Nõudeõpesumasinad (0)

Nõudepesumasinad
Uurimistöö
SISUKORD

1.NÕUDEPESUMASINATE TÜÜBID 4
2.NÕUDEPESUMASINA KASUTAMINE JA OHUTUS 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD: 14
SISSEJUHATUS
Nõupesumasinad on selleks, et teha suurköögis töötava inimese elu lihtsamaks. Nõude- pesumasinad on väga palju erinevaid tüüpe ja need on mõeldud erinevate asjade pesemisesks.
Sellepärast käesoleva töö autor seadis eesmärgiks laiendada enda teadmisi suurköögitele mõeldud nõudepesumasinate osas ja uurida erinevaid nõudepesumasinad.
Püstitasin endale ülesanaded otsida materjali internetist ja raamatutest ning avaldada oma arvamus selles töös ning siduda see tektsiga. Samuti vormistada töö nõuetekohaselt.
Käesolev töö on koostatud ettevõtte Dieta kodulehekülje, õpiku „ Toiduvalmistamine suurköögis“ ja Metose suurköögiseadmete kataloogi abil. Välja on toodud nõudepesumasinate erinevad tüübid – tunnelnõudepesumasinad, kuppelnõudepesumasinad, potipesumasind, kandikupesumasinad, graanulpesumasinad, kärupesumasinad ja sõrmkonveierpesumasinad. Samuti on ka illustreeriv materjal iga eespool nimetatud tüüpi juures.
Töö koosneb kahes osast, kus esimeses peatükis peatutakse erinevatel nõudepesumasinatel ja teises nende kasutamisel ja ohutusel.
Autor loodab, et uurimistöö koostamine antud teemal lainedab teadmisi suurköögitele mõeldud nõudepesumasinate osas .

NÕUDEPESUMASINATE TÜÜBID

Nõupesumasinad on väga palju erinevaid, mis on mõeldud erinevate asjade pesemiseks. Neid jagatakse suuruse ja tööpõhimõtete järgi kaheks: kuppelnõudepesumasinad ja tunnelnõudepesumasinad. Kuid on ka veel potipesumasinad , kandikupesumasinad, graanulpesumasinad, kärupesumasinad ja sõrmkonveierpesumasinad, mida ma ka lähemalt tutvustan.
Kuppelnõudepesumasinad
Kuppelnõudepesumasinatega on valmistatud roostevabast terasest . Nende masinatega on võimalik pesta kõike, aga peab jälgima, et pestavad asjad ei läheks vastu ülemist pesuvart. Kuppelnõudepesumasin on ka joonisel 1 näha.
Joonis 1. Metos Hood 110, 400V3N
Allikas: Metos Hood 110, 400V3N
Kuppelnõudepesumasinas püsib nõudekorv ühel kohal. Pesu ja loputus toimuvad seadme samas osas ning nõude eelpesu tehakse alati käsitsi. Nõudekorvist ülal- ja allpool olevad pesuvarred on pöörlevad. Pesemist saab tõhustada kupli külgedel olevate püsivate pesuvarte abil. Masina luukidel on avariilüliti, mis kuplit avades seiskab masina. Paagi pesuvesi vahetub tunni jooksul arvestuslikult kolm korda. Seadmed võimaldavad pesta 20- 60 korvitäit tunnis (Rekkor et al. 2010: 65).
Tunnelnõudepesumasinad
Tunnelmasinad sobivad ettevõtesse, kus teenindatavaid on üle 300 ja pestavaid nõusi on palju. Nad sobivad igasse suuremasse kööki, sest need on erinevate mõõtmetega. Väiksem masin on näha joonisel 2 , mis on valmistatud roostevabast terasest.
Joonis 2. Metos ICS + 153 O-V 400V3N
Allikas: Metos ICS + 153 O-V 400V3N
Tunnelnõudepesumasinas on pesuvarred fikseeritud ja transportöör viib nõudekorvi kõikidest pesuprogrammi etappidest läbi. Tavalisematel tunnelmasinatel on harilikult eelpesu-, pesu- ja loputustsoonid. Eelpesutsoonis pihustatakse vett pumba või veesüsteemi surve abil. Eelpesuvett soojendatakse pesu- ja loputusveest moodustuva auru või ühest tsoonist teise ülevoolava asendusvee abil. Eelpesus eralduvad jäätmed uhub vesi masinas olevasse jäätmenõusse, mida saab tühjendada ka masina töötades. Kuigi seadmes on eelpesutsoon, soovitatakse väikeste tunnelmasinatega pestes teha nõudele eelnevalt käsitsi pesu, et saada parem pesutulemus. Veekulu mõjutavad seadme suurus ja tehnilised lahendused. Masinate jõudlus tunnis on umbes 90- 300 korvitäit (Rekkor et al. 2010: 65).
Potipesumasinad
Potipesumasinad on mõeldud pottide ja pannide pesemiseks ning nad on valmistatud roostevabast terasest, kuid nendega on võimalik pesta ka teisi asju, näiteks joonisel 3 olev potipesumasin sobib serveerimisnõude, transpordikastide, pagarivormide, kandikute, pottide ja väikevahendite pesemiseks. Luuk on käepäraselt poolitatud kaheks, luugi avades moodustab alumine osa mugava töötasapinna ja kogukõrgus jääb samal ajal madalamaks.
Joonis 3. Metos Master KP 151S
Allikas: Metos Master KP 151S
Potipesumasinad on põhimõtteliselt samasugused kui ühepaagilised nõudepesumasinad. Nende ehitus on vaid tugevam ja ringleva vee kogus ning surve suurem. Masinas on pesu- ja loputusetapid. Pesuaega nagu vee survetki on mõnigates seadmetes võimalik reguleerida. Eriti mustadele nõudele valitakse pikem pesuaeg ja suurem veesurve . Enne pesu eemaldatakse nõudelt toidujäätmed. Pesu- ja loputusaine doseerimine on automaatne . Luugil olev lüliti seiskab masina, kui pesuprotsessi ajal avatakse. Seadet puhastatakse samamoodi kui tavalisi nõudepesumasinadki (Rekkor et al. 2010: 66- 67).
Kandikupesumasinad
Kandikupesumasinad pesevad kiiresti ja ökonoomselt kuskil 1440 kandikut tunnis. Tänu kompaktsele suurusele mahub masin küllaltki hästi ka väikestesse köögiruumidesse . Masina küljel avanev suur luuk tõuseb kergelt ülespoole. Kõik puhastatavad kohad masina sees on lihtsasti ligipääsetavad. Tõhus pump ja düüside paigutus tagavad hea pesemistulemuse. Pesemisele ja loputusele järgneb ventilaatorkuivatus suure võimsusega puhuritega. Soojuse genereerimise plokk eelsoojendab masinasse sisestatavat külma vett (Dieta Heres 2006).
Joonisel 4 on näha samuti kandikupesumasin, mille küljel on avanev luuk. Sellel on transportöörlint, millega saab saalist mustad kandikud transportida masinasse.
Joonis 4. Meiko BTA 160
Allikas: Meiko BTA 160, Dieta Heres
Graanulpesumasinad
Graanulpesumasinad on täiustatud masinad, milles pesuvõimsust muudetakse tõhusamaks plastkuulide abil. Graanulpesumasinas kasutatavad pesugraanulid on selleks otstarbeks spetsiaalselt kujundatud. Need liiguvad masinas kiire vooluna ja paiskuvad tugevasti vastu potipõhja ning eemaldavad selle külgedele ja põhja kõrbenud või kinni kuivanud toidujäänused. Pestavaid nõusid ei ole vaja enne graanulpesumasinas pesemist leotada, lahtised toidujäägid tuleb vaid maha kraapida, nii välditakse pesuvee tarbetut määrdumist (Rekkor et al. 2010: 66).
Masina käivitumisel hakkab pesukorv pöörlema ja pesuprogramm algab graanulpesuga. Graanulpesu järel toimub graanuliteta pesu. Enne lõpploputust tsentrifuugitakse nõusid suure pöörlemiskiirusega, mis eemaldab nõudelt terad ja pesuvee. Lõpploputusele järgneb lõpp- tsentrifuugimine , kus pesukorvi pöörlemiskiirus kasvab ning väiksema loputusvahendi kogusega saavutatakse parem kuivamis tulemus. Lõpptsentrifuugimisele järgnev efektiivne jahutus, mis eemaldab masinast auru. Nii töötab ka joonisel 5 olev masin (Metos 2012: 334).
Joonis 5. WD- 90GR HC
Allikas: Metos WD- 90GR HC
Graanuleid lisatakase masinasse vaid mõned korrad aastas ja vahetatkse siis välja, mitte ei segata uusi ja vanu omavahel (Rekkor et al. 2010: 66).
Kärupesumasinad
Kärupesumasin sobib peaaegu igasuguste kärude pesemiseks: haiglaosakondades kasutatavate kärude, köögikärude, ratastega kaubaaluste ning muude kärude ja kärudes säilitatavate tarvikute pesemiseks (Dieta Heres 2006).
Masinad on hügieenilised. Kõik pinnad on roostevabast terasest. Kogu masin on varustatud tõhusa soojus - ja heliisolatsiooniga. Agregaat paikneb omaette spetsiaalses masinaruumis – nii väheneb müra ja hooldamine on lihtsam. Masinas on tõusvad/-langevad düüsid, mille töötamist saab ära määrata pesuprogrammiga – näiteks madalate kärude pesemisel ei teostata masina ülemises osas üldse pesutoiminguid. See aitab kokku hoida vett, pesuainet ja aega ( Ibid .).
Pesufaasi ajal pöörleb käru, seejärel toimub vahetsentrifuugimine, mille ajal eemaldatakse pesuainesegune vesi masinast tõhusalt ja ka käru taskutest. Puhta veega loputamisel väheneb pöörlemiskiirus, seejärel algab kiirem lõpptsentrifuugimine, mis eemaldab kärude pealt veepiisad ( Metos 2012: 394).
Joonisel 6 kärupesumasin puhastab kärud ilma mingi käsitsitööta ja madalate kasutuskuludega.
Joonis 6. Metos WD 18 CW
Allikas: Metos WD 18 CW
Sõrmkonveierpesumasinad
Sõrmkonveiernõudepesumasinad (joonis 7) on ette nähtud nõudlikuks ja pidevaks kasutamiseks suurtes suurköökides. Nende iseloomulikeks omadusteks on vastupidavus, lihtne puhastatavus ja ergonoomiline kasutamine. Sõrmkonveierpesumasinate standardseks laiuseks on 620 mm. Vaba etteandekõrgus on 400 mm (Dieta Heres 2006).
Joonis 7. B 230 VAP
Allikas: B 230 VAP Dieta Heres

NÕUDEPESUMASINA KASUTAMINE JA OHUTUS

Nõudepesumasina ATA AT 95 kasutusjuhend
Tavalist nõudepesuainet ei tohi masinas kasutada. See võib viia masina täieliku purunemiseni.
Asetada jäätmetest puhastatud nõud korvi. Taldrikud taldrikute korvi ja klaasid klaaside korvi. Seejärel pestakse nõud üle surveduššiga, mille vee temperatuur on 40- 50 º C ja seejärel lükata korv masinasse. Tõmmata kuppel alla, siis alustab masin pesemist. Kuid enne masina tööle lülitamist tuleb kontrollida, et pesu- ja loputusaineid jätkuks piisavalt ning ülevoolutoru ja sõel oleksid paigas seejärel sulgeda masina kuppel ja avada sulgemisventiil. Algab masina veega täitumine. Masin täitub veega automaatselt tehase poolt ettemääratud tasemeni. Samal ajal algab loputusvee soojendamine . Kui pesutank on täis ja loputusvesi soojenenud 85º C, algab pesutangi soojenemine 55- 60º C. Masin hakkab automaatselt tööle. Samal ajal algab automaatne pesu- ja loputusaine doseerimine. Kui masina paneelil kustub signaaltuli, avada kuppel ( Bestmark Suurköökide AS).
Lülitist saab valida sobiva programmi. Võimalik on valida masina veega täitmise ja ooteprogrammi, pika, lühikese ja pideva pesutsükli programmide vahel. Lüliti 4 asendit võib kasutada, kui nõud on eriti mustad või toidujäätmed on kuivanud nõude külge. Peale korvi masinasse lükkamist ja masina kaane sulgemist algab pesutsükkel. Masina tööle lülitudes süttib signaallamp. Pesu- ja loputusprogrammi vahel on paus, mille ajal pesuvesi tilgub nõudelt pesuvanni ja alles seejärel algab loputus puhta kuuma loputusveega. Enne masina seiskumist lülititist kontrollida, et pesuprogramm on lõpetanud. Sellest annab märku signaaltuli. Alles seejärel lülitada seade välja. Masina pesemise ajal ei ole lubatud programmlülitit keerata (Ibid.).
Pärast masina väljalülitamist tühjendada masin mustast pesuveest. Selleks eemaldada jäätmekast ja sõel ning ülevoolutoru, mis paikneb sõelade all. Vee äravoolates puhastada masina põhi sinna kogunenud jäätmetest ja tahketest osadest ( söögiriistad, klaasikillud, paberitükid jms). Edasi eemaldada pumba sõelad ja pesta need voolava vee all harjaga puhtaks ja puhastada korralikult (Ibid.).
Masinat tohib väljastpoolt puhastada ainult niiske lapiga. Vältida vee sattumist juhtimispaneelile. Pesuveelabasid, pesu- ja loputusvee otsikud tuleb puhastada regulaarselt. Selleks tuleb keerata lahti kruvi, millega vabanevad mõlemad käpad. Puhastada tuleb nii ülemisi, kui ka alumisi pesu- ja loputuskäppasid. Kui kasutatav vesi on kare tekib kiiresti masina sisemistele pindadele katlakivi ja seda tuleb aeg- ajalt puhastada spetsiaalse eemaldusainega või kasutada katlakivi teket vältivaid pesuaineid. Masina puhastusjärgsel käivitamisel kontrollida eelnevalt, kas sõelad on omale kohale asetatud (Ibid.).
Bestmarki tunnelpesumasina ATA AT 95 kasutusjuhendi abil on kergesti arusaadav, kuidas masin töötab ning selle hooldamine.
Erinevaid pesumasinatüüpe puhastatakse sarnaselt. Pesuvarred eemaldatakse ja pestakse pesuharjaga. Varte pihustitest kõrvaldatakse prügi, mis takistab vee pihustumist või suunab pihustatavat vett valesti. Eemaldatavad ja pestavad on tavaliselt vahevõrgud, jäätmekogumissahtel, pumpade sõelad, filtrid ja paakide sõelaplaadid. Kontrollitakse, et loputusvarte otsikud poleks ummistunud. Masina pesupaagid pestakse survepesuriga ja harjaga. Kõik eraldatud osad jäetakse kuivama enne järgmist kokkupanemist ja kasutamist (Rekkor et al. 2010: 65).
Kare vesi põhjustab nõudepesumasina siseosas katlakivi teket- seda saab kõrvaldada katlakivieemaldajaga. Ainet pihustatakse pindadele, harjatakse ja korratakse vajadusel. Lõpuks loputatakse pinnad hoolikalt. Seejärel lülitatakse masin tööle ja lastakse ilma nõudeta töötada 1- 2 pesuprogrammi kestel. Katlakivi eemalduseks kasutatavad ained on söövitavad, nii et töötajal tuleb kasutada kaitseriietust ja kaitseprille (Ibid).
Samuti peab olema nõudepesumasinat avades ettevaatlik kuuma auruga, mis võib paiskuda näkku. Selle vältimiseks peaks seisma masinast eemal seejärel kupli üles tõstma ning laskma auru välja ja alles siis nõud.

