vajadusi alla surumata. On kolme tüüpi kehtestamist: adekvaatne, agressiivne ja alistuv. Kehtestamine on õpitav. Adekvaatne enesekehtestaja tunnetab oma vastutust ja oskab vastutada oma tegude tagajärgede eest. Ta arvestab teiste inimestega ega suru end peale, samas suudab ka avaldada arvamust ja seista enda eest. Vajadusel oskab öelda ,,ei". Agressiivne enesekehtestaja alandab teisi ning peab iseend kõige olulisemaks. Ta ei suuda teisi mõista ega end nende olukorda panna. Alistuv kehtestamine tähendab manipuleerimist. See võib avalduda eri rollidena: 1) märter enesehaletseja, kes kasutab tihti sõnu ,,kõik", ,,alati", ,,mitte kunagi", ,,mitte keegi". 2) Nõrguke füüsiliselt haiglane isik. 3) Erak. 4) Paipoiss annab pidevalt lubadusi, mida ei täida.
kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi otsekohesus, sotsiaalne mõjukus, oma huvide kaitse ja iseseisvus on seotud enesehinnanguga. Kehtestamine tõstab eneseväärikust, rikastab lähisuhteid, võimaldab toime tulla raskete inimestega ja keerukate olukordadega ning stimuleerib sotsiaalset vastutust. 1.1 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda? Inimesed on sageli võimetud enesekindlalt käituma, kuna nad ei oska formuleerida olukorras kohaseid, mõjutavaid vastuseid. Keerukas olukorras lähevad nad pingesse ega suuda välja mõelda, kuidas tõhusalt toimida. Selle tulemusena ütlevad nad kas liiga vähe või ei ütle üldse
Seiresüsteemi kehtestamine KK14 H E I D I , S A N D RA 2015 Mis on seiresüsteem? Seiresüsteem on süsteem, kus tuleb kontrollida toitlustusettevõtte erinevaid etappe kasutades seirelehti. Seiret teostaval töötajal peavad olema teadmised, kuidas seda kõike läbi viia. Samuti peavad olema vahendid, mis on töökorras ja täpsed. Seirelehel peab olema kirjas vastutavad isikud nimeliselt või vastutav amet (vahetusevanem, peakokk). Toidu vastuvõtt Seirelehel fikseeritakse kontroll. Soovitatavalt üks kord nädalas tuleks kontrollida igat toidutarnijat. Kontrollitakse toidu realiseerimisaegu, temperatuure, kvaliteeti ja saatelehel olevat infot. Külmaahela katkematuse tagamine Toidukaup ei tohi olla temperatuuril, mis võib kahjustada inimese tervist. Kauba ladustamisel ja eeltöötlemisel (liha) ei tohi temperatuur olla üle +3C. Külmkapid peavad olema nummerdatud. 1-2 korda päevas tuleb külmkappide temperatuuri kontrollida. 1 kord nädalas kontroll k...
Diktatuuri kehtestamine Saksamaal Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju vastaseid. Olid avalikult demokraatia vastu mis oli minu arust ka õige. Inimesed ei peaks hoidma enda teada oma aramust vaid hoopis jagama seda teistega. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kõik tülid ja arusaamatused olid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Inimesed hakkasid kartma kommunismi. Saksamaad hirmutas meeletult kommunism ja kommuniste kardeti ka mujal maailmas. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti mässude korraladaja. Nende põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ja seda asus juhtima Adolf Hitler. Arvan, et see oli õige otsus, sest Hitler oli väga karmi käega ja vägivalla pooldaja. Nad lõid koheselt rünnakurühmad ja kanti pruuni särki....
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendatud, jõule toetuv võim. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Fasistliku Itaalia kujunemine oli tingitud Esimese maailmasõja järgsest inimeste rahulolematusest võimulolijate vastu. Selle vilju sai nautida fasistliku ideoloogia juht Benito Mussolini. Fasistlik partei saavutas 1921. aasta valimistel võidu ning Itaalia peaministriks sai läbi ultimaatumi Mussolini. 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seaduseid, mis andsid peaministrile kuningaga samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast b...
