Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Varauusaeg vastused (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Euroopa arenes nii hästi miks mitte teised?
Varauusaeg vastused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-08-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadri20 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. · 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare. · 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Varauusaeg Eestis

1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. Laastav sõda: katk, nälg, rahvaarv 120 000- 140 000 (enne poole suurem), Saaremaal pari olukord, Järvamaa tühi Ivo Schenkenberg- juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka, ,,Liivimaa Hannibal" Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Varauusaeg Eestis

Varauusaeg Eestis. Tahan teada Eesti varauusajast. Mis ajal said alguse teatud ajaperioodid . Eesti varauusaeg on periood, mida piiratakse umbkaudu aastatega 1550-1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana- Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist ning lõpuks talurahvareforme Eestis 19. Sajandi alguses. Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: Rootsiaeg (1625a.) ;Poola aeg (1562-1625a.) ;Taani aeg (1560- 1645a.)Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500­

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Varauusaeg(10klass)

Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale haridus endiselt polnud jõudnud. P

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Varauusaeg eestis

Varauusaeg Eestis. 1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg ­ Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ­ ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ­ ei õnnestunud. Rootsi aeg ­ Taastus 1695.aastaks 350 000 ­ 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused:

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Varauusaeg Eestis

asehalduskord. Asehalduskord ­ 1783-1796. Pearahamaks ­ asehalduskorraga kehtestatud ühtne maks, mida pidid maksma kõik talupojast mehed. Hingeloendus ­ seda perioodiliselt korraldati, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond Rüütlimõis ­ eramõisad Eestis, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis ­ riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. Pastroraad ­ kirikumõis ,mis oli rüütli- või kroonumõisaga võrreldes väiksem ja andis elamut kirikuõpetajale. Teraviljaeksport ­ muutus tähtsaks mõisade majandamisel veel keskaja lõpul ja varauusajal see kahekordistus. Viinapõletamine ­ 18. saj tõusis tähtsale kohale, sest viina hind oli 2 korda suurem, kui viinaks aetava vilja hind. Vakuraamat ­ kui talumaa kuulus mõisnikule, pidi selle kasutamise eest maksma koormisi, mis seisnes teotöös mõisapõllul ja koormiste üle peeti arvestust vakuraamatus

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Varauusaeg

Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus

Ajalugu



Lisainfo

VarauusaegSattelzeitEuroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees„Warum Europa?“Ida-Euroopa mahajäämuse põhjused

Kommentaarid (2)

ikkuna profiilipilt
ikkuna: Kahjuks ei pannud enne allalaadimist tähele, et rohkem materjali polnudki kui 1 lehekülg :(, pettumus
13:49 13-05-2013
Globetrotter profiilipilt
Globetrotter: Tõesti ainult 1 lk vastuseid. Vähevõitu, arvestades eksami mahtu. Poolik.
22:59 25-08-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun