sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks.
"Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks.
veresoonte haigus; 4. reumaatiline südamehaigus - streptokokkide poolt põhjustatud südamelihase kahjustus; 5. kaasasündinud südamehaigus - sündides olemasolev südame struktuuri väärareng; 6. süvaveeni tromboos ja kopsuarteri emboolia - vereklombid jala veenides, mis võivad eemalduda ja liikuda südamesse ja kopsudesse. Riskifaktorid Uuringute tulemusena on selgunud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, alkoholiliigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste. Mõned nimetatud riskiteguritest, nagu näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski faktorid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega Vanus
"Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks.
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keelesLow Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
LIIKUMINE Tänapäeval peetakse füüsilist passiivsust neljandaks riskifaktoriks suremuse põhjuste seas maailmas. Füüsilise passiivsuse tasa mõjutab oluliselt südame- veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning elanike keskmist eluiga kui tervena elatud aastate arvu. Füüsiline aktiivsus ei ole vaid sporditegemine Füüsiline aktiivsus on igasugune kehaline liikumine, mida tekitavad energiat kasutavad skeletilihased. Kõndimine Kodu- või ajatööd Aktiivne mängimine Teadlik spordi tegemine Tervise säilitamiseks on kriitiline kehaline koormus täiskasvanud isikul
Käesolevates toitumissoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks rohkem puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ning vähem söödaks lihatooteid, suhkurt ja maiustusi. Kartul läks esmavajalikest ainetest, püramiidi tippu, mis tähendab, et seda peaks tarbima nii vähe kui võimalik. Epidemioloogilised uuringud tõendanud, et puu- ja köögiviljadel on kaitsvad omadused südame-veresoonkonnahaiguste suhtes. Rukkileiva seotust krooniliste haiguste ennetusel seostatakse eelkõige täisteratoodangutega. Kalast tulenevat peamist kasu tervisele seostatakse omega 3-rasvhapetega. Lisaks sellele on kalas ka olulisi vitamiine (vitamiin D) ja mikroelemente (jood, seleen) ning kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kuna piimatooted on tähtsad valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on väga oluline piimatooteid tarbida
"Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli "heaks" kolesterooliks.
jooksmisele. IP-saunas tuleb valguslainete kiirgus otse kehale, soojendades nahka ja selle all asuvaid kudesid sügavuti. Sellega paraneb naha jume ja väljanägemine, sest aidatakse kaasa rakkude uuenemisele. Selle sauna eesmärk on mürgistest jääkainetest vabastamine, tselluliidi lammutamine, potentsi tõstmine. Vähendab stressi ja tugevdab immuunsussüsteemi. Kasutatakse liigesepõletike, kroonilise väsimuse, lihasvalude, nahahaiguste ja veresoonkonnahaiguste korral. Pärast sauna pole soovitatav külma veega kastmine. Vastunäidustatud on kunstliigeste, ägedate vigastuste, põletike, südame- ja veresoonkonnahaiguste, vere hüübimise häirete, kasvajate ja suurte armide puhul. Soolasaun Rahvameditsiinis tuntud ravim on sool. Selles saunas tuleb end meresoolaga kokku hõõruda, mis toimib koorivalt ja eemalduvad surnud naharakud. Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub piisavalt.
Asendamatud Aminohapped Marta Babenjuk 11 A Metioniin Metioniin toimib organismis võimsa antioksüdandina ning puhastab organismi erinevatest tervisele ohtlikest raskmetallidest. Osaleb ka rasvhapete ainevahetuses ning aitab lõhustada rasvasid maksas ja veresoonestikus, mis kergendab vere ringlemist elundite vahel ning kaitseb sedasi veresoonkonnahaiguste eest. Metioniin vähendab stressi ning aitab vältida nõrkust ja väsimust. Samuti on vajalik karnitiini tootmiseks organismis. Veel hoolitseb juuste, naha ja küünte heaolu eest. Fenüülalaniin Fenüülalaniin on asendatava aminohappe türosiini eelühend. Türosiini kasutatakse meeleolu ja ainevahetust mõjutavate tähtsate hormoonide sünteesis. Fenüülalaniini ülesanded on seetõttu sarnased türosiini omadega, kuid
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine,
nõudmistele ja materiaalsetele väärtustele. Kui hooliksime endast ja oma ajast, siis jooksukingade jalga panemine peaks muutuma sama loomulikuks kui igahommikune hammaste pesemine. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Liikumine: - aitab ära hoida südame-veresoonkonnahaiguste teket või nende süvenemist; - korrastab vere rasvade taset (kolesterool jms); - alandab vererõhku; - parandab suhkru ainevahetust; - aitab vältida liigse kehakaalu teket ja seda langetada; - alandab kroonilisi seljavalusid; - parandab meeleolu ja vähendab stressi. Suurem füüsiline aktiivsus on seotud pikema elueaga ja vähema südame- veresoonkonnahaiguste riskiga täiskasvanutel. Mida varasemas lapseeas rasvumine kujuneb, seda suurem on täiskasvanuna oht ülekaalulisusele.
erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed. Rasvad kui kõige tuntumad orgaanilised ühendid, mis teevad paksuks ja on kahjulikud. Tegelikkuses on aga hoopis nii vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame- veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid. Kokkuvõttes ei ole tegelikult miski nii väga halb, kui neid süüa mõistlikult ja ei liialdata.
Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga 800-1250g. Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett. Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett. Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra rohkem. Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle eritumine on aga suurenenud. Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee peetusel organismis või mitmesuguste neeru-, südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega kaasnevad sageli tursed. Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis, kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist. Vee funktsioonid inimorganismis Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada.
kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi. Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Diabeedi ravi RAVI EESMÄRK: 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: - alandada vererõhku - vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka - loobuda suitsetamisest Dekompenseerunud diabeet, südamepuudulikus, põlveliigeste anküloos, tüsistunud markantsete troofiliste haavanditega, gigantse ödeemiga. Kokkuvõte Diabeet on küll eluaegne ja krooniline haigus, mida kahjuks ei osata praeguste ravivõimaluste juures veel välja ravida, kuid diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku igapäevast elu.
ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda liita (imada) rasvu Kõrge afiidsus toiduvärvide suhtes Asovärvid ja sudaanvärv moodustavad kitosaaniga püsivaid ühendeid Parandab seedetrakti funktsioone Kasutusalad Saab kasutada närimiskummi asemel, valgendab hambaemaili Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks Kosmeetikas Paberitööstuses Heitveede puhastamisel Looduslik ja sünteetiline Looduslikult leidub: koorikloomades, putukates ning seened sünteesivad seda. Kunstlik valmistamine- selleks tuleb kuumutada kitiin tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitiini saamine Krevettide- koorimine, kuivatamine, uhmerdamine Valgu eraldamine- lisati 250ml NaOH 5% lahust, kuumutati, filtreeriti, pesti Kaltsiumkarbonaadi eraldamine-
aitab ennetada ning ravida paljuid majandusliku heaolu ühiskonnas levinud haigusi nagu nt: südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähktõve vormid, seedehaigused, osteoporoos e luude hõrenemine, närvihaigused, Alzheimeri tõbi. Mõned aastad tagasi tunnistati sojauba ühendriikides tervislikuks toiduaineks, kuna uurimused näitasid, et 25 g soja tarvitamisel päevas väheneb vere kolesteroolisisaldus. Vere kõrge kolesteroolitase on üks põhilisemaid südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajaid. Lisaks kõigele muule heale pakub soja ka suurepäraseid võimalusi oma toidusedeli täiendamiseks inimestele, kes ei talu kas piimavalke või -suhkruid, inimestele, kes peavad dieeti või on taimetoitlased. Taimetoitlastele on soja eriti tarvilik, sest sojaproteiinid korvavad loomse proteiini. Sojapiima-tooted sobivad ideaalselt inimestele, kellel esineb laktoositalumatus. Sojaubades on kuni 50% väärtuslikku, organismi poolt täielikult
näiteks veresoonte lubjastumist. Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Toidu kõrget küllastunud rasvhapete sisaldust peetakse südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas. Ülaltoodud taimeõlid sobivad hästi salatiõlideks. Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka
defitsiiti. Kestev vitmiin E defitsiit põhjustab sermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid ja raua metabolismi häireid. Krooniline vitamiin E defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi(progressiivne neuropaatia, millega kaasub reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine jne) Kestvalt madal vitamiin E tase veres tähendab oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos), kasvajate tekkeks ja arenguks ning neurodegeneratiivseteks häireteks. Vitamiin E kestev defitsiit põhjustab lihaste düstroofiat ning soodustab maksa_ ja neerukahjustusi ning enneaegset vananemist. Östrogeenide tarbimisel langeb vitamiin E efektiivsus organismis. Vitamiin E normtase veres : Lapsed(2…10 aastat) 5…8 mg/l, noorukid 5…9 mg/l, täiskasvanud 6…16 mg/l. Täiskasvanutel võib vitamiin E tase varieeruda kuid alla 5…5,5 mg/l viitab defitsiidile
Vastavus vajadusele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. Inimeste vajadused on väga erinevad ja muutuvad elu jooksul. Energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda saadakse toiduga. Kui organism saab toiduga liigselt toiduenergiat, ei kulutata seda ära ning see talletub rasvadepoodesse. Pikapeale kujuneb ülekaal ja rohkem süüakse lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Uuringud on näidanud, et südame-veresoonkonnahaiguste riski ja vere kolesteroolisisaldust mõjutab enam toidurasva rasvhappeline koostis kui rasva üldhulk toidus. Oluline on ka süsivesikute (tärklis, kiudained, mono- ja disahhariidid) vahekord ning erinevate mikrotoitainete allikate (nii loomsete kui taimsete) olemasolu toidus. Äärmiselt tähtis on haigusteriski vähendamisel ka normaalne kehamass ja kehaline liikumine. Lisaks tavapärastele toidusoovitustele, kus rõhutatakse puu- ja köögivilju, täisteratooteid, taist liha ja
