Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vesi inimorganismis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vesi inimorganismis.
Vee funktsioonid inimorganismis.
Lily Leppik, Polina Hanenko,
Ilona Kuusalu,
Aljona Karavantseva.
Vesi inimorganismis
Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%.
Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97%
(loode) kuni 45-50% (rauk)
Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige
veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 %
vett, kõige suurema veesisaldusega on
bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %.
Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel.
Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis
olla isegi alla 40% keha massist.
Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku
protoplasmas.
Vee massi jäävuse seadus:
organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma
organismist väljuva vee massiga.
Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l
vett.
Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava
õhuga 400-450g veeauru.
Higiga eraldub keha pinnalt 450-600g vett.
Vähesel määral eraldub vett silmadest pisaratena.
Kõige rohkem eraldub vett neerude kaudu uriiniga
800-1250g.
Soolestiku kaudu vaid 100-200g vett.
Üldjuhul sünteesitakse ööpäevas 300-350g vett.
Täiskasvanu vajab ööpäevas 30-35g vett ühe
kilogrammi keha massi kohta, imik aga üle kahe korra
rohkem.
Negatiivse veebilansi puhul siseneb vett vähem, selle
eritumine on aga suurenenud.
Positiivne veebilanss esineb rohkel joomisel, vee
peetusel organismis või mitmesuguste neeru-,
südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul, millega
kaasnevad sageli tursed.
Naatriumioonid soodustavad vee hoidmist organismis,
kaaliumioonid soodustavad aga vee eraldumist.
Vee funktsioonid inimorganismis
Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna.
Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa.
Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude
püsiva vormi ning kuju.
Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke
ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab
rakusisest temperatuuri ühtlustada.
Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt
vahemikus 36...37 kraadi.
Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist.
Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese
ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere-
ja lümfiringe abil.
Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne
funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises.
Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel
viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub
vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion.
Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu.
Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine,
imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete
süntees ja lõhustumine.
Kasutatud kirjandus:
"Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed".
"Inimese füsioloogia ja anatoomia".
www.arst .ee
www.inimene.ee
Vasakule Paremale
Vesi inimorganismis #1 Vesi inimorganismis #2 Vesi inimorganismis #3 Vesi inimorganismis #4 Vesi inimorganismis #5 Vesi inimorganismis #6 Vesi inimorganismis #7 Vesi inimorganismis #8 Vesi inimorganismis #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aljona.Kar. Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Vesi
6
doc

Vesi

Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Teiseks, just lihaste veerikkusega on seletatav ka fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Kolmandaks, organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. MEIE VEEBILANSS

Keemia
Toit
44
doc

Toit

(sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taimed enne saagikoristust; Ravimid; Kosmeetikatooted; Tubakas ja tubakatooted; Narkootilised ja psühhotroopsed ained; Jääkproduktid ja saasteained.

Keemia
Biokeemia sissejuhatus
22
pdf

Biokeemia sissejuhatus

) Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP) ja omab olulist kohta organismi energiavahetuses. 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,7 kg fosforit) Väävel sisaldub aminohapetes, hepariini koostises, koensüüm A-s jm. Rohkesti sisaldub väävlit naha, küünte ja juuste valkudes. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 175 kg väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) ­ luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1

Biokeemia
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

neid hoida kindlates piirides. Funktsioonid: realiseeruvad tänu vere liikumisele vereringes.  transport  miljöö – vere enda koostist hoitakse stabiilsena ning see võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust  kaitse: verekaotuse vastu – hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu – immunoloogiline kaitse. 3.Vereplasma koostis: Vereplasma peamine koostisosa on vesi (90%). Lisaks on seal lahustunud erinevad valgud (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid) ning toitained (suhkrud, rasvad, aminohapped). Ülesandeks lahustunud ainete transport mööda keha. 4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades.

Kategoriseerimata
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Embrüonaalse arengu jooksul toodab maks ka punaseid vereliblesid, pärast sündi läheb see funktsioon üle luuüdile. 12 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Eritamine ja veebilanss Kui üks neerudest lõpetaks vigastuse või haiguse tõttu oma töö, võime jätkata normaalset elu. Kui töötamast lakkaksid mõlemad neerud, ootaks organismi tõsine kriis: vesi, uurea ja kaaliumioonid kuhjuksid kehas kiiresti, sest organismil puuduks võimalus neist vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett

inimeseõpetus
Exami küsimused 2005
78
doc

Exami küsimused 2005

lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed (seedemahlade nõristamine) ja imendumisprotsessid (toiduainete, vee ja mineraalsoolade üleminek soolestikust verre ja lümfi). Seedimisprotsessid seedetrakti eri osades ja seedenäärmete talitlus on omavahel tihedalt seotud. 27. Seedimine suuõõnes.

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Esimese nelja kursuse materjal
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus. Puuduvad : Raud(kehv veresus), Koobalt(Verevähk), Tsink(Potentsi ja maitsmishäired), Kaltsium (luudehõrenemine). <--------------------------------------------------------------------------> TEINE TÖÖ <--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4

Bioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Tsütoplasmaatilisi lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks, energiavajaduste rahuldamiseks, ülejäägid viiakse nahaalusesse rasvkoesse (depoorasv). Organismis võivad lipiidideks muutuda ka SV-d. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ??? Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid. ??? Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo

Anatoomia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun