50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kukuxumusu
Õppematerjali autor
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama
MUINASAEG Elu Eestis enne vallutussõdasid. Muistsete küttide elu Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer
Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV Ajalooline aeg Mesoliitikumis kõige rohkem tegid inimesed endale riistad kivist, luust ja sarvest: o tulekindel kvarts- väikesed tööriistad (kõõvitsad, nooleotsad) o kristalne kivim-suuremad tööriistad (kivikirved, talbad) o luust, sarvest- töö-ja tarbeesemed (ahingud, jäätuurad, õngekonksud, harpuunid) KIVIAEG Kiviaeg on muinasaja vanim ja pikim ajajärk. Väljanägemiselt sarnanesid inimesed küll ahvidega,
Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud. Esimesed inimtegevuse jäljed leiti Pullist ning esemed on pärit 9at eKr ning sellest saame järeldada, et inimesed on tegutsenud Eesti alal mesoliitikumi ja neoliitikumi ajajärgul. 3 INIMASUSTUSE TEKE Kindlalt ei saa öelda, mil esimesed inimesed Läänemere kaldale elama asusid. Eesti ala katsid pikemat aega jää, koos jäävaheaegadega. Kui inimesed jäävaheaegadel elasidki sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal
saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud
Lk. 12 Koloniseerimine ja tulevik Lk. 12 Lõppsõna Tallinn 2 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Esimesed ameeriklased Sügaval jääajal, 34 000 kuni 30 000 aastat e.kr. moodustas maakera veemass tohutuid jäämandreid. Seetõttu oli Beringi mere veetase praegusest sadu meetreid madalam nind Aasiat ja PõhjaAmeerikat ühendas Beringinimeline maariba.Esimesed inimesed, kes PõhjaAmeerikasse jõudsid, ilmselt ei aimanudki, et nad on teisele mandrile saabunud. Nad jälitasid lihtsalt ulukeid, nagu nende esiisad olid seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse
Lk. 12 Koloniseerimine ja tulevik Lk. 12 Lõppsõna Juuru 2 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Esimesed ameeriklased Sügaval jääajal, 34 000 kuni 30 000 aastat e.kr. moodustas maakera veemass tohutuid jäämandreid. Seetõttu oli Beringi mere veetase praegusest sadu meetreid madalam nind Aasiat ja PõhjaAmeerikat ühendas Beringinimeline maariba.Esimesed inimesed, kes PõhjaAmeerikasse jõudsid, ilmselt ei aimanudki, et nad on teisele mandrile saabunud. Nad jälitasid lihtsalt ulukeid, nagu nende esiisad olid seda tuhandeid aastaid teinud ning sattusid Siberi rannikut pidi liikudes mööda maariba teisele mandrile. Umbes samal ajal hakkas mammut välja surema ja tema asemel sai piisonist iidse põhjaameeriklase põhiline toidu ja kehakatte allikas. Sedamööda, kuidas aina rohkem ulukeid välja suri, ilmus muistse
Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks arheoloogilistel kaevamistel. Kultuurkihi paksus sõltub muistise iseloomust, selle kasutamisperioodi pikkusest ja intensiivsusest. Kultuurkiht võib olla nii ühe- kui ka mitmekihiline. Arheoloogiline kultuur kui teatud territooriumi muististe uurimisel on täheldatav ühtsus. Ühise alaga seotud muististe rühm, mida ühendab ka samast ajast pärinemine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid