Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane).
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Ve...
1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? ...
Troonide mäng Troonide mäng on George R. R. Martini raamatut järgiv seriaal. Troonide mäng on seriaal nii noortele kui ka täiskasvanutele ning ei jäta külmaks kedagi. Seriaalis jutustatakse petmisest, ahastusest, võitudest ja kaotustest, ka armastusest ning kummalistest olenditest. Sündmustik toimub ligi 3000 aastat tagasi ning seal võideldakse Seitme kuningriigi kuningatrooni üle. Lugu jutustatakse üheksa inimese vaatenurgast: Willi, Eddardi, Catelyni, Sansa, Arya, Brani, Joni ja Dani omast. Sisu räägib troonile tõusnud kurikuulsast Robert Baratheonist, keda rõhub usaldamatus. Ainuke inimene kellele ta loota saab on Eddard Stark, keda ta kutsub oma paremaks käeks ning palub Edi tütart Sansa Starki oma pojale Joffrey Baratheonile naiseks. Eddard, saades kutse kuningalinna, on mures. Ta peaks jätma oma kodu ja perekonna, kuid on kuuldused eelneva kuninga mõrva kohta ning plaa...
Vee korduvkasutamine. Vee puhastusmeetodite valik. Kas mereveest joogivee tootmine päästab inimkonna veekriisist? Kokkuvõtteks Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Kasutatud kirjandus http://www.agenda21.ee/SA/s22stev.html#veekriis http://www.tpu.ee/~anton/koolitus/Saastev%20ARENG.htm#veekriis http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-1.htm http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-2.htm http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Keskkond/9-7-5-3.htm http://epl.delfi.ee/news/valismaa/unep-veekriis-on-koige-tosisem-keskkonnaprobleem-maailm http:// www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10571/Kas-mereveest-joogivee-tootmine-p%C3% Tänan kuulamast!
Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues klass,võitja meeskond võistleb üheksandikega. Uisuvõistlus(1-4klass) Ühes otsas on 3tüdrukut ja teises otsas 3poissi.Tüdrukud alustavad slaalom sõitu koos hokikeoi ja jalgpalliga.Jõudes raja lõppu,edastatakse pall poistele ja poiss liigub samamoodi tüdrukuteni.Nii koguaeg kuni pooled on vahetatud. Kelguvõistlus Võistluses osalevad 2poissi ja 2tüdrukut
. Higiga tuuakse organismist välja kusihapped, karbamiid, ammiaak, kratiin ja teised organismi ained, aga samuti kaltsiumi ja naatriumi kloriidid, sulfaadid, fosfaadid. Naha kaudu eraldatakse ööpäevas ligi 0,5 l vedelikku. 6 Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/080306/lisad/tervis/194266.php http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 1.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21- 3.htm http://www.neer.ee/? SID=a808ba8b6515aedcf633f616a7bb5f8d&&PID=pages&MenuID=1&Lang=est http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2003sept_uriinipidamatus.pdf http://www.miksike
Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ...
Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png 3. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Estrone_3D_spacefill.png?uselang=et 4. (http://biology.clc.uc.edu/courses/bio105/endocrin.htm 5. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sisenore/9-4-14-1.htm 6. http://www.scholarpedia.org/article/Models_of_hypothalamus 7. http://www.healingtherapies.info/PinealGland1.htm 8. http://www.mrsikhnet.com/2010/04/09/words-of-power/ 9. http://en.wikipedia.org/wiki/File:T3-3D-vdW.png 10. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Illu_thyroid_parathyroid.jpg 11. http://www.humanillnesses.com/original/Pan-Pre/Pancreatitis.html 12. http://www.msteechur.com/pancreas.htm 13. http://commons.wikimedia
9klass, CLICK ON 3, Workbook, Unit 2 ex 14 (B,C) b.) A-2 B-1 C-5 D-6 E-4 c.) A-5 B-4 C-1 D-2 E-6
Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13] 9. elunädalal on loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Lõpuspilud ja saba taandarenevad ning on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12. elunädalal on loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suus avada. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] Kasutatud kirjandus: Uljas, J., Rumberg, T., 2002, Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Koolibri, Tallinn, lk 35- 36 Sarapuu, T., Kallak, H. 1993. Bioloogia XII klassile: üldbioloogia. Koolibri, Tallinn, lk 118-121 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm [2007, detsember 13] http://www.amor.ee/17391 [2007, detsember 13]
martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. 5 Kõrgahi 6 Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. 7 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13- http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/3_metallurgia.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-2.htm http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://web.zone.ee/heimo/rauasaamine.jpg&imgrefurl=http://web.zone.ee/heimo/ra ud.html&h=356&w=600&sz=62&tbnid=YxGloPFjoLGWYM:&tbnh=80&tbnw=135&pre v=/images%3Fq%3Dk%25C3%25B5rgahjud%2527&zoom=1&q=k%C3%B5rgahjud %27&hl=et&usg=__AoVzofqp4-
Avita- 242 lk (18) · Eesti Entsüklopeedia nr 10 (EE 10) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998- 704 lk (29) · Eesti Entsüklopeedia nr 6 Tln.: Valgus, 1992- 704 lk (31) · Eesti Entsüklopeedia nr 9 (EE 9) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996- 704 lk (12) · Maateadus 7. klassile Maailm ja inimene I osa J. Jõgi, T. Kokovkin, A. Kull, M. Milder, E. Sillam. Tln.: Raamatutrükikoda 1992. Koolibri- 160 lk (22) · http://www.miksike.ee/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm (1) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Euroopa/9-8-9-1.htm (2) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Euroopa/9-8-4-1.htm (4) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D11%2D1.htm (13) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D11%2D2.htm (14) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D2%2D1.htm (15) · http://miksike.ee/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.htm (16) · http://www.miksike
jahtunud ja raugenud. Tihti tungib Ida-Euroopasse külm õhk Põhja-Jäämerelt. Talv on siin pakaseline ja lumerikas. Lund sajab palju ja see püsib kaua. Suvi aga on Aasiast pärale jõudava sooja kuiva õhu tõttu tunduvalt kuivem ja kuumem kui Euroopa lääneosas. Temperatuurierinevused on suured. 8 Kokkuvõte Sain teada 9 Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-4-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-2-5.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-6-1.htm 10
· Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima Alpide mäestik Püreneed Skandinaavia mäestik Kasutatud allikad · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSCpvsBvU44QuZ · http://fotoreps.planet.ee/images.alpid/mountblanc_IMG_8866. · http://y.delfi.ee/norm/156561/8221603_tCbSH9.jpeg · http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8- 2-1.htm · http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Geograafia/1246- Euroopa Täname tähelepanu eest!
Toiduallergia ja toidutalumatus 9klass Toiduallergia Toiduallergia on haigus, mille puhul keha immuunsussüsteem võitleb tavaliselt ohutuks peetud toiduvalkudega, näiteks piima või kanamunavalgu vastu. Toiduallergia avaldumine Toiduallergia avaldub enamasti põletikena. Lastel avaldub sageli nahalööbena või kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on
luukesed -> tigu Kõrv on ka tasakaaluelund. Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid( mõigus ja korikeses) ja vedelik (poolringekanalites), mis ärritavad meelerakke. Kasutatud kirjandus · Bioloogia õpik lk 68, 74, 72, 77, 78 · http://www.1stwebdesigner.com/wp- content/uploads/2009/04/photoshopped/beautiful-eye-photomanipulation.jpg · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-2.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-5.htm · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/silm_nagemine_liisa1.jpg · http://www.slideshare.net/chryssy/silm-ja-ngemine · http://fyysika.matefus.pri.ee/laatsed.ppt · http://www.belilleyecare.com/Portals/0/Color%20vision.jpg · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisa1.gif · http://www.slideshare.net/chryssy/krv-kuulmine-tasakaal ·
Donna Summer Referaat 9klass Sandra Freitag Donna Summer, päris nimega LaDonna Adrian Gaines, sündis 31 detsember 1948 Bostonis. Ta oli pärit seitsmeliikmelisest perekonnast. Ta isa oli lihunik ja ema õpetaja. Ta ema on öelnud, et Donna õppis ennem laulma ja alles siis rääkima. Donna oli Ameerika laulja ja laulukirjutaja, kes sai tuntuks hilistel 1970'ndatel kui maailma esimene diskostaar. Ta on viiekordne Grammy auhinna omanik. Ta on müünud üle 100 miljoni albumi, mis teeb temast
com/imgres? imgurl=http://www.fi.tartu.ee/~suisalu/seminar115/Sissejuhatus_files/image015.jpg&imgrefurl=http://www.fi.tartu.ee/~suisalu/seminar115/ Sissejuhatus.htm&usg=__wMeQD6OOc0_OpAmeruGiJOgG0A0=&h=157&w=249&sz=5&hl=en&start=8&tbnid=X75uumoAfDwmOM:&tbn h=70&tbnw=111&prev=/images%3Fq%3DPOL%25C3%259CMEER%26hl%3Den · http://images.google.ee/images?hl=et&q=propaan&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi · http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/images/etaan.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9 -2-7- 1.htm&usg=__SBUZAiQ5HeMwbSBFFDAdiFfbB5I=&h=127&w=175&sz=7&hl=en&start=16&tbnid=jKUXfPmAVx00RM:&tbnh=73&tbnw=1 00&prev=/images%3Fq%3Detaan%26hl%3Den · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm · http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1046 · http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc · http://www.biology.lsu.edu/introbio/Link2/glucose.gif
Tamsalu Gümnaasium Kristjan Tooming 8a klass Süsinik Referaat Tamsalu 2010 SISUKORD Interneti allikad. Süsiniku Üldised omadused.lehekülg 1 09.11.10 1) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm Süsiniku füüsikalised omadused.lehekülg 2 09.11.10 2) http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm Süsiniku keemilised omadused.lehekülg 3.09.11.10 3) http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=129&Itemid=3 kruusamäe.2010artikkel. 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kruusam %C3%A4gi/Keemilised_elemendid Süsiniku toime.09.11.10 5) http://www.obs
146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13- 2. http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/3_metallurgia.html 3. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-2.htm 4. http://www.ene.ttu.ee/leonardo/materjalid/Materjalid.pdf
kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103 Tänan tähelepanu eest !
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kasutatud materjal: Koostatud: http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anat oomia/vereringe/9-4-9-1a.htm põhjal http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/lymfjalymfisysteem.html http://anatomy.med.umich.edu/surface/head_neck/neck_ly mph.html http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/porn.htm http://www.hughston.com/hha/a_13_2_7.htm http://bms.brown.edu/pedisurg/images/ImageBank/Spleen/ AccessorySpleen1.jpg
Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Kasutatud materjal: · http://www.wikipedia.org · http://www.zone.ee/korrosioon/korrosioon_002.htm · http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm · Keemia IX klassile (Lembit Tamm, Heiki Timotheus)
Järglaste suremine vees Paljude kaladest toituvate loomade toidupuudus Järvede suremine (maailmas on hävitanud happevihmad üle 1600 järve). Liikide vähenemine Joogivee vähenemine Happevihmade tekke lahendused Kasutada rohkem alternatiivseid kütuseid (nt: maagaasi) Kasutada mõõdukalt elektrit ja õli Kasutada vähem väetisi Vältida põletamist ja metsapõlenguid KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9791.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://google.ee otsing happevihmad Bioloogia õpik põhikoolile 3. osa http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/forsurning4/
Hapnik esineb kolme allotroopse teisendina: · monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid · dihapnikuna (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2 · trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-16-2.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-15-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid http://www.ttu.ee/public/s/soojustehnika-instituut/11._Vesinik.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik http://et.wikipedia.org/wiki/Hapnik
vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.g if http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png LÕPP
KUSEPIS Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste on lihaseliste seintega KUSITI kotikujuline elund, kuhu kokkutõmbumisel kusiti kaudu. uriin koguneb. ALLIKAD http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/erituselundkond/9-4-21-3.htm Meeli Roosalu, Inimese anatoomia, Tallinn 2006:128 http://www.cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/033/911.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm David Burnie, Inimkeha. Lühientsüklopeedia. lk. 126-127, Inimkeha. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm
Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/evolutsioon/9-6-2-3.htm http://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1024&bih=667&q=inimese+evolutsiooni+teguri d&oq=inimese+ev&gs_l=img.3.1.0j0i24l3.1908.8366.0.10642.10.8.0.2.2.0.199.294.7j1.8.0...0 .0...1ac.1.11.img.R_- mFsH61fw#hl=et&site=imghp&tbm=isch&sa=1&q=inimese+evolutsiooni+&oq=inimese+evolu tsiooni+&gs_l=img.3..0i24l2.3824.4701.3.5085.7.0.4.3.3.0.0.0..0.0...0.0...1c.1.11.img.m6UoG IHnKAA&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.45645796,d
Organismis leidumine, toime: Raud on vajalik punastes verelibledes leiduva hemoglobiini sünteesiks. Et sissehingatud hapnik seostub kopsudes hemoglobiiniga, millega ta kudedesse transporditakse, ongi suuresti raua teene. Raud tagab rakkude hingamise. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega. Kasutatud materjalid: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Microsoft%20Word%20Viewer%20-%20RAUD%203.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-11-1.htm http://www.toitumine.ee/raud/ http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/raudorganismis.htm
tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Ear-anatomy.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-s-tubercle http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Young_kudu_with_big_ears_ http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9k www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/image s/dbScale2-2-2.jpg
Kui nurga haarasid lõigata paralleelsete sirgetega, siis nurga ühel haaral tekkinud lõigud on võrdelised teise haara vastavate lõikudega Näiteül.: Kas pildil olevad kolmnurgad on sarnased? Põhjenda http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/3matemaatika/images/image894.gif 180 70 30 = 80 180 70 80 = 30 Kolmnurgad on sarnased tunnuse NN järgi. Järeldus: Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe:
sajandi Andaluusiast Pildid: ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim ine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Kasutatud allikad http://miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://www.e24.ee/1220262/hispaaniamajanduslangesseitsmendatkvartalitjarjest http://www.delac.eu/stories/43?back=%2C4%2C&org=1 http://www.reisiguru.ee/riikID/46 http://hispaania.wordpress.com/ http://www.slideshare.net/gretemay/lhistroopilinekliimavde
v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch?v=IxNpXO8gGFM&feature=related Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Head_lateral_mouth_anatomy.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Tooth_section_international.png http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/06_02/teethDM1506_228x307.jpg http://www.lilypads.com.sg/images/teeth.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/95/Gebit.PNG http://lepo.it.da.ut.ee/~stas/index_structure.html http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/seedeelundkond/9kll4tssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Human_duodenum.jpg http://www.healthcentral.com/ency/408/ImagePages/19595.html http://digilander.libero.it/BodyMindCare/kapil/images/medi/more/horz/stomach-2with%20red%2 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/8731.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2e/Liver_1.jpg http://www.gallbladderguy.com/images/gallbladder.jpg http://www.nlm.nih
loode enam kukerpallitada, vaid võtab asendi, kus pea on pööratud allapoole 36 raseduse nädal ● Loote pikkus ~450 mm ja kaal ~2400 g. Enneaegselt sündinuna võib laps õige hooldamise juures ellu jääda. 40 raseduse nädal ● Loote pikkus 460 kuni 540 mm ja kaal 2600 kuni 3800 g. Loote elundid on omandanud vajalikud mõõtmed; nende nahk kattub lootevõidega. Kasutatud allikad http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sigimine/7-9-6-2.htm https://www.slideshare.net/helina20/loote-areng-274071 http://www.activebaby.ee/loote-areng-esimene-trimester/#.WRiSO-vyjDc Tänan kuulamast!
tegeleda selle ulatuse ja enesesse mitte puutumise tõttu. Töö koostamisel tuli mõninga üllatusena see, et ka ületoitumus on sedavõrd tõsine ja eluohtlik probleem. Kasutatud kirjandus: http://www.roheline.ee/content/view/267/7/lang,et/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitlu1.jpg http://scienceguy288.files.wordpress.com/2008/02/sahara.jpg uudised.err.ee/failid/121087_01.jpg http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/images/9-7-6-2- 1.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-6- 2.htm&usg=__KIH731seJiHU7O22OHfEpZAzq0o=&h=200&w=300&sz=9&hl=et&start=18&um =1&itbs=1&tbnid=YKk5EFC9Fvoe_M:&tbnh=77&tbnw=116&prev=/images%3Fq%3Dk %25C3%25B5rbestumine%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG%26um%3D1 http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://f.postimees.ee/f/2009/06/19/196415t40h5390.jpg&imgrefurl=http://www.postimees.e e/%3Fid%3D133626&usg=___sAh-
O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% Hingamissagedus hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Kasutatud materjal: Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Respiratory_system.svg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19708.htm http://wps.prenhall.com/wps/media/objects/486/498525/CDA6_1.jpg
Postimees 03.08.2004 8. Happevihmadega võitlemine Happevihmasid ei ole võimalik kaotada, sest osaliselt on need tingitud ka loodusnähtustest(n. äike ja vulkaanid). Kui aga vähendatakse kütustes väävlisisaldust, siis ka see aitaks kaasa happevihmade vähenemisele. Kasutatud allikad www.hot.ee/happesademed/moju.html http://et.wikipedia.org/wiki/happevihm http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-1.htm http://daac.gsfc.nasa.gov/oceancolor/locus/images/aq_acid-rain- 1a.jpg http://daac.gsfc.nasa.gov/oceancolor/locus/images/aq_800px- Acid_rain_woods1.JPG Sisukord 1. Mis on happevihmad? 1.1 Hapestumine 2. Kuidas tekivad happevihmad? 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga. 4. Happevihmade tekke põhjused. 5. Happevihmade kahjustused 6. kasutatud kirjandus 7. happesademete kasulikkus? 8. happevihmadega võitlemine HAPPEVIHMAD
kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kasutatud kirjandus: · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14- 1.htm · http://www.ai.ee/failid/274.ppt#1 · http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html
Vee puhastamine Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-5-1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus http://siivi.edublogs.org/vee-reostus/ Keemia õpik
*Kineetilises võrrandis reaktsiooni kiirus ei sõltu produktide kogusest ja nende kontsentratsioonist, kuna reaktsiooni kiirust määratletakse ainult reagentide molekulide põrkumisel. *https://www.youtube.com/watch?v=EBeYwfmVQ v0 *Huvitavad faktid *http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel1 31_126.html *http://et.wikipedia.org/wiki/Reaktsiooni_kiirus *http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/labor 03.pdf *http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9 -2-16-1.htm *http://et.superglossary.com/Glosario/Teadus/Ke emia/Reaktsiooni_kiirus.html *https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/hand le/10062/29648/tartu_ulikool_350.pdf ka *Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_kineeti *http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/fil es/teaduskool/oppetoo/keem_gymn_reaktsiooniki neetika.pdf *http://www.hemi.nsu.ru/ucheb214.htm *Tänan tähelepanu eest
akvaarium, helilooja E.Griegi majamuuseum Kasutatud kirjandus · http://www.norra.ee/About_Norway/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Norra · http://www.vm.ee/?q=node/10471 · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/norra1_liina.htm · http://www.24tundi.ee/105731/trollidemaa-lummab-puutumatu-loodusega/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Trollveggen · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/geonorra_eveli.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeu roopa.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/norra_kuningriik.htm
Rahvaarvu kasv, inimtegevuse mõju keskkonnale Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. ...
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid Kanada 45300 45300 Soome 9500 2000 97000 Prantsusmaa 217600 267000 83000 567600 Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2...
5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Põlverefleks Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Kasutatud materjal: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisysteem/9kll4ltssis u.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Nervous_system_diagram _%28dumb%29.png http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.gif http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Hemispheres.png http://www.dushkin.com/connectext/psy/ch02/spinal.mhtml http://www.yachigusaryu.com/blog/pics/top_ten_principles/3/image005.jpg http://commons.wikimedia
Kui on soov minna Tsehhi tööle, õppima või elama tuleks täita sellekohane taotlus järgmiselt : ...esitada kehtiv pass; ...tõestada riigis viibimise alus; ...tõestada tervisekindlustuse olemasolu; ...kirjutada avaldus, et välismaalane ei taotle sotsiaaltoetusi; ...esitada kaks fotot. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Czech_Republic http:// europa.eu/about-eu/countries/member-countries/czechrepub http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loo dus/keskeuroopa.htm http://www.europarl.europa.eu/elections2004/ep- election/sites/et/yourvoice/cz/
KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak
varusid Sissehingatav õhk Väljahingatav õhk O2 20,93% 16,4% CO2 0,03% 4,1% hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis Pikaajaline suitsetamine või elamine suurlinnas põhjustab kopsukoe kahjustusi ja kopsude kärbumist Kopsude tumenemist põhjustab tõrv ja tahm Koostatud: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/hingamiselun põhjal http://edubuzz.org/blogs/tessawatson/ Pildid Wikimedia Commons: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Thorax_Lung_ 3d_from_ct_scans.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Respiratory_system.svg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19708.htm http://wps.prenhall.com/wps/media/objects/486/498525/CDA6_1.jpg
Tuulte pöörises (1906)- Tegelased: 1. Jaak, Mäe-Soosaare peremees 2. Leena, tema tütar (viimases järgus Kaarli naine) 3. Kaarel, Ala-Soosaare peremees 4. Jaan, sulane Mäe-Soosaarel 5. Anu, tema ema 6. Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased 7 7. Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud 8. Paar külaneidu 9. Karjapoiss 10. Paar "Metsavenda" (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid
annaabi.ee 
