Lõkspüünised (0)
Kordusküsimused:
1. Millest lähtudes valitakse silmasuurus nakkevõrkudega püügil
2. Kas ja kui kontrastne peab nakkevõrk vees olema
3. Milline on tavaliselt nakkevõrgu horisontaalrakendus, miks
4. Mida tähendab "lõhemäng"
5. Millise lipuga tähistakse nakkevõrgujada merepoolset otsa
6. Mis on õngekonksu "säär"
7. Kui pikk võib olla triivõngejada
8. Mis on mail
9. Millise jaotumisega kalu püütakse õngedega
11. Püük lõkspüünistega
§7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse,
kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt
kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud.
Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
2) 4) [kehtetud - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt
lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) [kehtetu - RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub
juhtaed.
(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge
ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia
kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia
kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel
puudub juhtaed;
5) jõemõrd mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud
mõrda.
[RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005]
Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri)
11.1. Lõkspüünistega püügi iseärasused
Kõigi lõkspüüniste puhul on omane, et püünis asetatakse ka veekokku kohtades, kus kala
liigub suhteliselt arvukalt või siis on tegemist vääriskalapüügiga. Tingimata ei pea kala
esinema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult.
Lõkspüünistega püügi eeliseks on püügi autonoomsus, kuna püük toimub kaluri otsese
sekkumiseta. Lisaks on nendega püük võimalik seal, kuhu teisi püüniseid (v.a. vast
õngpüüniseid ja nakkevõrke) püügile asetada pole võimalik.
Lõkspüünised jagunevad kolme suuremasse rühma:
1. Juhtaiata lõkspüünised: mõrrad, lõksud, silmutorbikud jne.
2. Juhtaiaga mõrrad: mõrrad, rüsad jne.
3. Seisevnoodad e. kastmõrrad
Püük juhtaiata lõksudega (lõkspüünistega)
Lihtsaimad lõksud on tegelikult kalatõkked (fish barriers), mida inimene õppis valmistama juba väga
ammuses minevikus. Kalatõkked kujutavad endast esimesel lähenemisel lihtsat seina (võrgust või muust
materjalist, ka kividest), mis suunab kala kas seina otsas olevasse kasti või mingisse veekogu ossa, kust
kala on raske leida väljapääsu. Seejuures kasutatakse ära kala orienteerumist hoovustele, vee sügavusele
jne. Tihti kasutatakse tänapäeval kalatõkkeid lihtsalt ka kalasuunamiseks sinna, kust teda on lihtsam püüda
mõne teie püünisega. Kalatõkete hulka kuulub ka kalasuunamine vajalikus suunas, kasutades selleks
mingeid füüsikalisi välju (elekter, õhkkardinad)
Weirs help Fish and Game workers count fish moving up or downstream.
Sustainable fishing: improving management
Tuna fishing 'Almadraba' style, Spain. This
type of Mediterranean fishing is based on
setting out a labyrinth of nets to intercept
different species of tuna in their migration. If
the fishing quota is respected, this type of
fishing is very selective and sustainable.
© WWF-Canon / Jorge BARTOLOME
Tonnara
Photos in a tuna trap, and carrying Norbert's video camera.
Sergio's DV picture
Results of this study showed that an electric
barrier system can contain grass carp in
specific locations in a water body, minimizing
the potential for their escape, and thus
adequately control vegetation. This barrier and
confinement of enough grass carp allows
managers the capability to "zone" water
bodies, and permit complete elimination of
submersed plants in certain areas while
maintaining plants in other areas.
11.2. Kaasaegses tööstuslikus kalapüügis kasutatavad mõrrad jagatakse:
1. Juhtaiata vitsmõrrad
2. Juhtaiaga vits- ja raammõrrad
3. Vitsteta mõrrad
Juhtaiata vitsmõrd kujutab endast võrksilindrit, mis asetatakse püügile külili asendis veekogu põhja. Vitsmõrra
üks ots suu on lahti, et kala vabalt sisse pääseks, teine ots lõpeb aga koonusekujulise päraga.