KOKKUVÕTE

Uurimistöö, mis koostati õppeaines „Toitlustusettevõtte seadmed” raames keskendus erinevatele nõudepesumasinatele.
Autori poolt püstitatud eesmärgi täitmiseks uuriti erinevaid nõudepesumasinad. Nendeks olid kuppelnõudepesumasin, tunnelnõudepesumasin, potipesumasin, kandikupesumasin, graanulpesumasin, kärupesumasin ja sõrmkonveierpesumasin.
Tööd oli koostada raske, sest materjali oli vähe ning seda oli keeruline leida.
Olulisemad analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised:

• Kõik nõudepesumasind on valmistatud roostevabast terasest.
  
• Nõudepesumasinad puhastatakse samamoodi ning nende kasutamine on suhteliselt sarnane.
  
• Tavalist nõudepesuainet ei tohi kasutada. Tuleks kasutada ainult masinale mõeldud aineid ning peab kontrollima, et asjad oleks õigesti paigas.
  
• Erinevad nõudepesumasinad on ehituselt kuppe- või tunnelnõudepesumasina tüüpi ning omaette rühma moodustab potipesumasin.
  
• Nõudelt tuleb enne toidujäätmed maha kraapida, kui need masinasse panna.
  
• Nõudepesumasinad erinevad võimsuse poolest. Võimsus oleneb sellest, mille jaoks on nõudepesumasin mõeldud.
  
• Minule meeldis kärupesumasin, sest see oli minu jaoks kõige põnevam, sest sellel on tõusvad ja langevad düüsid ,millega saab pesta erineva suurusega kärusid.
  

Uurimistöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda teemale, mille kohta saadi olulist infot.

KASUTATUD ALLIKAD:

• Dieta Heres. Kandikupesumasinad.
  

[ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=105 ] ( 11.03.2012)

• Dieta Heres. Kärupesumasin
  

[ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=114 ] (11.03.2012)

• Dieta Heres. Sõrmkonveierpesumasinad.
  

[ http://www.dieta.fi/index.php?lang=est&main_id=273&cat_id=104 ] (11.03.2012)

• Metos. 2012 . Metos suurköögiseadmete kataloog . 330- 394 lk.
  
• Rekkor, S et al. 2010. Toiduvalmistamine suurköögis. Kirjastus Argo. 65- 67 lk.