Varauusaeg vastused (2)

Varauusaeg .
Varauusaja mõiste, selle erinevad kronoloogilised raamid .
1500 – 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda.
Sattelzeit.
1770/1789 – 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste.
Alteuropa.
Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne – põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest.
Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering.
Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517.
Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos.
Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus , majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus , arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu.
Michael Mitterauer: „ Warum Europa?“.
Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga – rukki ja kaera kasvatamine . Ader, vesiveski , transpordivahendid . Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni. Vesiveski on küll leiutatud varem kui Euroopas, aga see on juba unustatud. Riisi kasvatamiseks ei lähe vaja selliseid uuendusi , nagu nõuavad rukis ja kaer .
Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal.
Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma , sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng.
Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida oli aga vähemarenenum.
Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused.
Väike asustustihedus , madal linnastumine , liiklemisolude kehvus, väiksem maakasutus . Põhjused oli nii majanduslikud kui sotsiaalsed.
Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas.
Hakati kõnelema ühtsetest euroopalikest väärtustest ning kutsuti euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Euroopa ehk õhtumaad ( rooma - katolik usk ja sellest eraldunud protestantlikud usud) ja Hommikumaad (kreeka-katolik usk).
Regionaliseerimine on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine. Selle alla kuuluvad rahvusriikide kujunemine, turumajanduslike algete juurdumine majanduselus, maailma koloniaalne hõivamine.