Kerelahtihoidmiseks kasutatakse puust või plastikust rõngaid mõrravitsu.Viimaste mõõtmed vähenevad suust
pära poole.
Mõrra keres on mitu pära poole ahenevat koonust pujust. Esimene pujus on kinnitatud mõrra suurõnga külge.
Pujuse telg langeb reeglina kokku mõrra teljega.
Vitsmõrrad võib asetada püügile ka jadadena.
Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri)
Mõrdadel võib olla ka kaks või kolm mõrrakeret. Samuti võib suhteliselt erinev olla kariaia
konfiguratsioon. Ka juhtaiaga mõrrad võib püügile asetada jadana, kuid "Püügieeskirjaga"
on sel juhul reguleeritud mõrdade vahe jadas.
On mõrdu millel on üks juhtaed ja selle mõlemas otsas on mõrrakere.
Mõrrad asetatakse püügile paatidega. Ühes, suuremas paadis on sadamas sinna lapatud
mõrrakere koos taglastusega (ankrud ja ankrunöörid). Mõrda veavad laiali väiksemad
paadid. Tähtis on kõigi mõrra osade korralikult sirgu vedamine püügile asetamisel.
Seetõttu on juhtaiaga mõrda üksinda püügile asteada suhteliselt keeruline ja tavaliselt
tehakse seda vähemalt kahekesi. Ankrunöörid peavad olema mittevenivast materjalist
terastrossist südamikuga. Nende tugeus tuleb valida külladane.
Mõrdade nõudmisel (saagi väljavõtmisel) vaadatakse tavaliselt ainult mõrra päraosa. On
mitmesuguseid mooduseid. Suuremste mõrdade puhul tõstetakse mõrrakere viimase
pujuse juures üles ja aetakse selle alt läbi latt, mille kumbki ots on eri paadil ning
asutakse liikuma pära lõpu poole. Jõudes pärani, tõstetakse päraots (e. kott) ühte
paatidest (suuremasse) ja tühjendadkse see. Seejärel seotakse päraots uuesti kinni ja
lastakse vette. Ankruid välja ei võeta. Suuremate saakide korral lastakse osa kala üle lati
tagasi mõrra suu poole ja nii tühjendatakse kogu pära. On olemas ka mõrra nõudmise
mehanisme.
Mõrdade asetust, eriti lainetusele avatud ja tugevate hoovustega merealadel, tuleb
ekspluatasiooni käigus üle kontrollida, sest mõni ankur võib olla järele andnud ja mõrra
konfiguratsioon on sel juhul moonutatud. See vähendab nii mõrra vastupidavust
lainetusele kui ka püügivõimet.
Aeg-ajalt vajavad mõrrad veest väljavõtmist ja puahstamist.
Mõrra kinnitusskeem
This net is most efficient when fished
in still lake waters.
Setting the net is easy using four
anchor points. It is the tension and
float lead lines that hold the net in
place. Similar to the Pennsylvania
without frames. Treated - ready to
fish.
Body: Overall length 22'.
Crib: 4' x 4' x 4' - Optionable
zipper top.
Wings: Usually 12' long.
Leader: 50' x 4' or as required.
Hood: Extends in front of trap.
Netting: Usually 1/2", 3/4", or 1"
square mesh.
Throats: First heart turn around,
leads into a second heart that goes in
a crib third heart.
New Hampshire Fyke Net
Maine Fyke Net
This design features Five 3/4" O.D.
One of our most popular designs. The mouth is lashed to
aluminum tube frames, perforated (to
the body and is easily detached for the purpose of rotating
sink). Frames are "D" shaped, 4' high.
the body. This permits the OFFSET Throats to fish equally
"D" shaped frames do not roll over in
well in shallow or deep water, depending upon the stream
tidal waters.
level. This design is used in many tidal situations.
Body: Overall length 17'.
Wings: Two at 25' x 4' is the common
Body: Overall length 15' on 5 2 1/2' square aluminum
length.
frames.
Leader: Usually 100' x 4' or as
Wings: Two 4' x 25'
required.
Netting: Usually 1/2" or 1" square mesh.
Netting: Varies.
Throats: Three at first three frames - 9" x 6" square offset,
Throats: Two located at first and third
18" trail
frames. 10" diameter small mouths -
slightly canted - directly below
second and fourth frames
positioned 1' from the bottom
and 2' 2" from the top.
· 14.09.07 lõpp
11.3. Seisevnoodad e. kastmõrrad
Peamine erinevus on, et need on pealt lahtise kastiga kerega.
Tavaliselt on seisevnoodad mõrdadest suuremad ja kasutusel nn. masskala püügiks. Meil Läänemeres
on peamiseks püügiobjektiks räim ja seda kudeajal. Püütakse ka Peipsil tinti. Põhimõttelisi erinevusi
püügiskeemis ja ka püügile asetamises ei ole.
Nõudmisel kinnitub suur paat (kakuaam) ühe seisevvnooda kasti otsa vväisküljele. Väiksem paat
(lappaja) läheneb kasti teisele otsale ja sela olevad kalurid hakkavad kasti noodalina lappama nii, et
kala ei pääseks paadi alla juba läbilapatud kasti ossa. Kui lappaja on lähenenud kakuaamile küllalt
lähedale (sõltub saagist), tõstetakse noodapõhi niivõrd üles, et kahe paadi vahele jääb praktiliselt tihe
kalamass, mida siis kas suure kahvaga või nn. põllega (kahe lati külge kinnitatud tugevast niidist
noodalina) hakatakse tõstma kakuaamile. Suurte saakide korral võidakse lappamisel osa kalast
tahtlikult paadi alla lasta, sest kui kahe paadi vahele koguneb liiga suur kogus kala, hakkab kala
surema ja nooda nõudmine muutub tunduvalt raskemaks, sest surnud kala upub.
On ühe ja kahe kastiga seisevnootasid. Ka mitte alati ei ole seisevvnoodakast risttahukas vaid võib olla
horisontaalprojektsioonis ka ümmargune, ovaalne jne.
Juhtaed
Tiivad
Pujus
Tõusutee
Kast
Tursaseisevnoot Kanadas
Indoneesia
Pennsylvania Trap Net In a pound net, fish swim
beside a long net called a
"leader" that guides them
into one or two traps called
"hearts" and into the
"pocket." Watermen gather
the pocket net to haul in
their catch. Drawing is from
Ecology and Management of
Marine Fisheries by George
A. Rounsefell.
The Pennsylvania is one of Sterling's most
efficient fish catching styles. The aluminum frame
develops a rigid net body that maximizes maze
capacity in moving waters. The net has a vertical
funnel slit leading into the first heart. The net is
designed to direct the fish into the second heart
and then through a standard 8" square
(adjustable) opening into the trap
Body: Overall length 11' including the
hood and foot of the first heart.
Wings: Two 4' x 25'
Leader: Can be any length.
Netting: #252 2" stretched mesh.
Frames: Optional 4" x 6" aluminum first
heart opening frame and second
frame.
Throats: One 8" x 4" second heart throat.
Seisevnooda tugevusarvutus
Seisevvnoodale mõjub vees peamiselt takistusjõud. Selleks, et seisevnoot püsiks
püügil võimalikult muutumatul kujul (et säiliks normaalne püügivõima) on vaja, et
püünise ankrud peaks ja ankruotsad ei katkeks. Takistus arvutatakse püünise
osade kaupa.
Juhtaia puhul võetakse tavaliselt juhtum, kus juhtaed on risti vee liikumisega
(hoovusega), sest siis on takistus suurim.
R ja 90 = 180 d/0.5A S v², kg (11.1)
Kus d noodalina niidi diameeter, mm; A noodalina silmasuurus, mm; S
noodalina pindala, m² ja v vee liikumise kiirus m/s. 180 on nn. muutumatu
takistuskoefitsient.
Kui juhtaed on hoovusega risti, siis kariaia tiivad on sellega mingi nurga all.
Samuti ka kariaia küljed. Hoovvusega mingi nurga all oleva noodalina takistus
arvutatakse valemiga 11.2:
R = R0 + (R 90 - R0) /90, kg (11.2),
Kus:
R0 = 1.8 S v², kg (11.3)
Juhtaia (ja ka teiste sisevnooda osade) ankrutele mõjuv ligikaudne takistusjõud Ran leitakse
valemiga:
Ran = Rja l1/L, kg (11.4)
Kus: l1 ankrute vahekaugus, m; L juhtaia kogupikkus, m
Ankrute pidamisjõud peab olema 1.2-1.5 korda kõrgem neile mõjuvast jõust (sõltub
merepõhjast).
Seisevnooda alumise selise minimaalne raskus (kaal vees) q leitakse valemiga:
q = m H v², kg (11.5)
Kus: q selise jooksva meetri mass vees, kg; m koefitsient, mis oleneb suhetest d/A ja
S/H, H alumise selise uppumisügavus arvestades veepinnast, m; v vee relatiivne kiirus
m/s.
m = 90 d/A / 6 (H/h -1) (11.6)
Kus: H nooda seina kõrgus rakendatult, m; h nooda alumise selise uppumissügavus, m
Vajaliku ülemise selise ujuvuse arvutamisel lähtutakse nõudest, et ülemine selis ei tohi
uppuda. Kui noodalina on valmistatud veest raskema erikaaluga materjalist (näiteks
polüamiidkiust, 1.14), siis peab ujukide üleslükke jõud Q olema:
Q = Q1 Q2, kg (11.7)
Kus: Q1 noodaosa mass vees, kg ja Q2 veesurve mõjul tekkiv uputusjõud, mis on
võrdne kinnitusotsas tekkiva jõu (pinge) vertikaalse komponendiga T
T = Rkl/cos , kg (11.8)
Rkl
T
Q2 lkl
Kus Rkl noodaosa veetakistus ja ankru H
kinnitusliini kaldenurk horisontaaltasapinna
suhtes
Q2 = Rkl tan , kg (11.9)
Kinnitusliinile mõjuv jõud T leitakse valemiga:
T = n Rkl/ cos , kg (11.10)
Kus n tugevusvaru (n = 2-4), Rkl vee surve (takistus) tormi ajal antud liini
poolt kinnihoitavale noodaosale, kunnitusliini kaldenurk horisontaaltaspinna
suhtes
11.4. Kastlõksud (ingl. k. "Pots"
Side entry sizes:
·559mm (22") x 457mm (18") x 356mm (14")
·610mm (24") x 457mm (18") x 356mm (14")
·660mm (26") x 457mm (18") x 356mm (14")
Top entry sizes:
· 6"
· 8"
· 10"
Galvanised Weldmesh Parlour Creel,
Abandonned or lost pots
continue to fish indefinitely,
killing as many as 40 crabs
per pot annually. In Port
Susan alone, 24000 crabs
may be killed by derelict
pots each year.
Pots or inkwells (Fig. 24) commonly used in the English Channel
by the Cornish and Devon crab fleets are rapidly becoming the
most important method used for catching brown crab in Scottish
waters, in terms of number of pots used by each vessel and the
tonnage removed. The construction of these pots has changed
from using natural materials such as cane to plastic piping frames
with a netting cover with plastic `bucket' entrance with a heavy
plastic matrix base. The stanchions, base and top area are
protected with either rope or old car tyre. A bait band formed by a
rubber cross section of car inner tube is placed around the outside
wall of the entry bucket, where portions of bait are held in place
away from the outside walls of the pot.
Danielson - Star Crab Trap 16''
Aerial traps
General Description: Jumping fish and gliding fish can be caught
on the surface in boxes, rafts, boats and nets ("verandah nets").
Sometimes the fish are frightened to get them to jump out of the
water.
lõkspüünised
Sarnased õppematerjalid
17
doc
Lõkspüünised-referaat
Tallinn 2009
Sisukord
Sisukord.............................................................................................................................. 2
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4
1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4
2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4
3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................................................... 6
1.Lõkspüüniste kirjeldus...........................................................................................
42
ppt
Kurnpüünised
1. Nakkevõrkude töö põhimõte
2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised
püügi efektiivsuse seisukohast
3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada
4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega
5. Mis asi on "mail"
6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada
1
12. Kurnpüünised
8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri)
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa
ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille
veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis
kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
5
ppt
Traapüük
1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks
2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga
püügil
3. Milleks on vaja traallaudu
4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier
5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid
6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad
2
3
§9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine
traalpüük
(1) Traalpüünis on püünis, millega
püütakse kala ühe või kahe laeva
järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud
nõukogu määruse (EÜ) nr
2187/2005 artikli 2 punkti a
alapunktis i;
[RT I 2006, 40, 308 jõust.
23.09.2006]
2) põhjatraalnoot traalnoot, mis on
varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot traalnoot,
millel grunttropp puudub;
4) agariku tragi jäigale karkassile
rakendatud traalpüünis
agarikupüügiks.
[RT I 2006, 40, 308 jõust.
23
45
ppt
NAKKEPÜÜNISED
4. Mis on üleslükkejõud?
1
Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid
reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral
kalapüüniste klassfitseerimisega
I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside
klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi):
Õngpüünised Õngepüük
Nakkepüünised Võrgupüük
Lõkspüünised Mõrrapüük
Kurnpüünised Noodapüük
Traalpüünised Traalpüük
Vähipüügivahendid Vähipüük
Allveepüügivahendid Allveepüük
2
Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine
Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU)
22
ppt
Õngepüük
Kordusküsimused
10. Õngpüünised
§3. Õngpüünised (Kalapüügieeskiri)
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule
kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest
konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud
raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
409
pdf
Fitness In Soccer
[email protected] 06 Aug 2018
FITNESS IN SOCCER
THE SCIENCE AND PRACTICAL APPLICATION
Jan Van Winckel, Werner Helsen, Kenny McMillan,
David Tenney, Jean-Pierre Meert, Paul Bradley
[email protected] 06 Aug 2018
Isbn-number : 9789082132304
Publisher: Moveo Ergo Sum / Klein-Gelmen
Proofreading: Jim Newall Quill Content |Writing, Editing and Web site services http://www.quillsites.co.uk
Photos: Jean Leemans and Etienne Claessens
Cover and lay-out: Dots & Bits
© 2014 Jan Van Winckel
Printed and bound at Manipal Technologies Ltd., India
All rights reserved. No pa
574
pdf
The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss, Incredible Sex, and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss
PRAISE FOR
The 4-Hour Workweek
"This is a whole new ball game. Highly recommended." --Dr. Stewart D. Friedman, adviser to
Jack Welch and former director of the Work/Life Integration Program at the Wharton School,
University of Pennsylvania
"It's about time this book was written. It is a long-overdue manifesto for the mobile lifestyle,
and Tim Ferriss is the ideal ambassador. This will be huge." --Jack Can eld, cocreator of
Chicken Soup for the Soul®, 100+ million copies sold
"Stunning and amazing. From mini-retirements to outsourcing your life, it's all here. Whether
you're a wage slave or a Fortune 500 CEO, this book will change your life!" --Phil Town, New
York Times bestselling author of Rule #1
"The 4-Hour Workweek is a new way of solving a very old problem: just how can we work to
live and prevent our lives from being all about work? A world of in nite options awaits those
who would read this book an
171
pdf
2-stroke tuners handbook tuners
Two-Stroke
TUNER’S HANDBOOK
By Gordon Jennings
Illustrations by the author
Copyright © 1973 by
Gordon Jennings
Compiled for reprint © 2007 by Ken
i
PREFACE
Many years have passed since Gordon Jennings first published this manual. Its
2007 and although there have been huge technological changes the basics are still the
basics. There is a huge interest in vintage snowmobiles and their “simple” two stroke
power plants of yesteryear. There is a wealth of knowledge contained in this manual.
Let’s journey back to 1973 and read the book that was the two stroke bible of that era.
Decades have passed since I hung around with John and Jim. John and I worked
for the same corporation and I found a 500 triple Kawasaki for him at a reasonable price.
He converted it into a drag bike, modified the engine completely and added mikuni carbs
and tuned pipes. John borrowed Jim’s cop
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid