Baroki, Gooti, Romaani stiil (0)

Bütsantsi kunst .
Tsentraalehitis- kreeka rist , kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel.
Hagia Sophia kirik - Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik , ehitatud 6. saj lõpul.
•Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mošee ja ehitanud külgedele neli minaretti
•See on omapärane tsentraalkirik
•Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mošeeks.
Bütsantsi mosaiik - Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks.
Romaani stiil
Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. Kiriku ehitamist alustati 11. saj ja kellatorni ehitamist 12. saj.
“vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Perspektiivportaal- reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel.
Lööv- kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes (nt kirikutes). Mitmelöövilistes hoonetes eristatakse kesklöövi ja kõrval- ehk külglööve. Kesklööv ehk pealööv on eraldatud külglöövidest sammaste, piilarite või kaaristuga. Kesklöövil on iseseisev katus ja valgmik , mille akendest pääseb valgus ruumi keskele. Kesklööv on külglöövidest kõrgem.
pilaster - lame püstine seinasammas. See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas – baas, tüves ja kapiteel .
piilar - harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline.
Gooti stiil
Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis.
Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas.
Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481 . aastal.
Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267 . aastal.
Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist.
Tallinna kaupmeeste majad- Tallinna Õpetajate Maja asub Tallinna Vanalinna südames – Raekoja platsil. Vanim teade hoonest pärineb aastast 1333. See, praegusest tunduvalt väiksemkinnistu, kuulus läbi sajandite kaupmeeste suguvõsale, kes oma krunti 17.-18. sajandil suurendama hakkasid.
Doodžide palee Veneetsias- gooti stiilis palee Veneetsias, ajalooline doodžide residents, kust valitseti Veneetsia vabariigi üle. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309–1424.
Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Herman Rode
Bernt Notke “ Surmatants ”- "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis.
Roosaken - Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken.
Roosaken
Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt.
Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve.
Roided- Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest.
Teravkaar - Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
Tugikaar- Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid
ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared.
Roidvõlv