· jutustus "Kirjutatud on..." · jutustus "Karavan" · näidend "Viimne pidu" · näidend "Sootuluke" · lastejutt "Ülemiste vanake" · lastejutt "Nukitsamees" · lastejutt "Inderlin" · jutustus "Suvi" · jutustus "Andrese elukäik" · jutustus "Õpilane Valter" · jutustus "Avasilmi" · jutustus "Väino Lehtmetsa noorpõlv" · jutustus "Iiling" · jutustus "Olga nukrus" · jutustus "Pankrot" · jutustus "Tootsi pulm" · jutustus "Sügis" · veste "Tulilill" · veste "Vana kübar" · veste "Kuidas elate?"
Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abielupaar sõidab mere äärde puhkama ning lepivad kokku, et naine veedab puhkuse teise mehega · Minimaalsus, keskendatus psühholoogiale, inimeste siseelu müüdid. Veel teoseid · "Ja kui me surnud ei ole, siis me elame praegugi" 1973 · "Via regia" 1974 · "Sügisball" 1975 Raha ("Vastne argimütoloogia" 1996) · Argimütoloogia-päevakohane veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. · Unt ei viitsi pikki tekste kirjutada, kirjutab hoopis neljalehelisi n-ö argimütoloogiaid.
ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosajutustus, ühele
...Klasse. Sie sehen : Glücklich, fröhlich, mutig, gutgelaunt, müde, krank, schlechtgelaunt, traurig, unglücklich, sympatisch, klug, dumm, intelligent, komisch, freundlich, lustig, ruhig, böse, attraktiv.....(usw) aus. Sie ist: gross, klein, dick, dünn, langhaarig, kurzhaarig..(usw). Sie haben (Akk.): Einen Pullover, eine Hose/ Jeans, eine Bluse, einen Rock, eine Kravatte, ein Kleid, eine Mütze, Schuhe, einen Hut, eine Jacke, ein T-Shirt, ein Hemd, einen Anzug, einen Schal, eine Veste, einen Mantel, einen Sportanzug, eine Badeanzug..(usw) an. Sie : Reiten, tanzen, schwimmen, lesen, trainieren, spielen, essen, reden, laufen, spazieren...(usw) Schluss Deine eigene Meinung zum Foto. Warum gefällt dir dieses Foto? Mir gefällt das Foto weil... Das Foto wurde in der Hafen aufgenommen. Im Hintergrund des Bildes kann man der Meer sehen. Rechts und links auf dem Meer befinden sich die Boote. Alle Boote sind weiss und klein
Selline lähenemine rahvuslusele ja kultuuripidevusele ulatub kaugemale ühest rahvusest ja on ühtlasi mõistetav laiemalt kui ühe rahvuse piires. Kristiina räägib rahvuslusest oma juurte äratundmise ja teadvustamise ning loomuliku looduslähedase ja tervendava elukeskkonna tähenduses. Ta soovib, et oskaksime õppida esivanematelt mitte ainult keelt ja kombeid, vaid tarkust. Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Lisaks isikupärasele ja mõtlema ajendavale teemakäsitlusele on Kristiina Ehin kindlasti tähelepanuväärne oma oskuse poolest olla vaheldumisi (ja kohati koguni samaaegselt) nii jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik.
sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium') RIIDED Klassitsismi ajastul muutusid riided tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii kaunistatud Ampiirstiilis riided: vöökoht kõrgel rinna all, avar dekoltee, puhvvarrukad, musliinkleit, värvilised paelad, kindad, sallid. Jalanõud õhukesed Mehed kandsid põlvpükse, pikkade sabadega kuube, veste JOSEPHINE DE BEAUHARNAIS Dikteeris Prantsusmaal moodi JUUKSED NAISED 18. sajandit iseloomustab naistel lopsakas, lahtiste lokkidega soeng. Neoklassitsismist inspireeritud pehmema soengumoe juurde käis 19. sajandil sageli ka juuksevõrk (caul). See oli valmistatud tavalisest või siidniidist ja tihti oli sellel siidist vooder ja kalliskivid kaunistuseks Victoria ajastu naise au ja uhkus olid tema juuksed. Tegelikult olid need
Etikett märgis, nimesedel; kindlad käitumisreeglid Eufooria haiguslik v meelemürgiga tekitatud heaolutunne Familiaarne pealetükkivalt sõbralik Farsi, farss jant, jandi fikseerima kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima; Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna grafiti hoone, tunneli vm seinale (hrl loata) tehtud kiri v pilt Guljasi, guljass liharoog Hieroglüüf mõistet v silpi tähistav kirjamärk hopakk ukraina tants häkker arvutientusiast händikäp edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine
Eduard Vilde. Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest ...
romaani "Nimed marmortahvlil" autorina. Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka pseudonüümide A. Pedajas ja Mart Karus all. Looming Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all ajalehes Sakala.Samuti ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Looming Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest
head, kuid see oli täiesti halb tegu. Suur Vend ilmus kohale. Hüppas lausa laest alla. Ühe neist puuris läbi ja teise viskas kuskile ma ei tea kuhu. Väike Õde ja Suur Vend õnnelikud, läksid edasi. Mina jäin jahmunult vaatama. Kõrval oli uks lukuga, selle lasin sodiks ja läksin edasi. Läksin trepist alla. Zeusi aed paistis, kuid seal oli aed ees. Järsku hakkas midagi tuututama ja mind laskma. Mingi droidi sarnane asi lendas minu ümber ja kutsus Veste kohale. Kaotasin palju kuule ja oleks surnud, kuid võitsin. Ainus pääsetee oli läbi arstiabi. See oli loomulikult lõks. Tuled kustusid ja ma pidin kuulama jubedat videot, kus Trinitau juht Andreas rääkis mulle igasugu jama. Lõpuks jäi vait, kuid siis ilmusid Vestid. Nad olid klaasi taga, kuid varsti sees. Õnneks sai Atla mulle ennem ukse lahti, kui nemad sisse jõudsid. Arstikabinett
· Põhimõisted: o polümeer o monomeer o makromolekul o elementaarlüli o polümerisatsiooniaste o keskmine molekulmass · Polümeeride nomenklatuur ehk nimetuste saamine · Polümeeride saamine o liitumispolümerisatsioon ja liitumispolümeerid o polükondensatsioon ja kondensatsioonpolümeerid · Homopolümeerid ja kopolümeerid · Liigitus ahela kuju järgi o lineaarse ahelaga o hargnenud ahelaga o ruumilise võrestikstruktuuriga (ristseotud) · Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised o termoreaktiivsed · Polüalkeenid o mõiste o esindajad nimetus koostis (valem) iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadu...
Ajalehe Vaba Maa kirjanduskriitik 1931-1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935-1938 Ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonna juhataja 1935-1938 Eesti Draamateatri dramaturg 1938-1940 Teater "Estonia" dramaturg 1941-1944 Ajalehe Eesti Sõna toimetaja 1941-1944 Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Esimesed katsetused Avaldas luuletusi Kamsei kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal Sonett "Kevadine külm" ning veste "Vanad ja noored" ilmusid ajalehes Sakala A. Pedajase nime all Novell "Lembit" avaldati ajalehes Postimees Ühijuttude kogu "Sookaelad" ilmus pseudonüümi Mart Karus all Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust.
20. sajandil muutus riietumisstiil rahvusvahelisemaks ja talupojad võtsid kasutusele teksad. Ungari rahvariietes mees Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste Riided Rahvariided erinesid tihtipeale isegi külade kaupa Naised kandsid peamiselt veste, jakke ja seelikuid. Seelikuid kanti koos alusseelikutega. Jalas kanti kas musti või punaseid saapaid või ummiskingi. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Ungari rahvariietes naine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toit
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...
Aed ja puuvili tegi söögivalikut tervislikumaks, suhkru ja püülijahutoodete kohta seda öelda ei saa. Pole ühiskonda avaliku arvamuseta, mis omakorda eeldab suhtlemist. Infohulk ei käinud veel üle jõu, ajalehest loetu ja raadiost kuulatu arutati pereliikmete ning tuttavatega läbi. Meedia ei surunud oma seisukohti eriti peale, pidades tähtsamaks erapooletuid sõnumeid. Subjektiivse arvamuse avaldamiseks oli eriline ajakirjandslik zanr, veste, mille raames jagasid lugejaga oma mõtteid Milli Mallikas (Hugo Raudsepp), Jaan Kägu (Ernst Joll) jt. Väljamõeldud mõlgutajad. Tähtsaks kõneaineks oli poliitika, erakondade kemplemised ja väidetavad korruptsioonijuhud. Meeli köitsid konkreetsed probleemid: usuõpetus, metsade laastamine, ,,vene vaimu" jääknähud sõjaväes, majanduskriisiaegne tööpuudus, nn. riigitüdimus ja igatsus ,,kõva käe" järele, madal iive jm
varjunditega enesenäitamised. Väga positiivne oli, et mainitud pillirühamdele nii palju säramisvõimalust oli antud. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muusikud mängisid neile usaldatud riskantsed partiid üliveenvalt välja. Live-esituses on suuremad ja väiksemad ootamatused enamasti paratamatud, antud juhul aga oli orkestri kõla kohati nii pehme ja terviklik, et tundus oma perfektsuse tõttu lausa sünteetiline. Muusikaline materjal tervikuna mõjus nagu veste. Oma narratiivse hinguse poolest sobiks teos suurepäraselt filmi- või balletimuusikaks- "Scorched" suudaks kommunikeerida nii mõndagi. Just suhtlus on üks teose olulisi aspekte. Juba varem mainitud kahe kollektiivi vahelise pinge tajumine loob eeldused muusikalise materjali tõlgendamiseks dialoogina. Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö.
L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa). *Looduslik karjamaa- on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel *Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit. *Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik. *Mahepõllumajandus- on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev
Nailonkiud on toatemperatuuril keemiliselt küllaltki püsivad leeliste ja tugevasti lahjendatud hapete suhtes ega lahustu õlides ja bensiinis, aga atsetoonis küll. Nailonkiul on väike kuumuskindlus. Polüamiidkiul on väga hea tõmbetugevus, ta on vastupidav kulumise ja painutamise suhtes = nailonsukad. Polüamiinidest tehakse ka valatud esemeid ja muid plastmasstooteid. Kevlarkiu tõmbetugevus on 10x suurem kui nailonil, seetõttu valmistatakse sellest kuumuskindlaid veste. kevlar: nailon -6: Polüestrid saadakse harilikult dikarboksüülhapete ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim polüester on lavasaan(terüleen, dakron), benseen-e,4-dikarboksüülhappe(tereftaalhappe) ning etaandiooli polüester. Lavasaanist valmistatakse sünteetilist kiudu. Seesama e. polüeteentereftalaat(PET) teeb joogipudeleid. Polükarbonaadid on väga tugevad, läbipaistvad ning keemiliselt püsivad polümeerid. Neist
Kanga nimetus Näidis Kirjeldus Kasutus Pehme kangas, mis viitab luksusele. Kleidid, jakid, seelikud, Traditsiooniliselt tehakse siidist, vested, deokartsioon, kuid tänapäeval kasutatakse selle dekoratiivpadja ümbris, tegemiseks kõikvõimalikke erinevaid mööblipolsterdamiseks. Samet /Velvet/ kangaid: polüestrit puuvilla, elastaani jne. Tihedalt kootud, jäik riie, mida tehakse siidist, nailonist, viskoosist. Ideaalne materjal Taft /Taffeta/ Sära ja läikega pinnas. peokleitide, rõivaste valmistamiseks ...
välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest. Vilde kirjutised ja tegevus revolutsiooni ajal tegid temast tagaotsitava
Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saa...
tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. 10. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. 11. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad 12. Följeton - pilkejutt, veste. 13. Haiku - jaapani väike looduluuletus, mis koosneb kolmes värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talvRaudkivirahnu 14. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 ...
ja pääsukestest on saanud selle maja ainukesed noorikud Kristiina ütleb kurvalt, et sellest laulda tähendab tema jaoks kanda kive, "raskeid paekivipoolikuid" oma südamel. Ta nendib, et lihtne maalähedane kodu on muutunud maa ja ilma äärel kõikuvaks ja kõdunevaks majaks, ent kinnitab, et see on ometigi ainus, mis tema hingele võiks sobida (luuletuses "käia ja käia oma teed"). Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Raamatu viimased kaks osa enam täiesti uut temaatikat sisse ei too. "Linnalaps oled ikkagi" on "Luigeluulinna" kõige vähem järjepidev neljandik ja sisaldab ka luuletusi, mis oleksid saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab
igapäevastel kleitidel. Mida rohkem aastakümned edenesid seda vähem korraldati balle kuhu oli vaja kohale ilmuda niiöelda ,,täielikes kleitides", ning sajandi lõpuks ei korraldatud enam ühtegi sellist pidu. Täielikud kleidid jäid siiski pidama Prantsusmaa õukonda kus naiste kleite valitsesid siid ja erinevad uhked tikandid. Meeste riietumise kood jäi samaks. See tähendab et nad kandsid edasi mantleid, pluuse, veste ja pükse. 1730-ndatel ja varajastel 1740-dail aastail hakkasid naiste siluettide esile tõstma väikesed kupli kujulised võruseelikud. Need kuulusid õukonna kohustusliku kostüümi juurde. Näiteks Marie Antoniette ajal pidid daamide võruseelikud olema 3 jala pikkune mõlemale küljele. Mood jõudis oma kõrgpunkti koos kõigi fantaasiate ja ornamentidega täpselt enne uut entusiasmi väli spordi ja liikumise vastu. Sel ajal
Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil, kantseleikeel, infopuudus, subjektiivsus, lehtede tülitsemine . Uued ametid ajakirjanikel: uudisreporter, fotoreporter, karikaturist-illustraator. Toimetuse liikmed ja püsivad kaastöötajad (reatasulised), haridus, ajakirj. Anonüümne.
pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga. 28. ''Vikerkaar'' (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ''Akadeemia'' (1989). Toimetaja Ain Kaalep. 29. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile. Argimütoloogia on päevakajaline veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undilikuks stiiliks võib lugeda verd, pisaraid, naisi ja saatuslikke pöördeid. 30. Viidingu pseudonüüm oli Jüri Üdi. Usun, et alter-ego tekkimine andis suure panuse tema luulele, kuna julges ennast tänu Jüri Üdi nimele paremini ja julgemalt väljendada. 31. Doris kareva luulet iseloomustab kõige enam õrnus, hellus, kirglikkus, isamaalisus, jõulisus ja hingelisus.
14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on
14. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalispõhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused. 15. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on
Nende kõrval on siiski kindlalt püsima jäänud klassikaline ülikond, mis koosneb kuuest, vestist ja pükstest. Seelikupikkus kõikus aastase intervalliga mini, midi ja maksi vahel. Mini kõrghetkel tulid moodi mikrosortsid, mida kanti kas eest nööbitava maksi seeliku või kehasse töödeldud midimantli all. Lühikesedpüksid olid tol ajal nii ameti- kui ka pruudirõivas. Au sees peeti ka käsitööd, näiteks kanti kootud triibulisi dzempreid, liibuvaid veste ning sääresoojendajaid. 70. aastate keskel hakati valmistama Jaapani kimonost inspireeritud rõivaid. Jalanõud olid valdavalt platvormkingad, mille tallakõrgus oli 2- 12 cm. Äärmuslikud olid ka püksisäärte laiused, mis ulatusid nii meestel kui naistel külvaates 40-70 cm-ni. Pükste madala vöökohaga puusaosa oli seda kitsam. Mitte ainult teksaseid ei tõmmatud enam jalga põrandal lamades. Mood ja muusika käsisid ikka käsikäes, meeslauljad kandsid liibuvaid
kajutis on automaatne tuletõkestus süsteem. Kõik kasutatavad töövahendid ja masinad vastavad tööohutuse nõuetele. Kõik põranda pinnad on katnud vaibadega, et libedust vältida. Laeva pardal asuvad kuus 150 inimese päästepaati, 6 liugteed 30 100-inimese päästeparvega, 3500 päästevesti. Laeval igal nädalal mõni päeva jooksul toimuvad ohutusõpped, kus uued meeskonna liiged õppivad, kuidas end käituma avarii juhtumis, näiteks kuidas veste kasutama ja kuidas paate vette laskma ja need meeskonna liiged, kes ammu töötavad laeva peal ja vastavad ohutuse eest näitavad uutele liikmetele kuidas praktiliselt paadja juhtida, Stokholmi sadamas. Toateenija ametikirjeldus/analüüs praktikal Toateenijal on ametijuhend, mida ta peab täitma ja mida kontrollib igal tekkil oma korruseema. Minu ülesandeks on komplekteerida kärut, puhastada kajuteid enne reisijate saabumist ja tagada kajutid nõutavatega asjadega
efis.ee/ (vaadatud november 2013). Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lõhmus, Jaak 2007. Theodor Luts – omaaegne meediageenius. – Sirp, 13. august. L?s, Jaak 2007. Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”. – Sirp, 23. veebruar. Paas, Veste 1987. Ajahetked. Tallinn: Eesti Raamat. Tomingas, Ivi 2001. Eesti Filmiarhiivi fotonurk. Konstantin Märska ja Theodor Luts - 105. Tuna nr. 3, lk. 72-81.
arvavad?"); hirm, kuidas hakkama saan nende asjadega, mille eest hoolitses enne abikaasa?; hirm olla üksikvanem; hirm jääda lastest ilma; hirm oma probleemidest rääkida ("kes üldse mõistab? keda võib usaldad?"); hirm oma viha ees; hirm kontrolli kaotamise ees; hirm minna hulluks. Hirm, et mind ei armastata - "kui see, kes tunneb mind kõige paremini, mind ei armasta, siis olen inimene, keda ei armastata". Nõuanne: tee oma hirmudest nimekiri; veste neist kellegagi. Kus pesitsevad nende hirmude juured? Tee oma halvavatest hirmudest motiveerivalt liikumapanev jõud. 3. Kohanduva käitumsviisi teadvustamine: suhtes üle- või alahoolitsemine. Sageli juba lapsepõlves kohaneme vastavalt kasvutingimustele kas liiga vastutavaks või vastutusest kõrvalehiilivaks. Ühe naise kokkuvõte oma abielust kõlas nii: "Mul on neli last - neist kõige vanemaga olen abielus". Tavaliselt
Protsessi käigus, mis kestab mõni tund, moodustub polümeer molaarmassiga 10 000 15 000. Seejärel töödeldakse saadus polüamiidkiuks. Polüamiidkiul on väga hea tõmbetugevus, ta on vastupidav kulumise ja korduva painutamise suhtes. Polüamiidist tehakse ka valatud esemeid ja muid plastmasstooteid. Mõnel eriotstarbelisel polüamiidil on fantastilised omadused. Näiteks kevlarkiu tõmbetugevus on kuni kümme korda suurem kui nailonil, seetõttu valmistatakse sellest kuulikindlaid veste. AMINOHAPPED Asendatud karboksüülhapetest on tähtsaimad aminohapped. Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Neid esineb eranditult kõigis elusorganismides ning nad on vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Enamik inimesi ei pruugi puhaste aminohapetega kokku puutuda, küll aga ei möödu päevagi, mil me ei kasutaks aminohapetest moodustunud polümeere, olgu need siis looduslikud või sünteetilised materjalid.
kasvukoha miljööst ja tüübistikust. F. Tuglase vahendusel jõudsid tema jutud "Odamehe" kirjastusse. 2.1. Esimesed katsetused Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku.
sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tori kihelkonna mehe rõivad Tori kihelkonna mehe ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, püksid ja vammus. Üleriidena kanti veel pikkkuube, kuid sajandi lõpul peeti seda juba vanamoeliseks. Kuuele seoti peale pusakas või võrkvöö. 19.sajandi lõpul ja 20. saj alguses kandsid jõukamad mehed ka veste. Tori mehe pead kattis kaapkübar(varasem) või nokkmüts(hilisem). Kaapkübar oli pealt kitseneva rummuga. Jalas kanti pastlaid või nahksaapaid. Suviste rõivastena olid kasutusel kanditud kaelusega linane särk ja valged linased laia lakaga kintspüksid või uuema moe järgi pikad püksid. Suvine ülerõivas oli rüü, mis oli pleegitamata linasest riidest ja osaliselt või täielikult läbilõigatud piha ja volti seatud alaosaga. Tori kihelkonna mehe rõivad
Ta jättis välja linnakultuuri esindajatega seotud osad ning koondas materjali ühte romaani ,,Kriuka Kusta" nime all, kuid see raamat jäi ilmumata. ,,Kriuka Kusta" osutub kompositsioonilt ühtlasemaks. Et kirjanik ei vaevunud aga sarja põhjalikumalt ümber töötada, kujunes teos maaelu käsitlevate osade mehaaniliseks kokkuliitmiseks. Tuulemäe sarja kõrval avaldas Roht 20-ndail aastail veel rea teisi teoseid, mis ei küüni mainitud tööde tasemeni. Sellised on veste ,,Väikelinn" (1924) ja jutustused ,,Tsirguküla" (1924) ning ,,Roim" (1925). Neile järgnesid romaan ,,Üksindus" (1925), jutustustekogu ,,Jutud Kõrrekülast" (1926) ja pilkejutt ,,Imelikud juhtumused Tatriku alevis" (1926). Romaani ,,Üksindus" (1925) sündmustik on kunstlik, otsitud. Peategelane, kaubandusteaduse üliõpilane Helmut Haab on vaikuse ja üksinduse armastaja. Saanud aga ootamatult suure päranduse, satub ta oma mõisas rahaahnusest ja linlikust kultuurist rikutud seltskonda.
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Tallinn: Eesti Raamat, lk 274–304. Spuhl-Rotalia, Jaan 1896. Kodumaa kalad: Eesti-, Liiwi- ja Kuuramaa wetes ning Läänemeres elutsevate kalade looduslugu, nende püüdmine kunstliste abinõuu- dega, kaswatamine, kunstlik sugutamine ja kalatiikide asutamine. Viljandi: A. Peet. Tammsaare, A. H. 1988a [1915]. Koitjärvelt I. – A. H. Tammsaare. Kogutud teosed, 16. kd. Publitsistika II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 56–61. Tammsaare, A. H. 1988b [1920]. Saaremaa veste. – A. H. Tammsaare. Kogu- tud teosed, 16. kd. Publitsistika II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 683–693. Thom, Alma 1932. Vilsandi linnuriik. Tartu: Loodus. Tooming, Osvald 1975. Puude taga on mets. Tallinn: Eesti Raamat. Turovski, Aleksei 2004. Loomult loom. Tallinn: Varrak. Vilberg, Gustav 1921. Harjumaa. Maateadusline lugemik. Tartu: Loodus. Wilberg, Gustav 1923. Kodumaal rännates I. Tallinn: Rahvaülikool. Vilberg, Gustav 1923–1924. Kodumaal rännates II–III
valmistamisel, paigaldamisel ja tarnejärgsel teenindamisel. ISO9002 Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks tootmises ja paigaldusel. ISO9003 Kvaliteedisüsteemid. Mudel kvaliteedi kindlustamiseks lõppkontrollimisel ja testimisel. ISO9004 Kvaliteedijuhtimise ja kvaliteedisüsteemide koostisosad. Juhendid. ISO9000-9004 eesmärk ei ole organisatsioonide kvaliteedisüsteemide standardiseerimine. A.2.7 Inf oteh n ol oogil i ste i n veste eri n gu t e järel val ve ja h in d ami s e vajadu s. Moni t ori ng and Eval uat i on Infotehnoloogia on oma olemuselt strateegilise tähtsusega, aga tehniliselt komplitseeritud ala. Tihti on raske otsustada, kas ettevõtte infosüsteem vastab ettevõtte huvidele, on hinnaefektiivne (cost.effective), turvaline ja nii edasi. Ka infosüsteemide puhul (nagu raamatupidamises, keskkonnakaitses jt) võib kasutada infosüsteemide auditit, saamaks
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) fuuriad rooma mütoloogias halastamatud kuid õiglased kättemaksujumalannad, kes elasid allilmas. Ülekantud tähenduses tähendab fuuria õelat naist. följeton pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukas. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (18911960) ja August Alle (18901952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste. Tuntud vestekirjanikud on Eduard Vilde (18651933),
Linna südameks oli turuplats. Selle ümber olid ka linna tähtsamad hooned ( raekoda-raad, vaekoda- mõõdeti kaupmeeste kaalusid ja hoiti kaaluühikuid, kaupmeeste hooned, käsitöölaste hooned, kirikud, tähtsamates linnades ka katedraalid ). Keskaegse linna tänavad olid silumata ja kanalisatsiooni ei olnud. Linna tänavate puhtuse eest hoolitses timukas. Linna elu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Linnapea ehk bürgerhärra ehk meer. Linnas olid olemas spetsiaalsed hooned haigete ja veste saoks hospidal. Seek koht pidalitõbiste jaoks. 2) Suured maadeavastused põhjused ja käik ( 37 ) Kuna kaup oli väga kallis, hakati otsima odavamat teed kauba saamiseks. Piprakotid eriti rikkad inimesed, kuna nemad said vaevata vürtse. Idamaadega kauplemine oli Euroopa kaupmeestele tulus, kuid oleks olnud tulusam kui oleks saanud kaubelda otsa Indiaga , araablaste vahenduseta. Nii hakati otsima mereteed Indiasse.
Tekstil on seos sotsiaalse kollektiiviga – see on ka teksti eesmärk. Igal tekstil on eesmärk ja ülesanne, mille järgi on teksti sisse konstrueeritud kirjutaja positsioon ja eeldatav lugeja ja milliseks kujuneb suhe kirjuta ja võimaliku lugeja vahel – interaktsioon. Lähtekoht on, et osaliste rollid ja identiteedid ja nende suhted on eri teksti liikidesse erinevalt konstrueeritud – žanri konventsioonid. Nt uudis ehitab kirjutaja-lugeja vahele teisiti kui essee või veste. Uudistekst on kirjutatud nii, et kirjutaja on endale konstrueerinud teadja rolli või esineb vahendajana. Interpersonaalsus avaldub selles, kuidas asjadesse suhtutakse (kuidas hoiakuid väljendatakse? Modaalsus, adverbid). Sotsiaalse tegelikkuse loomise juures on oluline analüüsida ka seda, mis eesmärk tekstil ja tähendustel on. Tekstid ei vahenda tegelikkust, vaid loovad seda. Sisuanalüüs ehk tähistusfunktsioonid annavad edasi kirjelduse valdkonnast, mida tekst käsitleb.
Maalikunstis on valdavasteks märkides ikoonilised märgid. Abstraktses kunstis on valdavad konventsionaalsed ja indeksaalsed märgid. Kirjanduses ja muusikas konventsionaalsed märgid. 6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6
H. de Balzaci elu ja looming, 1 teos lähivaates 1799-1850. Sündis Kesk-Prantsusmaal. Tema isa oli selleks ajaks tõusnud üsna kõrgele, oli ühe väikese linnapea abi. Vanaisa oli alles talupoeg, kes kirjutas oma nime nõnda Balssa. Balzaki isa tegi nime peenemaks, muutis selliseks, nagu praegu on. Poeg lisas sinna omavoliliselt aadlitiitli. Välimuselt meenutab talupoega kui aadlikku, kandis ka selliseid riideid, mis tema seljas mõjusid humoorikate kehakatetena. Armastas ja kogus veste. Kogu elu ta püüab kogu aeg rikastuda. Kõik ta ärid lõpevad pankrotiga. Ta saab väga hea hariduse, algul kohalikus kloostrikoolis, hiljem lõpetab 1890 Pariisi ülikooli. Tema iidoliks Napoleon. Kirjutuslaual Napoleoni püss. Lõpetas õigusteaduskonna. Tema otsustas hakata kirjanikuks. Üüris Pariisis väikese katusekambi. Kirjutas väikese värssnäidendi ,,Cromwellist". Kukub läbi. Perekond otsustab tagasihoidlikul kombel asja uurida, vana õpetaja, kellel palutakse tema
Enamasti oli aedades sigu ja inimesed ajasid neid välja. Kõik poed olid ühe tänava ääres. Ees olid neil kõigil valged lõuendist aknakatused, mille lattide külge maainimesed oma hobused olid kinni sidunud. Aknakatuste all seisis igal pool tühje riidekaste. Hulkurid puhkasid kogu päeva kastidel, lõikudes neid oma taskunugadega, närides tubakat, haigutades ja ringutades -- see oli kangesti labane rahvas. Neil olid enamasti kollased õlgkübarad, laiad nagu päevavarjud; kuubi ega veste neil polnud. Nad hüüdsid üksteist: Bill! ja: Buck! ja: Hank! ja: Jõe! ja: Andy! ja lobisesid laisalt ja sõnu venitades ning tarvitasid õige palju vandesõnu. Ka iga aknakatuseposti najale toetus üks hulkur, enamasti käed püksitaskutes, kust nad ainult siis välja võeti, kui tarvis oli kelleltki tubakat laenata või ennast kratsida. Muud nendelt ei kuulnud kui: «Anna mulle põsetäis tubakat, Hank.» «Ei saa, mul endal üksainus põsetäis järel. Küsi Billilt.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
