued tehnika saavutused 
mõjutanud inimkonda alates kiviajast ning lõpetades tänapäevaga, ning oletada millised 
arengud meid lähitulevikus ees ootamas on. 
Minevik
Tehnika on inimkonda mõjutanud väga suurel määral. Siinkohal pean tehnika all 
silmas mitte ainult tehnikat kui masinaid, vaid ka erinevaid oskusi nagu näiteks oskus 
kasutada tuld toidu küpsetamiseks, või oskus kasutada oda küttimiseks. Sest et inimkonda 
ei vii minu arust edasi vaid tehnilised saavutused mis on käega katsutavad, vaid ka inimese 
vaimne areng.
Alates oma tekkest, on inimene alati üritanud lihtsama vaevaga ja paremini elada. 
Sellest tingitult on inimene alati otsinud võimalusi oma eluolu parandamiseks ning oma töö 
lihtsustamiseks.   Esimeseks   tähtsamaks   muutuseks   inimese   elus   oli   tule   kasutama 
õppimine:   tuli   andis   sooja,   seega   ta   kaitses   koopainimesi   külma   eest.   Ka   lubas   tule 
kasutuselevõtt   toiduks   tarvitada   rohkemaid   toiduaineid:   inimese   “menüüle”    lisandusid  
ained, mida on võimalik süüa ainult küpsetatult.
1.3 miljonit aastat hiljem õppis inimene  ehitama esimesi varjualuseid. Need parandasid 
eluolu   märgatavalt:    kaitsesid   vihma,   tuule,   päikese   ning   metsloomade   eest.   Ehitati 
materjalidest ,   mida   ümbruses   parasjagu   saada   oli:   piirkondades   kus   oli   puid,   ehitati 
eluasemed  puust, kus puid  ei olnud, kasutati  ehitamiseks kive ning  mulda.  See oskus 
võimaldas inimesel ellu jääda palju agressiivsemates kliimatingimustes. Kasutusel olid veel 
kivist tehtud tööriistad.
Arvatakse, et esimesed vibud nägid ilmavalgust umbes 60  tuhat  aastat tagasi. See 
tehnikaime lubas loomade jahtimisel mitte olla neil nii ligidal, mis muutis jahilkäimist 
jahtija jaoks ohutumaks ning kindlustas ka parema saagi, sest looma minema hirmutada 
polnud nii tõenäoline.
Üks näide tehnilisest arengust mis on maailma muutnud, millest ei saa mingil moel 
mööda vaadata oli loomulikult ratta leiutamine. Tõendeid ratta leiutamisest võib leida juba 
4. saj. e. Kr., kuid ratast ei kasutatud kuigi laialt heade teede puudumise tõttu.
Elu läks veelgi paremaks, kui 3000 a. e.Kr. õpiti mesopotaamias pronksi valama. 
Selle avastusega lõppes kiviaeg ning algas pronksiaeg. Pronks oli vastupidavam kui kivi, 
seega  pronksist  tehtud tööriistad ja relvad olid palju tõhusamad kui nende kivist eelkäijad. 
See viis majutuse kvaliteedi täiesti uuele  tasemele . Tubli panuse ehituse ning arhitektuuri 
arengusse andis ka kraana leiutamine Vana­Kreekas umbes 515 a. e.Kr.
3. saj. e. Kr. leidis aset vesiratta leiutamine, mis võimaldas kasutada langeva vee jõudu vilja 
jahvatamiseks ning saagimiseks. Sellest ajast on pärit esimesed vesiveskid. Nagu näha, oli 
tehnika areng sel ajajärgul küllalt aeglane. Järgmine märkimist väärt  leiutis  oli roomlaste 
tamm.   Kuna   elektrit   polnud   veel   avastatud,   kasutati   tammisid   tol   ajal   asustuste   veega 
varustamiseks.  Seismomeeter,   mis   tänapäeval   päästab   tuhandeid   elusid    andes    teada 
lähenevatest maavärinatest,  leiutati  Hiinas juba 132. aastal.
Hiinlaste   leiutis   mis   muutis   maailma,   ning   põhjustab   tuhandeid   surmasid   ka 
tänapäeval – 9. saj. leiutatud  püssirohi . Võib kindlusega öelda, et antud leiutis on leidnud 
väga kindla koha inimkonna ajaloos – kasutatakse seda ju juba 12 sajandit tulirelvades, 
ning kuigi tänapäeval otsitakse muid võimalusi relvade ehitamiseks, on alust arvata et 
püssirohi   jääb   selles   valdkonnas   veel   väga   pikaks   ajaks   kasutusele.  Püssirohi   muutis 
alatiseks sõja ilmet. 1277. aastast pärinevad esimesed tõendid maamiinidest, 1231. aastal 
kasutati Hiinas esimest korda püssirohuga täidetud raudkestaga pomme. Kirjalikud allikad 
näitavad et 1370. aastal leiutati Hiinas “käsikahur” ­ algeline tulirelv, mida võib lugeda 
tänapäeva tulirelvade eelkäiaks.
Trükipressi   leiutamine   1439.   aastal   Saksamaal   on   samuti   muutnud   inimkonna 
ajalugu. Trükipress võimaldas trükkida suurel määral raamatuid ning muid trükiseid, see 
aga muutis teadmiste ning tarkuse suuremale inimmassile kui kunagi varem. Arvan et 
sellega on ka põhjendatud peale seda sündmust aset leidnud tehnika aina kiirenev areng.
Väga tähtsa leiutisena inimkonna ajaloos tuleb kindlasti ära mainida ka esimese 
praktilise aurumootori leiutamine  Thomas  Newcomen'i poolt 1712. aastal,  ning esimese 
kõrgsurve aurumootori leiutamine aastal 1800.  Richard  Trevithick'i poolt. Viimane ehitas 
aastal 1804. ka esimese auruveduri, mis oli väga suur samm transpordi arengus.
