Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veestik ja majandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, põlevkivi, energiamajandus, järved, põhjavesi, sood, aheraine, mage, ressursid, loodusvarad, organisatsioon, suurbritannia, rumeenia, taastumatu, kapital, veestik, aurumine, imendub, jõed, veevool, jõesäng, kitsas, sälk, lammorg, mandrijää, soid, hankiv, kalandus, sekundaarne, tertsiaarne, esmasektor, taastuvad, turvas, kuulumine, natoPresidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA Väikeriigid peavad arvestama suurriikidega, Eesti, Läti, Leedu Linnriigid Piirid ei ulatu linnapiirist kaugele, Monaco, San Marino, Vatikan EL Euroopa Liit, majanduslik ja politiiline, Eesti, Saksamaa, Soome
tuuleparkide rajamiseks ja need on rikkad riigid 26.Milline euroopa riik on edukaim päikese- ja milline geotermilise energia rakendamisel Kõige edukamalt kasutab getermilist energiat Island ja päikeseenergiat Hispaania ja Saksamaa 27.Miks on energiamajanduse käekäik muu majanduse ja kodumajapidamise jaoks äärmiselt oluline Sest energiat on inimestel vaja peaaegu igas tegevuses ja sellega tuleb mõistlikult majandada, et sedakõigile jätkuks 28.Millised probleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Kui põlevkivi kaevandusi ja karjääre laiendatakse siis vähenevad põllu- ja metsamaa. Kaevandusest pumbatakse välja ka suur kogus vett, mis vähendab põhjavee taset. Põletamisel tekkinud aheraine tekitab omamoodi probleeme 29.Milliseid traditsioonilisi energiaallikaid eesti peale põlevkivi veel kasutatakse Eestis kasutatakse peale põlevkivi ka turvast ja puitu 30.Mis liiki taastuvad energiat eestis kasutatakse mida kasutatakse kõige edukamalt ja miks
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
............................................................................... 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1
Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine Eelised karjääride: Parem ligipääs kaevandatavale materjalidele. Ei pea olema kitsastes kaevandites, mis võivad olla ohtlikud. Puudused karjäärides: Maastiku ulatuslik muutumine, põhjavee suurem reostumise oht, ökosüsteem hävib. Kuivendab ümberkaudsed sood, ojad ja muud niisked alad. Karjäärides kaevandamisega tekib rohkem aheraineid. Võib kaasneda maapinna vajumine. Eelised kaevandustes: Ei rikuta maastiku nii oluliselt, kvaliteetsema materjali (puhtam) kätte saamine. Puudused kaevandustes: Suurem varisemiseoht, ligipääs kaevandatavale materjalile ei ole nii hea kui karjäärides enne peab kaevandist materjali välja tassima. Suuremad kulutused ning tööjõu kulu on suurem. 9.
Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N. 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Tööpuudus, tööjõupuudus Pilet 2. 1. Maa siseehitus. Maakoore ehitus. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12
................................................ 27 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25
õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes. Sudu- õhusaaste, mis on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Hüdrosfäär Veereziim- vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. Näiteks Kaspia meri, hoolimata nimest, ei ole maailmamere osa. Küll on aga maailmamere osaks riimveeline Läänemeri. Merepinda mõjutavad lained, hoovused, looded jne. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis
moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001
Eestit ei saa lugeda maapõuevaradelt rikkaks riigiks, kuid siiski leidub siin mitmesuguseid maavarasid, mida kasutatakse edukalt majandustegevuses. Neid maavarade leiukohti, kust maavara tasub tööstuslikult kaevandada, nimetatakse maardlateks. Seal on varud piisavalt suured ja kvaliteetsed ning maavara lasumistingimused on head. Ka muud majanduslikud näitajad peaksid kaevandamist õigustama ja keskkonnatingimused seda võimaldama. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi. Ehitusmaterjalina on laialt kasutatav paekivi. Peamised tööstuslikud savi leiukohad on Põhja-Eestis. Liiva ja kruusa leidub kõikjal. Rohkesti leidub Eestis turvast. Tähtis maavara, mida praegu ei kaevandata, on fosforiit. Teised maavarad: klaasiliiv, ravimuda, mineraalvesi, diktüoneemakilt.
päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal
Kui võrdleme meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temp. On enam kui 10c kõrgem. Ometigi on päikesekiirguse hulk enam-vähem võrdne. Põhjavesi, põhjavee alanemise looduslikud ja inimtekkelised põhjused Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: kivimite poorsus, kivimite veejuhtivus, veekihi lang, temperatuur, inimtegevus. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Looduslik: põud Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine. 5.Litosfäär Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel
majandussüsteem,majandusotsuseid teeb hõim või pere 2.)Käsumajandus- majandusotsuseid teeb kekskvõim,tuntuim vorm on plaanimajandus (NSVL,Kuuba,Liibüa)3.)Turumajandus- ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi.(Eesti,Soome) Monopol ainuõigus toota mingit kaupa,osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalmitsemine ja kohaliku omavahlitsuse asutustest ning riigi-ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest. Segamajandus on majandussüteem kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kusriik sekkub majandusellu. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID on rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud,asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks. Rahvusvahelisi organisatsioone liigitatakse :
PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15
PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks Kõrgeim arengutase saavutati 15
tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim)tuff, pimss Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi(hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor, gneiss, kvartsiit Setted- Sete on kivimite murendist, vulkaanide purskeainesest, kosmilisest tolmust või organismide jäänustest koosnev, maismaal või veekogus kuhjunud pude aines.Seteteks on liiv, savi, kruus.Sette kivistumisel tekib settekivim . Sete tiheneb tekib settekivim mis moondub ja tekib moondekivim see sulab ja tekib
development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh
valgub tagasi vette ja võib moodustada rannabarri. - Jõgede toitumine-põhjaveest,liustikujääst,sademetest,lumesulamisvesi.Jõe veerohkus,voolutase ja kiirus sõltub looduslikest teguritest.Jõe veereziimis eristatakse madal-jasuurvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid.Tulv on järsk ja juhuslik veetaseme tõus.Üleujutus on maa-ala vee alla jäämine suurvee ajal või veehoidla rajamisel(kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid) - Põhjavesi kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavad tegurid: 1.Saju kestus-esimestel päevadel on suur infiltratsioon,kuid siis langeb kiirelt kuna pinnase kihid on juba veega küllastunud 2.Saju intensiivsus-enamus sademetest voolab jõgedesse ja järvedesse. 3.Kivimite poorsus-mida poorsemad kivimid,seda suurem on infiltratsiooni 4.Taimkatte esinemine-Taimkate(mets)vähendab infiltratsiooni,sest osa sademete veest aurab õhku 5
masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent
..1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid:
tähtsus küttimine Metsade majandamine tegeleb metsa istutamise, kasvatamise, kaitsmise ja raiega. Sinna alla kuulub metsatööstus on mööbli ja valmistoodete valmistamine. Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse vähenemine; üleraie, röövraie, erosioon põllumajanduses, happevihmad (okasmetsad), metsatulekahjud. 13. Energeetika: erinevad energeetilised ressursid ja nende kasutamise eelised ja puudused. Elektroenergeetika eripära. Energia Suurim Suurim Kasutusal Kasutamise eelised Kasutamise puudused liik varu tootja a Nafta Venezu USA, Sõiduki- Odav ja mugav Taastumatu loodusvara, kk ela, S-A, kütused transportimine, suur ohtlik/resotus, puuraukude
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine.
suhete skaalal. 1. EESTIS TÖÖTAVAD PRÜGILAD Prügila määrusele vastavaid prügilaid on Eestis hetkel 6: 1. Joelähtme 2. Uikala 3. Väätsa 4. Torma 5. Paikuse 6. Tallinna ehitusjäätm.ladestus Prügila määrusele vastavaid ohtlike jäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2: 1 Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus 2 KNT tööstusjäätmete prügila Töötavaid määruse nouetele mittevastavaid püsijäätmete prügilaid on Eestis hetkel 2. 1. Estonia kaevanduse aheraine ladestus nr 1 2. Viru aheraine ladestus 3. PÕHJAVEEVARUDE KAITSEST Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud
44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse:
annaabi.ee 