Referaat aines TTO 0050 EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine Üliõpilane: Matrikli nr: 072211 Juhendaja: Töö esitatud: 29.09.2011 a. Töö arvestatud: Tallinn, 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7
Töö nr 10 Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast “väikest avatud majandust”, s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 ...
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
Suhtlemisõppetuse konspekteeritud kokkuvõte Minu, kui teenindussfääris töötava isiku jaoks on suhtlemisoskus väga tähtis oskus elus hakkama saamiseks, sellest oleneb ka isiklik õnn. Kui osata selgelt oma soove ja tundeid väljendada, ning teiste suhtes mõistlik ja kannatlik olla, leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kri...
Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust, rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga.
staarostkonnad. Aadli ja talupoegade olukord: sigmmund augusti privileeg- talupoegade pärisorjus, aadlile tagastati endised valdused, maapäev. Kultuur poole aegses lõuna eestis : maapäev, 2 poolakat, 2 leedukat ja 2 sasklast, vastureformatsioon, esimene gümnaasium ja tõlkide selts. Kogu eesti minek rootsi võimu alla: seitse linnuselääni, valitsesid foogtid, maksude ühtlustamine, eramõisad, eestimaa rüütelkonnad. Põhja sõda. Rootsi võimu kehtestamine eestis : Põhja eesti neli maakonda( harjumaa, järvamaa, läänemaa ja virumaa) . liivimaa kuber mang ja eestimaakubermang. Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi
TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus ● Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) - Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad) - Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem) - Viimasena Rootsi kätte läinud Eesti ala oli Ruhnu saar, mis oli senini Oliva rahuga puutumata jäänud ● Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa Kindralkuberner - kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. ● kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge ● nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid ● jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ● kan...
Kas Nõukogude korra kehtestamine Eestis 1940. a oli Eesti rahva soov või okupatsioon? Nõukogude korra kehtestamine Eestis ei olnud minu arvates rahva soov vaid okupatsioon, sest see mängiti kui näitemäng läbi. Kui seda poleks saavutatud niisama, oleks seda tehtud võimuga, sest käis rahva terroriseerimine. Kõigepealt esitati 16. juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90%
Suurbritannia ülemvõimu kehtestamine Indias 16. sajandil tekkis Põhja-Indias Suurmoguli riik. Padisahh Akbar Suure valitsemisajal saavutas riik õitsengu, mis kestis kogu 17. sajandi. Vallutati peaaegu kogu India. Arenes nii majandus kui kultuur. Samal ajal alustas Suurbritannia India hõivamist. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Sõduriteks olid kohalikud- sipoid. Kohalike vürstidega sõlmitud kokkulepete ja sõjalise jõu abil laiendati Suurbritannia mõju ja nõrgendati Suurmoguli riiki. India Inglise Ida-India Kompanii võimu all India valitsemise üldised alused määras kindlaks Suurbritannia parlament. Kuid parlament ja Briti valitsus ei sekkunud konkreetsetesse probleemidesse. Need jäeti Ida-India Kompanii direktorite nõukogu ja India kindralkuberneri hooleks. Ida-India Kompanii oli Indias huvitatud eelkõige kohaliku tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja puuvilla, kanepit, salpeetr...
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais)
Suhtlemisoskused on muudetavad, mis aga eeldab: · teadmisi (arusaamine õpitavast, nt. mis on kehtestav käitumine - teab, kuidas toimub kehtestamine) · hoiakuid (suhtumine õpitavasse, nt. on valmis agressiivse ja domineeriva käitumise asendama kehtestavaga, kuna leiab, et see on vajalik) · käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub)
Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talude
Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud
tegevust. Lähtutakse pigem sellest, mida on saavutatud, mitte sellest, mida ja kuidas võiks saavutada. Organisatsiooni juhi peamine siht on luua õhkkond, milles inimesed annavad vabatahtlikult oma parima ning tegutsevad koos: püstitavad koos eesmärke, määravad tööga seotud probleemide lahendamise viisi ning juht delegeerib neile vajaliku vastutuse. Grupi arengus on neli etappi: I kujunemine ehk sõltuvus juhist II tormilised muutused ja konfliktid III reeglite kehtestamine ja eraldumine IV koostööle tuginev tegutsemine I Sõltuvuse etapis gruppiliikmed tunnevad ebakindlus, kahtlused ja kõhklused, seega juhi ülesanded on turvalisuse kujundamine ja tagamine, reeglite ja normide kujundamise algatamine. Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes. Tema ülesandeks on vähendada negatiivsete omaduste ülekandmist teistele rühma liikmetele või
tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki. Talupoegade laosumise tõttu muutus sõjaväe komplekteerimine isikliku varandusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest üha raskemaks. Hakati värbama proletaare. Elukutseline palgasõjavägi. Sõjaägi austas väejuhti rohkem kui senatit, väejuhil oli võimalik armeega minna senati vastu. Väejuhid olid väga mõjukad. Rooma vallutas palju. Roomlased alistasid kogu itaalia. Alistasid kreeka.vahemeremaad romma käes. 6) Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma võrdlus. Pompeius ja Cesar olid liitlased, kuid hiljem tekkis nende vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal. Vabariiklased said lüüa Antoniuselt ja Octavianuselt. Lääs jäi octavianusele ida jäi antoniusele. Octavius võitis antoniust ning koondas kogu riigi oma võimu alla
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
h. Rahvaarv vähenes, Narvas ja TLN-s mitte, Narva linna tähtsus tõusis. *Kaubandus- peamine väljaveo artikkel terasvili ja sisseveo art. sool. Sakslased domineerivad kaupmeestena, v.a.nrvs. Tsunfti kord(käsitöö) muutub rangemaks, ei lubata väljaspool tsunfti käsitööga tegel. Manufaktuuride rajamine Talurahva olukord: I Peale sõdu(alates 1630 kuni sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad. II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P- Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa riigistamine, talupojad alluvad nüüd Rootsi riigile. Vakuraamatutes olevad koormised, neid ei saa enam mõisnikud muuta. Eramõisates oli sama, aga see toimus ainult nendes, mis riigistati. Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629
üle on arvestatav 14. Mis on kartell?*Kartell- moodustavad grupp ettevõtteid,, kes lepivad kokku tootmismahtudes või hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel. 1)Püüab mõjutada turustruktuuri(ettevõtte ühinemised,ülevõtmised,ettevõtete kokkulepped,kõlvatu konkurents.)>keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus 2)arvestab olemasoleva turustruktuuriga(piirhindade kehtestamine,tootmismahtude kehtestamine, kvaliteedi nõuete kehtestamine)määratakse ettevõtte tegemisvabadus 16. Mis on turundus?*Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikumalt. 17. Turunduse kaks ülesannet*Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut.*Oma toodangu reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida. 18
sõnade „enesemaksmapanek“ kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade „enesemaksmapanek“ on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna „enesekehtestamine“, mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Maie Kreegipuu on Eesti tuntumaid kliinilisi psühholooge. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)
monopol: Oligopol: vähe tootjaid ja Ettevõtete Piirhindade valitsus kehtestab piirhinna, tekib Monopol: hinnad on ühinemised kehtestamine defitsiit Müüb vähe ja küsib kõrgemad kõrget hinda Ülevõtmised Toomismahtude Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel
- soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse “mina ise”, vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute
sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003)
aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. 16.03.2010 4 Raharingluse reguleerimine 1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük; 2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük; 3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine; 4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele; 5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03.2010 5 Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi tunnused:
Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate ametiasutustes reguleerib: KOKS, TLS ja Avaliku valimine; valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja teenistuse seadused. KOV garantii: õigussubjektsuse kehtetuks tunnistamiseks; kinnisasja sundvõõrandamise taotluse garantii,enesekorraldusõiguse garantii, finantsgarantii,kohaliku esitamine; üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja eelarve iseseisvuse garantii,õiguste kaitse garantii. KOV muutmine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku üksuste koostöö: Üleriigilised liidud ehk Eesti Linnade liit, väljakuulutamine;detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning Eesti Maaomavalitsuste liit ja Omavalitsusliitude Koostöökogu. sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul Maakondlikud Liidud ja Ühisasutused
nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö.
Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma tunnete, arvamuste ja seisukohtade selge, aus ja kindel väljendumine teis(t)ele inimes(t)ele
Vabadussõda -1918-1920 Leedu iseseisvumine -16.veebruar 1918 Läti iseseisvumine -1918. 18.nov. Eesti I põhiseadus -15.juuni 1920 Tartu rahu -1920.2.veebruar I maailmasõda -1914-1918 K.Päts saab presidendiks -1938 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus -1926 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis -1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis -1934 Millistes keeltes toimus õppetöö Tartu Ülikoolis http://www.abiks.pri.ee *1632 -ladina keeles *1802 -Saksa ja vene keeles 1819 -Eesti keeles 1914 -vene keeles Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1917.a.?
kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod. Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes. See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses. Valla ja linnaeelarve seaduses. Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus. Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. Iseseisev õigusharu on sotsialismimaades.
3. dokumentide esitamist maksukohustuslaselt, kuid viimasel on õigus keelduda 4. sularaha ettenäitamist maksukohuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välivaatlusena, jälgimisena ja vaatlusena 3. jälgimine ja välivaatlus, mis toimuvad maksukohustuslasest sõltumatult ja teda ei pea sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitamisel 5
2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine 3) tervistavate teenuste arendamine 4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine 5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded Vabariigi Valitsuse ülesanded §7 1. Riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine; 2. Tervisekaitse riikliku järelevalve korra kehtestamine ja tagamine; 3. Tervisele ohutu elukeskkonna loomine, tervisehäirete ja haiguste ennetamine ning tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine. 4. Tervisekaitse õigusaktide kehtestamine a. suplusveele ja rannale b. lastekaubad, tarbekaubad, ehituskaubad c. olmeteenused d. masinad, seadmed, tööriistad e. nakkushaiguste leviku tõkestamine Sotsiaalministeeriumi ülesanded §8 1. Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise kavandamine ja
- 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret
Miinused Hirmu kuhjumine ja vajadus jätkuvalt agressiivne olla/kaob võime teisi mõista ja armastada Hirmu ja turvatuse õhkkond Mida edasi, seda enam kontrollimist nõuab Isolatsioon, kahju tervisele/kehalised haigused (südame-veresoonkonna) Vastuhakk ja vägivald teiste poolt/kutsub esile vasturünnaku, sabotaazi, valetamise Võõrandumine inimestest, suhted asjastuvad, üksindus. Väheneb enesekontroll ja vabadus Mina on kõige olulisem III. ALISTUV KEHTESTAMINE (1) LASEB INIMENE TEISTEL OMA ISIKLIKKU RUUMI TUNGIDA NING OMA ÕIGUSI JA VAJADUSI TÄHELEPANUTA JÄTTA INIMENE JUSTKUI ASETAB TEISTE VAJADUSED JA SOOVID ENDA OMADEST ETTEPOOLE SAGELI EI ÜTLE SELLISE KÄITUMISSTIILIGA INIMESED OMA MÕTTEID ÜLDSE VÄLJA VÕI TEEVAD SEDA SELLISEL VIISIL (ARGLIK, ANDEKSPALUV), MIS VÕIMALDAB SUHTLUSPARTNERIL NENDE IGNOREERIMIST III. ALISTUV KEHTESTAMINE (2) NÄITEKS SISALDAVAD NENDE LAUSED SELLISEID VÄLJENDEID: „OH, MIS SA NÜÜD
40. HACCP süsteemi juurutamise 12 etappi ja 7 põhimõtet 1põhimõte: ohuanalüüs 2: KKP määramine 3: Kriitiliste piiride määramine 4: seiresüsteemi määramine 5: Korrigeerivad tegevused 6: nõetekohasuse tõendamine ohuanalüüs 1etapp: moodusta töörühm 23: Tootekirjelduse koostamine ja kasutusala. 45: Tehnoloogilise skeemi koostamine 6: ohuanalüüs ja ohumeetmeid kaalumine 7: KKP 8: kehtestamine kriitilised piirid igale KKPle 9: kehtestamine seiresüsteem igale KKPle 10: kehtestamine korrigeerivad tegevused 11: Kehtestamine nõuetekohasuse tõendamise Tegevused 12etapp: Kehtesta dokumenteerimine ja andmete säilitamise kord 41. Tehnoloogiliste skeemide koostamine Igale tootegrupile peab olema oma skeem etapid õiges järjekorras etapid nummerdada olulised parameetrid (aeg, temperatuur jne) kirjelda toote voi toodete rühma peamist protsessi
40. HACCP süsteemi juurutamise 12 etappi ja 7 põhimõtet 1põhimõte: ohuanalüüs 2: KKP määramine 3: Kriitiliste piiride määramine 4: seiresüsteemi määramine 5: Korrigeerivad tegevused 6: nõetekohasuse tõendamine ohuanalüüs 1etapp: moodusta töörühm 23: Tootekirjelduse koostamine ja kasutusala. 45: Tehnoloogilise skeemi koostamine 6: ohuanalüüs ja ohumeetmeid kaalumine 7: KKP 8: kehtestamine kriitilised piirid igale KKPle 9: kehtestamine seiresüsteem igale KKPle 10: kehtestamine korrigeerivad tegevused 11: Kehtestamine nõuetekohasuse tõendamise Tegevused 12etapp: Kehtesta dokumenteerimine ja andmete säilitamise kord 41. Tehnoloogiliste skeemide koostamine Igale tootegrupile peab olema oma skeem etapid õiges järjekorras etapid nummerdada olulised parameetrid (aeg, temperatuur jne) kirjelda toote voi toodete rühma peamist protsessi
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt:
· Kehv saak ja rahvastiku juurdekasv Maade tarastamine · Villavahetuse olulisuse tõus Elizabeth I ajal. · Talupoegade põllumaade muutmine karjamaadeks lammaste karjatamiseks; · Varasem avatud põllumaade süsteem asendati efektiivsema talumajandusega, mis eeldas vähem tööjõudu · Tekkis maata tööliste klass ,,Ülevaataja" ülesanded · Arvestada välja kui palju on vaja vahendeid vaeste abistamiseks ning vaeste maksu määra kehtestamine · Vaeste maksu kogumine maaomanikelt · Vaeste olukorra leevendamine jagades toitu või raha · Kogukonna vaestemajade järelevalve ,,Ülevaatajad" · Seaduse järgi pidi iga vald valima kaks ülevaatajat igal lihavõtetel · Tasustamata ja tihti soovimatu positsioon · Olid korravalvurite järelevalve all · Kohustusliku kohaliku maksu kehtestamine Vaesed · Vaesed, kes tahtsid teha tööd, kuid ei saa
Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada. 8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine 9) sõjad teiste riikidega (10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles' loss)
ettenäitamisest maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 4. sularaha ettenäitamist maksukohustuslase või kolmanda isiku poolt 5. dokumentide loovutamist menetlusosalise poolt ja see nõue kuulub alati kohustuslikule täitmisele 10. Haldur võib rakendada sunniraha 1. kui ei esitata teavet või tõendit 2. kui ta teatab sellise nõude rakendamisest, kui tähtajaks tõendeid ei esitata 3. kui sunniraha nõudele eelneb tähtaja kehtestamine kohustuse täitmiseks 4. fikseerimata hoiatuses selle suurust 5. mille maksimaalseks määraks ühe kohustuse mittetäitmisel on 320 euri 11. Vaatlus on 1. üks võimalik maksumenetluse toiming 2. võimalik sooritada välisvaatlusena, jälgimisena või vaatlusena 3. jälgimine ja välisvaatlus, mis toimuvad maksukohustuslasest sõltumatult ja teda ei pea sellest teavitama 4. sisevaatlusena teostatav põhjendusega kirjaliku loa esitlemisel 5
tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Valla volikogu ülesanded Valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine. Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine. Toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Koormiste määramine. Abja valla volikogu liikmed Villu Võsa-esimees Andres Räägel-aseesimees Taevo Viitas Marju Mäger Eveli Allik Urmas Põllumäe Ürjo Mälksoo Jüri Patune Abja vallavolikogu esimees
Signe Kangur Presidentaalse valitsemiskorra kehtestamine Eestis kas oleks mõtet? 1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab
Robespierre. 5.Tirektoorium ja revolutsiooni lõpp?1793 aasta põhiseadus tühistati. Kuulutati välja poliitiline amnestia. Paljud jakobiinide ja nende pooldajad saadeti giljotiini alla.1795 uus põhiseadusuus täidesaatev võimuorgan Dirktoorium.Edukad sõjad. Napoleon Vonaparte`i populaarsuse kasv.9nov 1799 Napoleoni korraldatud riigipööre. 6. Prantsusmaa vallutussõjad?1793 moodustati koalitsioon prantsusmaa vastu(Austria,preisimaa,venemaa ja Inglismaa)Üldise sõjakohustuse kehtestamine,koalitsioon lagunes,1798 tungis Napoleon egiptusesse kus ta ohustas Inglismaa valdusi Indias.Uus koalitsioon(Inglismaa,venemaa,austria ja türgi) 7.Muudatused igapäeva elus? uus ajaarvamine revolutsioonikalendri kasutamine,meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt,uuendused moes,kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina",moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine. 8.Revolutsiooni tagajärjed
põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849896 9 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
d. Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Peamised muudatused: kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine nõukogus (muudetakse keerukamaks mõne üksiku riigi poolne veto õigusakti ettepanekule), koostöö- ja nõusolekumenetluste kehtestamine, Euroopa Parlamendile suurema mõjujõu andmine. e. EL leping (Maastricht) jõustus 1993 kolmesambaline struktuur EL leping (Maastrich) oli täiesti uus leping. Euroopa Liidu lepingu kohaselt toetub liit Euroopa ühendustele (esimene sammas), neile lisandub kaks täiendavat koostöövaldkonda (teine ja kolmas sammas): ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseasjad.
Oskus kuulata ning keelduda on väga väheste inimeste tunnus. Kuna inimesed on erinevad, siis paljud ei oska teist inimest kuulata ning vastasel juhul ka aidata. On olemas ka inimesi kes kasutavad pahatahtlikult ära inimesi. Selle vätlimiseks tuleb osata keelduda. Oskus kuulata - eelkõige on see adekvaatne käitumine, mis eeldab enese häälestamist teisele(st muude tegevuste katkestamist), teatele keskendumist ning sõnade taga peituvate tunnete mõistmist. Kuulamine ja kehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui mures, mis on toeks enesekehtestamisel vastaspoole tunnete, vajaduste ja soovide avamisel. Oskus keelduda - keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Võimalik, et isegi kardetakse suhete katkemist, eriti juhul kui unustatakse, et keeldumine on seotud ühe konkreetse asja või inimesega või et see on ajutine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
