Relvastus keskajal (0)

Tallinna Ühisgümnaasium
RELVASTUS KESKAJAL
Referaat
Koostaja : Gerttu Blank Xb klass
Juhendaja : Lilian Niitsoo
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 2
Natukene keskajast 3
Relvastus keskajal 3
Ründerelvad 3
Lähirelvad 4
Kaugrelvad 4
Kaitserelvad 4
Kilp 5
Kiiver 5
Kaitserüü 5
Kasutatud kirjandus: 6

Natukene keskajast

Keskajaks nimetatakse aega, mis jääb vanaja ja uusaja vahele. Ajaliselt piiratakse kesaega 5.-10 sajand. Keskaja alguseks loetakse 476.aastat, kui langes Lääne- Rooma riik ja lõpuks loetakse 1492.aastat, kui C.Kolumbus jõudis Ameerikasse. Keskaega jaotatakse kolmes : varakeseaeg (5.-11.saj.), kõrgkeskaeg (11.-14.saj.) ja hiliskeskaeg (15.-16.saj. algus).
Varakeskajal kujunes feodaalne kord ja valitseb naturaalmajandus . Perioodi lõpul hakkasid kujunema linnad.
Kõrgkeskajal oli endiselt valitsev feodaalne kord ja kujunes lõplikult välja seisuslik korraldus. Sel ajaperioodil arenes kaubandus ja käes oli tsunftikäsitöö areng.
Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus.

Relvastus keskajal

Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi . Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid.
Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks.

Ründerelvad

Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks.
Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks – lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars( kirves , vasar , nui) ja pikk vars (oda, hellebard ).
Kaugrelvad jagunevad ka kolmeks – viskerelvad (ling, viskeoda ), mehaanilised laskerelvad ( vibu , amb) ja tulirelvad (püssid,suurtükid).

Lähirelvad

Keskajal oli üheks populaarsemaks ja väärtuslikumaks relvaks mõõk, millega võitlesid enamasti rüütlid. See oli raiumise relv , millel oli lühike vars.Varasemad mõõgad olid ühtlaselt laiad ja ots ei olnud eriti terav . Rauatöötluse arenguga arenesid ka mõõgad. Põhiosaks on mõõgal tera . See puudeti pikaks, tugevaks ja painduvaks. Mõõk peeti tihti vaba mehe tunnuseks.
Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata. Nui on keskmise varrega relv, millel on olnud mitu funktsiooni. Seda on kasutatud nii löömiseks kui ka viskamiseks. Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol.
Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks – ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv .

Kaugrelvad

Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud , mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem. Vibuga oli võimalik tulistada kolm korda rohkem nooli, kui samal ajal ammuga. Seega vibu eeliseks oli laskekiirus. Kuid ammu puhul oli eeliseks laskekaugus ja jõud, kui vibul. Samuti oli kergem õppida ammu kasutama. Hoolimata nende erinevustest ja sarnasustest olid mõlemad relvad kasutusel.
Tulirelvad võeti kasutusele saja-aastase sõjakäigus. Suurimaid tulirelvi, kahureid, kasutati peamiselt piiramisel kiviheitemasinate asemel. Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, kuid 15. Sajandi lõpuks valmistati kahureid, millel olid all ka rattad . Kahureid sai nüüdsest palju kergemini liigutada ja transportida.

Kaitserelvad

Ka kaitserelvad jagunevad kolmeks: kilp, kiiver ja kaitserüü. Neil kõigil oli väga suur roll sõjas.

Kilp

Kilp on sõjanduse relvade hulka kuuluv kaitsevahend rünnakute tõrjumiseks. Kilbid jagunesid: rusika-kilp, laternkilp ja jalaväe kilp. Kilpe kaunistyasid tihti suguvõsa vapid . Paljudel kilpidel oli küljel välja lõige, et sõjas sinna toetada oda. 12. sajandil tehti kilbid kolmnurksed ja pisut ümaramad. 13. sajandil muudeti kilbi ülemine osa sirgeks . Pikkuselt ulatus alati kilbi alumine ots üle põlvede, et kaitsta löökide eest, mida üritati anda põlvedesse.

Kiiver

Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on olnud läbiaegade olulisel kohal kaitse-
relvastuses, kuna peahaav võib otsekoheselt sõdalise surmata. Lisaks sõjalisele eesmärgile olid kiivrid ka staatuse näitajad. Kiivritest olid levinud mitmed vormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja sõjakübar, ka lihtne rõngaskapuuts ja kask . Tihti oli sõjameestel kiivri asemel lihtne rõngaskapuuts, mis oli hea kerge, kuid loomulikult pakkus ka vähem kaitset.
Pottkiiver oli olemas juba 1240. aastal. See sarnanes potile – tal olid kaks kitsast silmapilu ja õhuaugud. Kiiver ise oli suhteliselt umbne.
Koerakoonkiiver kujunes välja 14. sajandi lõpul. Algul sel kiivril puudus näokaitse, kuid metall katiis kukalt ja pea külgi.
Sõjakübarat kasutasid jalaväenlased. Kujult sarnanes see kübarale, kuid oli valmistatud metallist. Selline kiiver säilis läbi kogu keskaja, kuid tegi läbi ka mõned muutused.

Kaitserüü

Kaitserüü jaguneb viieks: soomusrüü, plaatrüü, raudrüü, lamellrüü ja brigandiin.
Soomusrüü puhul on mehel seljas nahkvammus ja vammuse välispinnale on kahe neediga kinnitatud soomuskujulised väiksed rauast liistakad.
Plaatrüü koosneb üksikutest plaatides ja need on kinnitatud kaitserüü siseküljele. Väljaspoolt on näha ainult neete.
Raudtüü koosneb turvistest. Eraldi on jala-,käe-, rinnaturvised jne.
Lamellrüü puhul on plaadid kokkutõmmatud nahknööridega. Algselt kasutati seda tehnikat , et kaitsta end nootle eest, kuna plaadid olid luudeks.
Brigandiin on tehtud raudplaadi ribadest ja ühel küljel on needid.

Kasutatud kirjandus:

Kasutaja Flake, Keskaegsed relvad ja sõjandus- Ain Mäesalu loeng, http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?f=107&t=8746 20.02 2011

Ilmad kelder, Euroopa sõjaväed XIV ja XV sajand, http://www.dragon.ee/index.php?src=malevad#Relvastus 20.02 2011

Teadmata autor, Sõjakunst X-XIII sajandil Põhja-Euroopas, http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.ht m 20.02 2011

10.klassi ajaloo õpiks
6