1862 . aastal Nikolaus Otto poolt leiutatud esimene tõsiseltvõetav sisepõlemismootor 
on oma  olemuselt  kasutatav siiamaani. Peab ütlema et sisepõlemismootori loomine  arendas  
transpordiharu    küllalt   kiiresti:    1879 .   aastal   patenteeris   Karl   Benz   oma   kahetaktilise 
bensiinimootori, ning 1886. aastal tootis oma esimesed sõiduautod.
Ka inimeste  eluolu  paranes  sel  ajajärgul  tublisti:  1876.  aastal   leiutas    Alexander  
Graham  Bell telefoni, mis parandas taas kord informatsiooni levikut. 1878. aastal leiutas 
Thomas Edison elektripirni. 1903. aastal leiutati esimene motoriseeritud lennumasin, mis 
oli järjekordne samm  kiirema  ja parema transpordi poole. Transpordilenukiteni oli veel küll 
palju aega, kuid esimene samm oli sellega astutud. 
Teaduse areng 1930ndatel aastatel sünnitas uue tähtsa leiutise inimkonna ajaloos: 
tuumapommi. Kuigi sõja käigus on tuumapomme lõhatud kõigest kaks korda teise ilmasõja 
lõpus  Jaapanis , viis toomapommi leiutamine ka millegi positiivseni: 1954. aastal läks  käiku  
maailma   esimene    tuumaelektrijaam .   Tuumaenergiat   loetakse   küll   väga   ohtlikuks,   kuid 
tegelikult on tuumaenergia kõige odavam ning loodussäästlikum energia. Kuigi praegusel 
ajal paljud looduskaitsjad võitlevad tuumaenergia leviku vastu usun, et just tuumaenergia 
on lahendus meie üha kiiremini suurenevale energiatarbimisele.
Tänapäev
Viimase aja kõige tähtsam leiutis, ilma  milleta  ei oleks tänapäevane infoühiskond 
võimalik, oli loomulikult bipolaarse transistori leiutamine aastal 1947. aastal John Baarden, 
Walter  Brattain ning William Shockley poolt. Sealtmaalt hakka elektroonika ning kõigi 
sellega seotud alade plahvatuslikult kiire areng: 1957. leiutati esimene personaalne arvuti 
(IBM 610),  1959 . aastal loodi esimesed integraalskeemid.
Töökindlate ja võimekate arvutite loomine muutis elu küllaltki mugavaks. Väga 
paljud rasked ja tüütud töökohustused sai nüüd üle anda arvutile. Erinevalt inimesest arvuti 
ei   eksi,   ei   nurise   ja   on   odav   ülalpidada.   Seega   arvutite   leiutamisega   algas   väga   lai 
tööstuslike protsesside automatiseerimine.
Veel   suurema   tõuke   andis   tööstuse   ning   tootmise   automatiseerimisele 
mikrokontrollerite   loomine    1971 .   aastal.   Mikrokontrollerid   on   mikroskeemid,   mis 
sisaldavad   endas   kõiki   arvuti   osi   ( operatiivmälu ,   kesktöötlusseade,    püsimälu ,   sisend­
väljundseadmed ,   jne.)   Selline   lähenemine   vähendab   nii   mikrokontrolleritel   põhinevate 
süsteemide hinda, kui ka nende lihtsust.
Arvutite areng ja levik tõid kaasa ka vajaduse arvutite vahel andmete vahetamiseks. 
Selleks   kasutati   mitmeid   erinevaid  võimalusi.   Esimene   paketipõhine   võrk   loodi   USA 
kaitseministeeriumi   eestvedamisel:  see   võrk,   ARPANET,   ühendas   omavahel  USA 
ülikoolide arvuteid.  1969. aastal oli nimetatud võrgus kõigest 4 arvutit, 1981. aastaks oli 
võrguga liidetud arvuteid juba 2013. 1982. aastal standartiseeriti TCP/IP  protokoll  ning 
avalikustati   Interneti   kui   sellise   idee.   1990ndatel   aastatel   hakkas   internet   jõudma   ka 
tavakasutajani.
Interneti   mõju   inimkonnale   on   tohutu:   internet   võimaldab   suhelda   inimestega 
olenemata nende geograafilisest asukohast, annab ligipääsu lõputule hulgale teaduslikele 
materjalidele. Alates interneti tekkest on piirid informatsiooni ja inimeste vahel kadunud. 
See annab järgmise suure tõuke tehnika arenguks peale trükipressi leiutamist.
Muidugi ükski asi pole must­valge ning peale kasulike omaduste on internetil ka 
tume pool. Internetis levib väga palju meelelahutusliku sisu, mille sirvimine võib raisata 
väga palju väärtusliku aega. 
Tulevik 
Raske on ennustada, milliseid tehnoloogilisi uuendusi tulevik endaga kaasa toob. 
Võib vaid kindel olla, et areng läheb ainult kiiremaks. Transport muutub kiiremaks ning 
odavamaks, meditsiini areng tõstab inimese keskmist eluiga, ning mõnekümne aasta pärast 
on arvatavasti kosmosereisid ka tavainimestele kättesaadavad.
Kindlasti muutub ka arvuti ja inimese omavaheline  suhtlemine . Kui tänapäeval käib 
suurem osa meievahelist suhtlemist klaviatuuri,  hiire  ning ekraani vahendusel, võib arvata 
et mõnekümne aasta pärast asendab need  seadmed  mõni EEG­põhine süsteem.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_historic_inventions
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Internet
http://www.futuretimeline.net/
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_technology