Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Nullpunkt" Peet Vallak (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Peet Vallak
Tegelased:
Peategelane
Villem Kõo
Kõrvaltegelased
  • Villemi naine
  • Villemi poeg
  • Majaperemehe poeg Eedi

Sündmustik
Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt ” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga , nii halb on.
Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi - ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi -kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja , kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem seda tagasi tahtvat, olevat Ormus naernud vaid näkku ja mõelnud erinevaid vabandusi välja, kuigi Villem selge silmaga näinud, kuidas nuga püksipõhjast välja turritab, aga ega ju Villem siis võõra tasku kallale lähe, tema ju aus mees. Ning ega see Ormus oma äriski kiita mees polnud, paljud teavad et ta oma karni kaaluruumis liha raskemaks teeb, et temale ikka kasum tuleks mitte kliendile. Villem aga selline ei ole, tema annab kasvõi niisama ära, peaasi, et ostja kasumisse jääb. Tuleb välja, et selles viga ongi, et Villem on liiga aus mees, sest ka tema isa ju oli korralik mees, aga siiski suutis perekonna äri veidike põhja viia. Aga kõik sulid ujuvad rasva peal, nii Villemi vanaisa kui ka Ormus. Ta taipab, et aususega siin ilmas rikkaks ei saa.
Kui õuest kostub kisa , tahab Villemi naine akna peale karjuma minna, sest seal kaklevad tema poiss ja majaperemehe poeg Eedi, siis Villem aga keelab seda teha. Saab täitsa kurjaks ja ütleb, et las poiss kakleb ja seisab enda eest, ongi teine veidi araks jäänud. Ta selgitab naisele, et leidis elu võtme ja see on väga kasulik mõte. Ta leiab, et poissi tuleb hakata teisiti kasvatama, tuleb kasvatada poiss suliks, et kui ükskord tema selle äri päranduseks saab, ta seda põhja ei lase minna, sest teab juba kõiki kavalaid nippe. Las ka varastab ja petab teisi inimesi nagu vanaisa seda tegi, siis saab edukaks. Las pojast saab peen suli!
Minu arvamus novellist
Minu arust tahtis autor selle looga öelda, et ega ausaks jäädes küll edukaks ei saa ja seda eriti tänapäeval. Kõik inimesed, kes midagi suurt saavutanud on, on seda teinud petmise ja kavalusega. Aus inimene laseb vaid end teistel ära kasutada ja on liiga hella südamega.
Mina ise arvan täpselt samuti, et ega ausalt töötades ära küll ei ole võimalik elada. Tähendab on, aga mida leidlikum ja petlikum sa oled, seda edukam ka. Vaadates kasvõi tänapäeval tööle saamist – igal pool valitseb onupojapoliitika . Tööle saavad töödejuhatajate sõbrad, tuttavad ja väljaspool konkurssi, vaatamata kas neil selleks ka haridust jagub. Võid ju pool elu rabada ja mitmekordse kõrghariduse saada, kuid ega see nüüdisajal midagi väärt küll ei ole. Ühesõnaga tuleb oma nutti kasutada ja omale kaardid kätte mängida, samal ajal teistele puhtahingelist mängides .
Üleüldse on Peet Vallaku novellid väga head, lugesin terve raamatu läbi, mis mul on ja kavatsen lugeda veel. Kõik need lood on väga õpetlikud ja üllatava püändiga ning mis kõige parem – ülimalt huvitavad. Soovitan kindlasti oma sõpradel ka neid lugeda.
Nullpunkt-Peet Vallak #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s1ttakott Õppematerjali autor
Tegu on Nullpunkti lühi sisukokkuvõttega. Tekst on väga põhjalik.
Tegelased välja toodud jne.

Sarnased õppematerjalid

Peet Vallaku novelli-Elu nullpunkt-analüüs
2
doc

Peet Vallaku novelli "Elu nullpunkt" analüüs

Vaadates kasvõi tänapäeval tööle saamist ­ igal pool valitseb onupojapoliitika. Tööle saavad töödejuhatajate sõbrad, tuttavad ja väljaspool konkurssi, vaatamata kas neil selleks ka haridust jagub. Võid ju pool elu rabada ja mitmekordse kõrghariduse saada, kuid ega see nüüdisajal midagi väärt küll ei ole. Ühesõnaga tuleb oma nutti kasutada ja omale kaardid kätte mängida, samal ajal teistele puhtahingelist mängides. Üleüldse on Peet Vallaku novellid väga head, lugesin terve raamatu läbi, mis mul on ja kavatsen lugeda veel. Kõik need lood on väga õpetlikud ja üllatava püändiga ning mis kõige parem ­ ülimalt huvitavad. Soovitan kindlasti oma sõpradel ka neid lugeda. Õpilase nimi Klass

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun