Kohvi valmistamine (0)

Kohvi valmistamine
 
Kohvi valmistamine ei ole lihtne. Esmapilgul tundub, et see on kuuma vee kohvipurust läbilaskmine ja kui vesi muutub tumepruuniks, siis ongi teil kohv. Kui teil veab, ongi nii.
Kaks kõige lihtsamat ainet, mis kohvist eralduvad on värv ja kofeiin . Kuid valmistamise kunst keerleb just õigete komponentide õiges koguses eraldamises. Molekulaarsel tasandil on kohvi valmistamine vapper katse valitseda tuhandeid võistlevaid ja teineteist täiendavaid keemilisi reaktsioone. Mõned liitumid lagunevad kohe, teistel võtab see rohkem aega. Mõned lagunevad madalal temperatuuril, teised laia temperatuuriskaala juures. Mõnedel ühenditel on maitsele hea mõju kui neid on vähe, kuid nad mõjuvad halvasti suures koguses.
Kuigi me ei pea keemikuteks hakkama, kui tahame head tassitäit kohvi, on tähtis aru saada, et komplekssed keemilised reaktsioonid vormivad kohvivalmistamise lõpliku kvaliteedi. Kontrollides vee temperatuuri, vee ja kohvipuru suhet, tõmbamise kestust ja teisi lihtsaid faktoreid, me loome ümbruskonna, milles võtavad aset keemiliste protsesside parimad kombinatsioonid. Lastes kasvõi ühe tõmbamise faktori optimaalsuse määrast välja, võib see röövida kohvitäie maitse potentsiaali ja parimal juhul toota keskmise joogi.
Vee kvaliteet
Kohvikeedu vesi peab olem võimalikult puhas, kuigi väike kogus lõhustumata aluseid on paremaks eraldumiseks vajalikud. Desinfektandid ja saasted linnade vees muudavad filtreerimata kraanivee kohvi valmistamiseks kõlbmatuks. Destilleeritud vesi ei ole samuti soovitav. Ideaalne vesi kohvi keetmiseks on lõhnatu, neutraalse PHga, sisaldab umbes 100-200 osa miljoni kohta lõhustumata tahkeid aineid. See ideaal läheneb pudeliveele või filtriveele.
Vee ja kohvi suhe
SCAA (Specialty Coffee Association of America) eristab suhet 3,75 untsi kohvi poole galloni vee (64 untsi) vee kohta. See vastab suhtele 56 grammi kohvi liitri vee kohta.
2 dessertlusika suurune kohvikulp sisaldab umbes 0,35 untsi (10 g) jahvatatud kohvi, ning see peaks liituma 6 untsi veega, et moodustad üks „tassitäis“ Kohvipuru imeb endasse umbes 0,7 untsi vett, tootes 5,3 untsi kohvi, ühe tassitäie serveerimiseks . Siiski eelistavad mõned inimesed sellest 2 korda suuremat tassi.
Tõmbamistemperatuur
Kohvi maitse ei tule kõige paremini välja, kui valmistamise temperatuur on liiga madal, ning mõningad kohvi ebameeldivad maitsed tõusevad esile, kui tõmbamise temperatuur on liiga kõrge. Õige temperatuur on 90,6 -96,1 kraadi Celsiust. Keetmise temperatuur peaks jääm sellesse vahemikku kogu tõmbamise tsükli ajaks.
Mõned automaatmasinad nii kodudes kui avalikes kohtades ei loo või ei suuda säilitada vajalikku temperatuuri kogu valmistamise tsükli vältel. See võib nii olla halva disaini tõttu, ebaõige elektriga varustatuse või vale installeerimise või kasutamise tõttu. Teised kohvikeedunõud nagu presskannud või lihtsad kaanega tassid suudavad säilitada vajalikku temperatuuri. Mitmed valmistusviisid eeldavad vee keetmist. Kui vesi ei saa enne kontakteerumist kohviga mõned kraadid jahtuda, võtavad jällegi võimust ebasoovitavad maitsed. Halvimal juhul valmistatakse kohvi keeva veega. Seda teeb perkolaatorkann ja seetõttu on vähe mõtet keeta kvaliteetkohvi selles.
Veesurve
Veesurve on küllalt tähtis faktor kõikide meetodite puhul, kuid välja arvatud espresso puhul pole erilist tarvidust seda kontrollida.
Automaatkohvimasinate puhul määrab veesurve kohvi valmimise nõus väline õhusurve, vee sisemine gravitatsioon ja keetmise nõu ehitus. Need ümbruskonna tegurid varieeruvad piiratult ja muutustel on tähtsusetu mõju veesurvele.
