Mati Unt ja tema teosed (0)

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Mati Unt

· Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele 1970ndatel toimub loomingus pööre ­ ta ei ela enam oma tegelastesse sisse, vaid hakkab neid ning nende siseheitlusi kõrvalt jälgima. Tema suhtumine tegelastesse muutub külmaks ja kargeks. 1980ndtale tuli kriis. Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit üks romaan ,,Räägivad", mis on erandlik kuna tekst koosnep ainult repliikidest. Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale. Argimütoloogia väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undi loomingust

Kirjandus

8

doc

Mati Unt

Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu  2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2  Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal ­ 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 1966­1972 Vanemuise teatris ning 1975­1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981­1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992­2003 töötas Mati

Kirjandus

7

doc

Mati Unt

Juurikaru Põhikool kirjandus 9. klass Mati Unt Referaat Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Tuntumad romaanid.................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................

Kirjandus

16

odt

Mati Unt - analüüs

revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka

Kirjandus

5

docx

Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel - kuni tänaseni

külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A. Alliksaare luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olla olemata" ilmus postuumselt aastal 1968, poeedi eluajal levisid tema luuletused käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt. Pagulaskirjandus Arenes väljaspool okupeeritud Eestit 1944-1990. Sai alguse Saksa põgenike laagris. Selle keskuseks sai pärast II ms Rootsi. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest, säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem.Aastatel 1944­1990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt, palju kirjutati ka memuaarkirjandust ­ 90 autorilt ilmus ligi 155 teost

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) ­ eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama  Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives ­ kolmik, kelle näidendid

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt).  1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei

Eesti kirjanduse ajalugu

41

doc

Maailmakirjandus

kasutama luuletustes kõnekeelt. Viimane tähtsam teos oli "Luuletusi proosas" (1869 postuumselt). Euroopa luulet mõjutasid enim Paul Verlaine (1844-1896), Arthur Rimbaud (1854-1891) ja Stéphane Mallarme (1842- 1898). Verlaine ja Rimbaud olid seotud Pariisi Kommuuniga, lahkusid seetõttu riigist, elasid boheemlaseelu, pruukisid uimasteid, neil olid homoseksuaalsed suhted. Ometi lõid nad sel ajal oma parimad teosed, nt Verlaine'i lüürilis-melanhoolne luulekogu "Sõnadeta romansid" (1874), kus on eriti rõhutatud kõla- ja helivarjundeid, ja Rimbaud' "Illuminatsioonid". 1 Hiljem ütles Rimbaud oma loomingust lahti. Mõlema elukäik on üsna kurioosne. Mallarme pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele ja sarnaselt parnassiluuletajatega pidas ebavajalikuks ühiskonna ja

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)