tugevdab tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas soodustab kasvamist ja arenemist soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi vähendab täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski Miks on kehaline aktiivsus eakatele vajalik? normaalse kehakaalu säilitamine vererõhu alanemisega parem psühholoogilise heaoluseisund pikem eluiga väiksem südame- ja veresoonkonnahaiguste risk kolesteroolitaseme normaliseerimine Kuidas alustada treeninguid? Tervisesportlasel on koormuse reguleerijaks enesetunne – kui tunned end harjutust sooritades hästi ja mõnusalt, oledki endale sobiva rütmi leidnud. Kui hingamine ja südame töö on mõõdukalt rahulik, sobib see südame-vereringesüsteemi tugevdamiseks. Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Milline trenn sobiks algajale? Käimine
et selle peale kulub omajagu raha, kuid vastutasuks on lõbus tuju ning seltskond. Mis on alkohol? Tegelikult on alkohol uimasti, mille üleliigsel tarbimisel võib tekkida äge mürgitusseisund, mille korral on inimese elu ohus. Alkoholi tarbides muutub inimese käitumine ja enesetunne. See mõjutab iga kehaosa. On kindlaks tehtud, et alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (näiteks vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 500700 inimest, neist 3/4 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt
Oksüdeerunud LDL-kolesterool on veresoonte seintele mürgine, soodustab põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumist. Selle kahjustuse tagajärjeks võib olla tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterool on väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn halb kolesterool. Seda ei suuda rakud ära kasutada, see koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi. LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning diabeedi korral alla 2,5. HDL-kolesterool on suure tihedusega lipoproteiinide kolesterool ehk nn hea kolesterool, mis hoiab veresoonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades LDL- kübemete kleepumise nendele. Mida rohkem HDL-kolesterooli, seda parem. Hea kolesterooli taset tõstab füüsiline koormus. Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga
o Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol o Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi o Veel kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad ja teraviljad ALKOHOL JA TERVISEHÄDAD o Mida rohkem jood, seda suurem tervisehäda võib tulla o Alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur o Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest o Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest ALKOHOLI PIKAJALISED MÕJUD TERVISELE o Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega o Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja
o O E lk H LL a O E K L U A K U Alkohol ja tervis · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Alkohol imendub maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
Stressiga toimetuleku väärad teed Alkoholi tarvitamine · Põhjustab ebaratsionaalset käitumist. · Võib põhjustada avariisid, traumasid ja kriminaalset käitumist · Halvendab tervist : Kahjustab aju, siseorganeid Rikub psüühikat Vähendab töövõimet Suitsetamine · Suurendab närvisüsteemi ärrituvust. · Tekitab sõltuvust. · Toob kaasa köha. · Kahjustab näonahka. · Suurendab kopsuvähi ja südame veresoonkonnahaiguste tõenäosust. Narkootikumide tarvitamine · Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. · Tugevatoimelised narkootikumid kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Liigsöömine · Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. · Liigsöömine on lohutav mõnuallikas mille nautimine
Aga harjutuste tegemine nõuab järjekindlust, tulemuse saavutamiseks on vaja vähemalt 6 nädalat järjepidevust. Vaagnapõhjalihaste tugevdamiseks tuleb pingutada lihaseid 1-2 sekundit ja lõdvestada koos väljahingamisega. Pikendada pingutuste kestust 10 sekundini ning teha nii 10 kokkutõmmet (Merike Mikko Kontinentsusnõustaja MTÜ Inkotuba). 10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskitegurid: vanus, sugu, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste. Mõned nimetatud riskiteguritest, näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski tegurid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega
tarbimisest tulenevaid terviseriske. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Selliseid alkoholi tarbimisest tingitud
teadvustada, kui kahjulik võib kiirtoit pikemaajalisel tarbimisel olla. 3)Sisaldus Rasvad Lipiidid täidavad organismis mitmeid funktsioone: · põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, annavad toiduenergiat ja palju muud Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Ühest keskmisest einest, mis sisaldab keskmise suurusega hamburgerit, keskmises suuruses friikartuleid ja keskmises suuruses Coca-Colat, saab inimene 40 g rasva, millest 12 g on küllastunud rasvhapped. See näitab, et normaalne transrasvhapete kogus on juba ületatud 4)Süsivesikud Samuti sisaldab kiirtoit palju süsivesikuid. Nad täidavad organiismis ka palju funktsioone, mqned neist te näete siin Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur.
edasiarenev. Mõnedel inimestel kulgeb haigus aastaid olulisi deformatsioone tekitamata ja haaratud on võrdlemisi vähe liigeseid. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Naistel kaldub RA põhjustama tõsist liigesekahjustust kiiremini kui meestel. Kõrvalhaigused: - Osteoporoos - Amüloidoos - silmapõletik ja suukuivus - Aneemia, - suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk Ravi RA ravi on kompleksne: kindel koht on nii erinevatel ravimitel, füsioteraapial, tegevusteraapial kui ka kirurgial. Liigesekahjustust tõkestab peamiselt medikamentoosne ravi. Kuna RA on krooniline haigus, mida praegu pole võimalik täiesti välja ravida, on ravi pikaajaline, isegi eluaegne. Reumatoidartriidi ravis on murrangulise tähtsusega glükokortikosteroidravi kasutuselevõtt 1950. aastatel. RA kirurgias kasutatakse palju erinevaid
Üldiselt tekivad naistel kahjustused kiiremini, kui meestel. Kõvasti sõltub ka kahjustuste teke toitumisest ja viiruste esinemisest. Seda, et miks mõndadel inimestel tekivad kahjustused kergemalt ja kiiremini kui teistel ei ole veel välja uuritud. Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos. Südame- ja veresoonkonna haigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt järgmiste südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Kõrgvererõhktõbi Kui tarvida alkoholi lühiajaliselt, siis põhjustab see vererõhu langust aga kui tarvitada alkoholi pikaajaliselt ja pidevalt, siis tekib vererõhu tõus. See esineb sõltumatult: soost, kehakaalust, east ja suitsetamisest. Tavaliselt läheb vererõhkt tagasi normaalseks umbes 2 nädala pärast, peale alkoholi tarvitamist. Kui tarvitada rohkelt alkoholi, siis võib tekkida südameinfarkt. Südamerütmihäired
Vananemise ja haiguste korral vähenevad Q10 varud inimkehas ja võib tekkida tema defitsiit. B-rühma vitamiinide vaeguse korral alaneb maksa võime toota koensüümi Q. Teatud vaeguse võib tingida ka kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine. Vaeguse esmasümptomid: väsimus jõuetus kehalise koormuse taluvuse langus. Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus veres tingib: oluliselt suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia) riski parodontiidi immuunsüsteemi häired suurenenud riski kasvajate tekkeks ja arenguks suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks (seniilsus, parkinsonism) märgatava vananemise kiirenemise Vitamiin Q ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Väga head Q10 allikad on sardiinid, makrellid, heeringas, veisemaks, veiseliha, kanasüda, rapsiõli, metspähklid
· Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel, mis võimaldab suuremal kogusel verel liikvele pääseda.Endoteeli kahjustused mängivad südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes olulist rolli.Südamearstid ei pea avastust üllatavaks, sest aina suurem hulk teaduslikke leide viitab tõsiasjale, et positiivsed emotsioonid mõjuvad tervisele hästi. · Uuringut juhtinud Michael Miller soovitas südamehaiguste ennetamiseks regulaarselt trenni teha ja iga päev 15 minutit naerda. 6 soovitust tervise loomulikuks edendamiseks: NAERMINE Koos naermine vabastab lihased pingest ning lõõgastab meeli, tekib lahe ja reibas olek
Meestel peamised alkoholiga seotud tervisekaotuse põhjused: südame isheemiatõbi, maksatsirroos ja insult. Naistel: maksatsirroos, insult, rinnavähk. Maksatsirroos põhjustab 23% alkoholist tingitud tervisekaos. Kättesaadavus: 207 kange alkoholi müügokohta 100000 el. kohta. Soomes 6,4; Norras 5,7. Eesti alkoholipoliitika on liberaalne. Alkoholi ennetus käib projektipõhiselt ja on suuresti pühendunud inimeste entusiasmile põhinev. "SÜDAME JA VERESOONKONNAHAIGUSTE ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA 2005–2020" Projekti kaugeesmärgiks oli vähendada alla 65 aastaste elanike suremuskordajat. Võrreldes 2002. aastaga suremuskordaja vähenenud 27%. Ennetustegevuse tulemusel võimalik 3564 aastaste inimeste hulgas ära hoida ligi 500 enneaegset surma aastas. Projektid: edastatud teavet elanikkonnale südamehaiguste riskifaktoritest ;