Tööstuslikud espresso masinad on disainitud valmistama kohvi 9-10 atmosfäärise rõhu all. (See on surve, mida tunneksid, kui lehm saaks sooritada piruette sinu peopesal). Erinevad koduseks kasutamiseks mõeldud espressomasinad varieeruvad nende võime poolest luua ja säilitada samasuguseid pingeid nagu tööstuslikud.
Keetmise aeg
Tilkumisega kohvimasinate puhul on tõmbamise aeg teiste, olulisemate faktorite tagajärg ning see ei ole kindlalt reguleeritud. Presskannuga on tõmmise tumenemine esmane viis kontrollida kohvi valmimisastet. Espressomasina puhul on reguleeritud kõik teised faktorid , et saavutada tõmbamise aeg, mis mahuks kindlasse sekundite piiresse. Tõmbamise aeg võib olla planeeritud tagajärg või kõikide teiste tegurite kokkulangevus.
Nõrgumisega kohvimasinad ja samalaadsed kohvivalmistamise meetodid peaksid vett ja kohvi kontaktis hoidma 4-6 minutit. Kui tilkesüsteem laseb kohvipurul olla veega kokkupuutes rohkem kui 7 või 8 minutit, peab kasutama jämedamat jahvatust, et alandada tõmbamiseaega.
Korraliku presskannu tõmbeaega määrab ainult eksperiment . Esialgu võib proovida nelja minutit ja siis kohaldada tõmbamisaja kestvust, et saada vähem tugev maitse.
Espressomasinad peavad olema leiutatud ja seadistatud vastavalt jahvatuse jämedusele ning et nad suudaksid päeva jooksul valmistada erinevat kohvi vastavalt vajadusele. Korraliku jahvatusega võtab espressomasinal kohvi tegemine 22-28 sekundit.
Valmis kohv tuleb kohe ära juua!
Vala see soojendatud tassi, nii et ta säilitab oma temperatuuri võimalikult kaua. Valmis saanud kohv hakkab maitset minetama sekundeid pärast valmimist, nii et valmistada tuleks täpselt nii palju kohvi kui kohe tarbitakse.
Valmista maitsvat presskannukohvi
Presskannukohvi joovad väga paljud. Pealtnäha tundub, et seda on ka lihtne valmistada, kuid alati on võimalus veelgi maitsvamat tulemust saada. Õige ettevalmistusega võib presskannukohv olla puhas ja rikka maitsega. Järgnevalt pakume selle saavutamiseks mõnigaid nippe.
1. Ära hoia raha kokku hea jahvatusmasina pealt!
Presskannu puhul on kohviosakeste jahvatusjärgne suurus sama oluline kui espresso valmistamisel. Erinevus seisneb selles, et jahvatuse tulemusena peab valmima espressokohvist suuremate osakestega kohvipulber.
Odavad jahvatusmasinad ei paku kumbagi varianti — tulemus on segu suurematest ja väiksematest kohviosakestest, mis viib kohvi valmistamisel mittetäiusliku tulemuseni. Ebaühtlase koostisega kohvipulber põhjustab sademe tekkimist ning puhtast, selgest kohvist pole sel juhul jälgegi. Natuke sadet presskannukohvis pole muidugi väga suur patt.
2. Filtri tüüp, mis on Sinu presskannul, eeldab teatud jahvatuse astet.
Nailonfiltrid eeldavad peenemat jahvatust ning metallfiltrid jämedamat. Metallfiltri puhul peaks tulemus sarnanema pipraveski jämedaima jahvatuse tulemusega. Jahvatuse aste määrab ära kannu pressi allalükatavuse lihtsuse. 
Mida peenem jahvatus , seda raskem on pressi alla lükata. Samamoodi kasvab pressi allalükkamise raskusaste võrdeliselt kannu suurusega.
3.  Kohvioad , mida kasutad, peavad olema värsked (parimal juhul röstitud viimase 10 päeva jooksul, kuid mitte ka 2 — 3 päeva tagasi, sest liiga värske jahvatus võib veidi raskendada kohvi valmistamist C02 sisaldusest tingitud suurema vahuhulga tekkimise tõttu).
4. Vee kvaliteet ja presskannu puhtus mõjutavad samuti maitset.
Puhas vesi toob rohkem esile kohvi värsket maitset ning masina pesemine aitab vältida jääkainetest tingitud võõra kõrvalmaitse sattumist kohvitassi.
5. Keeda vesi enne, kui jahvatad kohvi. Vee ja kohvipulbri segamise ajaks on vesi saavutanud paraja temperatuuri.
6. Peale kohvi ja vee segamist lisa filtriosa ja oota. Väikese kannu puhul lase kohvil tõmmata 2-3 minutit ning suurema mudeli puhul umbes 4 minutit.
7. Peale tõmbeaega suru press aeglaselt ja sirges asendis alla. Väldi pressi kaldus asendit, et kohvipuru ei pääseks kannu ülemises osas valmiva puhta kohvi sekka.