alkoholi tarvitajatel on ka väiksem ateroskleroosi, Alzheimeri tõve, kõrgvererõhutõve ja isegi tavaliste külmetushaiguste risk. Samas on ka mõõduka alkoholitarbimise juures leitud riske tervisele (näiteks suurem insuldi või rinnavähi tekkimise võimalus). Lisaks kalduvad alkoholi tarvitavad inimesed kergesti ületama tervislikke koguseid. 1.1. Südame- ja veresoonkonnahaigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4 tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi kõrgenenud aktiivsusest ja vere adrenaliinisisalduse tõusust
sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa. Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist, mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi kasvajate teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid. Müüt: Ainult hamburger on rämpstoit. Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües rämpstoiduks. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel rämpstoit. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook. Müüt: Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta
rasvhapete sünteesimiseks. Terve seedetrakt. Vitamiin B6 Aminohapete normaalse Väsimus Ehk Püridoksiin. ainevahetuse tagamiseks (sh Depressioon Olulisem ülesanne tuge südame- valkude lõhustamine ja Veresuhkru taseme langus veresoonkonnahaiguste ennetamine. kasutamine) Süsivesikute ja rasvade Pikemaajaline: Leidub: Maks, pähklid, linnuliha, pärm, ainevahetuse tagamiseks. Dermatiidid (suunurkade avokaadod, brokoli, paprika, banaan, sea- ja Bioaktiivsete ühendite tekkeks lõhenemine, nahakahjustus veiseliha, leib, seemned, munakollane, organismis. Erütrotsüütide silmade ümber) kaunviljad
Mõõdukas kulg on siis, kui haigus tabab üht liigesegruppi teise järel ja deformatsioonid võivad kujuneda umbes kümne aastaga. Haiguse ägenemisi esineb ligikaudu kord aastas või paari järel. Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Kõrvalhaigused: osteoporoos, amüloidoos, silmapõletik ja suukuivus, aneemia ning suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk. 9 Joonis 4. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool). 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone 4, 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil 6 - fibroosne anküloos.
teel, mistõttu ei hävine õlis sisalduvad kasulikud bioloogiliselt aktiivsed ained. Hüdrogeenimine ehk rasvade tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist hästi säiliva tahke rasva. Sellised rasvad võivad sisaldada kuni 40% transrasvhappeid, mis füsioloogilise toime poolest on lähedased küllastunud rasvhapetele. Hüdrogeenitud rasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning see omakorda võib viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni. Eriti suur on transrasvhapete mõju siis, kui nende kogus toidus katab üle 1% päevasest toiduenergiast ehk 2000 kcal puhul rohkem kui 3 grammi. Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis tuleks suurendada rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6
tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga. Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi
9. Valgu ülesanne on määratud tema ..., mis omakorda on määratud... Aminohappe järjestuse järgi, mRNA-st. 10. Too näiteid valkude ülesannetest. ensümaatiline, struktuurne, transport, regulatoorne, retseptoorne. 11. Kolesterool on vajalik ... kuid liigne kolesterool põhjustab ... Rakuseinte koostisosa; ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. 12. Fosfolipiidid on tähtsad... Kuna nende kaudu käib raku ainevahetus. 13. Mis on päevitamises head, mis halba? Päike ravib nahahaiguseid (akne, psoorias). On peamine D-vitamiini allikas, mis tugevdab luid ja hambaid. Tugevdab immuunsussüteemi, parandab vereringet. Päevitamine on kahjulik nahale, kui inimene on liiga kaua päikese käes (UV-kiirgus mõjub liiga palju)
Kofeiin on stimulant ehk aine, mis stimuleerib südant ja kesknärvisüsteemi ning tõstab vererõhku. Kofeiini sisaldub energiajookides, koola-tüüpi jookides, tees, kohvis, sokolaadijookides ja teistes sarnastes toodetes. Enamik tarbitavatest energiajookidest sisaldab kofeiini 240 - 320 mg liitri joogi kohta. Kofeiini kõrge sisaldus võib esile kutsuda käitumisprobleeme, üleärrituvust, närvilisust, rahutust ja unehäireid. Mõned uuringud näitavad ka suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, eriti kui kofeiini või kofeiini ja tauriini sisaldavaid jooke tarbitakse kohe pärast intensiivset treeningut. 2.4 Guaraana Guaraana on Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvava liaantaime guaraana-pauliinia (Paullinia cupana) purustatud seemnetest valmistatud loodustoode. Guaraanapreparaadid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. On teada, et guaraana ise organismile märkimisväärselt energiat ei anna, vaid aitab temas leiduvate alkaloidide
munaga nädalas, sest munakollane on kolesteroolirikas, munavalge söömisel ei ole piirangut. Vutimunad on 45 korda kergemad ning seetõttu on neid ühes portsjonis vastavalt rohkem. Kala soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit ja seda võiks süüa vähemalt 3 korda nädalas. Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu;
Leidub lambakarbonaad, austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. Seleen Leidub pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand. Antioksüdandid vitamiinid E, C, kartenoidid, koeensüüm Q10, tsink, seleen
Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonkonnahaiguste teket ja arengut. Puudulik valgustus suurendab (töö)väsimust. Tööruumi valgustuse parandamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Valguse efektiivsust saab iseloomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvantitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on levinud valgustatus ehk 1 Uuema puudumisel võib kasutada ka EVS-EN 12464-1:2003.
kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud. Kuid südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide süda teeb minuti jooksul märksa enam tukseid kui tervetel ja karastatud inimestel. Paljude haiguste puhul, eriti palavikuga, hakkab süda kiiremini tuksuma. Haige inimese süda peab piisava koguse organismile vajalike ainete verega laialikandmiseks kiiremini töötama. Südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul on täheldatud, et patsientide pulss on väga kiire. Ühesuguse südamekahjustusega ja enam-vähem ühevanuseid patsiente uurides on selgunud, et mida korrapärasemalt ja loomulikumas tempos süda lööb, seda tõenäolisemalt pikem on selle inimese eluiga võrreldes kiirepulsiliste patsientidega. Kriitiline piir on 90 lööki minutis, sellest aeglasema pulsiga inimestel jätkub eluaastaid rohkem kui kiirema pulsiga inimestel.
neil joove kergemini. Seega ei kaitse alkoholi tolerants organismi alkoholi kahjulike mõjude eest. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired.
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
rikub psüühikat, vähendab töövõimet. Võib põhjsutada avariisid, tarumasid ja kriminaalset käitumist.) · Suitsetamine. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt suurendab nikotiini vajadust: selleks, et vähendada halba enesetunne, tuleb veelgi sagedamini sigarett süüdata. Suitsetamine toob kaasa kerge köha, kahjustab näonahka, suurendab kopsuvähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tõenäosust. · Liigsöömine. Seda peetakse üheltpoolt stressi tagajärjeks, teiseltpoolt selle põhjustajaks. Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. Tegemist on mugava aendustegevusega, mis lubab tegelikult probleemid kõrvale jätta. · Narkootikumid
Poest ostetud külmutatud friikartuleid tuleks soojendada ahjus, mitte friipraadida neid rasvas. Restoranis või kiirtoitlustuskohas ei tohiks toidu kõrvale valida friikartuleid. Jäätiste ja kommide puhul pöörata tähelepanu koostisele hüdrogeenitud taimerasva sisaldavad tooted jätta parem poeletile, sest kuna pakendilt ei selgu tootmise tehnoloogia, siis võivad sellised tooted sisaldada transrasvhappeid, mis on südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorid. Jäätise valimisel tuleks eelistada koorejäätiseid ja plombiire, kuid tarbida neid harva. Karastusjookide ja kompvekkide puhul valida võimalikult värvivabu ja kunstlike magusaineteta tooteid. Poe valmistoitude puhul vaadata alati koostist ning valida need, milles on vähem rasva, soola ja suhkrut. Toidulisandid ei ole igapäevaseks tarvitamiseks, eriti lastele. Toidulisandite vajaduse peaks kindlaks määrama arst.
annaabi.ee 
