nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiinidest Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinide jaotus Vitamiinid jaotuvad kaheks: Rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased. Rasvlahustuvad Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad kala- ja loomamaks, või, karotenoidid oranzid ja
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O 2)Reageerivad vees lahustuvate sooladega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3)Reageerivad happeliste oksiididega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O Lahustumatud 1) Reageerivad hapetega Cu(OH) 2+H2SO4 -> CuSO4+2H2O
Kala ja kanamaks, vitaminiseeritud piimatooted , munakollane, või, juust, pärm, seened. Veel vitamiine A, B, C ja D vitamiinid on küll tähtsaimad, kuid peale nende on meie ümber veel palju teisi vitamiine. foolhape füllokinoon (Kvitamiin) Hvitamiin (biotiin) Kvitamiin (füllokinoon) nikotiinhape (PPvitamiin, B3vitamiin) Kokkuvõtteks Vitamiinid on inimorganismile hädavajalikud. Vitamiinid jaotatakse lahustuvuse alusel kahte põhirühma veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid. Kui jälgid, et saaksid alati piisava vitamiinikoguse, lähevad paljud haigused sinust mööda. Aitäh vaatamast!
Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel. Veremürgid takistavad vererakkude võimet kasutada ja transportida hapnikku, mistõttu põhjustavad veremürgid kergesti lämbumist
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-1). Hüdroksiide jaotatakse:1) veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised- aktiivsete I alarühma ehk leelismetallide ja II alarühma Kaltsiumist allapool asuvate elementide ehk leelismuldmetallide hüdroksiid. 2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid
Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30). 4Liigitus: Rasvlahustuvad-A,D,E,F,K(varud maksas); Veeslahustuvad-B,C,P(varud puuduvad). 5 Saamine: toit, taimed, seened, bakterid, loomad. D vitamiin nahas UVK toimel. B5 võib ka inimeses tekkida. 7 Häired: hüpotaminoos- vitamiinide vähesus; avitaminoos- vitamiini puudumine; hüpervitaminatsioon- vitamiinide üledoseerimine. Häired/vajadus: 1 vitamiini vaene toit 2 ravimite kasutamine 3 rasedus 4 kasvav väikelaps 5 haigused 6 alkoholism 7 vitamiini imendumishäired.
PAV-i standard leitakse HB tabelitest. Normaalseks kõrvalekandeks +-15%. Kroghi spirograaf hingab sisse/välja seda õhku, spirograafi kaas langeb vastavalt, leitud hapnikukogus korrutatakse kalorilise ekvivalendiga, siis võrreldaks HB tabeliga. VITAMIINID JA MINERAALAINED LOE ISE!!!!!!!!!!! RAAMATUSTTTTTT!!!!!! Uuri 1) kuidas vitamiine saada, mis toiduainega 2) mis on vitamiini funktsioon organismis 3) mis juhtub vitamiinipuudusel Nt veeslahustuvad, B (B1,B2, B12) ja C rühma omadest Rasvlahustavad A, D, E, K Mineraalainetes K. Ca. I , F, Mg, Fe
tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga
molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud maksas) *veeslahustuvad B,C,P (varud puuduvad, liig ealdub uriiniga) 3.saamine ?taimed |seened |bakterid |loomad <--toit soolebakterid(vitK,B15) nahas vit D<-UVK, B5 4.häired hüpovitaminoos- organismi häired(vit vähesus) avitaminoos- org häired(vit puudumine) hüpovitaminoos-org häired (vit üledoseerimisel) 5.häirete põhjused *vit vaene toit *mistahes ravimite kasut *rasedus *imetamine *kasvav väikelaps *antibiootikumide kuur *vit ja ainevahetus häired *imendumis -||- *alkoholism 6
lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon.
· keemiliselt inertsed ja vähelenduvad · ei tohi suurendada puidu hügroskoopsust · ei tohi halvendada puidu liimimis- ja viimistlemisomadusi. Raske on leida sellist puidukaitsevahendit, mis vastaksid kõigile loetletud tingimustele ning igal konkreetsel juhul tuleb teha valik, mis võimalikult suuremal määral oleks nõuetega kooskõlas. Keemilised puidukaitsevahendid võib jaotada lahustuvuse ja väljapestavuse järgi allpooltoodud alaliikidesse. Lahustuvuse järgi: · veeslahustuvad · orgaanilistes lahustites lahustuvad · antiseptilised õlid. Väljapestavuse järgi: · kergesti väljapestavad · väljapestavad · raskesti väljapestavad. Enim on kasutust leidnud veeslahustuvad puidukaitsevahendid, mis viiakse puitu vesilahustena. Tulekitsevärvid ja lakid Kasutusel on mimteid tulekaitsevärve, mida võib leida nii lahusti kui ka vee baasil. Sõltuvalt koostisest on pindade katmine hingamisteeele ärritav või mitte
on lihtsamad ja odavamad ning seetõttu ka eelistatavamad. Antiseptikutega töötlemine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Paraku on ka antiseptikutel terve rida puudusi, mistõttu tuleb neid hoolega valida vastavalt puidu kasutusviisile. Antiseptikud jagatakse nelja rühma: - Õli baasil antiseptikud. Kuna nad on tumedad venivad vedelikud, siis vesi neid puidust välja ei uhu. Küll aga määrivad nad puitu ja on terava lõhnaga (näiteks tõrv); - Veeslahustuvad. Esinevad enamasti pulbri kujul, millest tehakse 3...5% vesilahus. Nad imbuvad küll hästi puitu ja ei määri seda, kuid on küllaltki mürgised ning neid on kerge veega puidust välja uhtuda (näiteks naatriumfluoriid); - Antiseptilised pastad. Pasta määrib tugevalt puitu, neid kasutatakse enamasti pinnasega kokkupuutuva puidu kaitsel; - Antiseptilised värvid. See on tavaline värv või lakk, millele on lisatud mürgist ainet (näiteks Pinotex).
kasutamisega. Konstruktiivne puidukaitse – hoida puidu niiskussisaldus madal – vältida puidu märgumist – kaitsta puidu pinda otsese vihma ja päikese eest Keemiline puidukaitse sh immutusvahendid – pinnaviimistlus, mis kaitseb puitu välistegurite mõju eest, nt niiskus, bioloogilised kahjustused, õhuhapinik jne. – Immutusvahendid – vaakumimmutus, surveimmutus – veeslahustuvad immutid – õlis lahustuvad immutid – antiseptilised pastaed – antiseptilised värvid
Toimub kui lähteained on vees lahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt 1 rasklahustuv ühend ehk sade · Reageerimine hapetega · Reageerimine metallidega NB! 1. Reageeriv sool peab olema veeslahustuv 2. Reageeriv metal peab olema aktiivsem kui soola lahuses olev metal CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu · Reageerimine sooladega NB! Reaktsioon toimub kui lähteainetes olevad soolad on veeslahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt üksrasklahustuv ühend 3MgSO4 + K3PO4 3K2SO4 + Mg3(PO4)2 · Soolad lagunevad kuumutamisel Na2CO3 Na2O + CO2 SOOLADE HÜDROLÜÜS Soolade reagerimine veega, mille tulemusel tekib aluseline või happeline keskkond Soolade hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, kus tasakaal on nihutatud neutralisatsiooni suunas.
(koosneb valgulisest osast ehk apoensüümist ja kofaktoritest) Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E)
peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku
Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide määratluse teatud suhtelisus ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid
Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva. Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Veeslahustuvad kiudained parandavad glükoosi taluvust, see tähendab, et taimset päritolu toidu söömisel ei tõuse vere glükoosisisaldus väga kõrgele. Seepärast sobib see suhkurtõve, eriti II tüüpi suhkurtõve, puhul. Taimetoitlased eelistavad vähetöödeldud toiduaineid, toortoidu osa nende menüüs on küllalt suur. Seepärast sisaldab taimetoitlaste toit rikkalikult C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning
Neerupealsete koor Suguhormoonid Mees-ja naissuguhormoonid Sootunnuste kujunemine, sugufunktsioonid 15. Vitamiinid Mõiste: madalamolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, kuuludes liitensüümide koostisesse reguleerivad ainevahetust Liigitus: rasvlahustuvad (A,D,K,F),varud maksas ; veeslahustuvad (B,C,H,P),varud minimaalsed Tuntumad vitamiinid ja nende toime organismis: VITAMIIN LEIDUMINE TOIME/HÄIRE A Kalamaksaõli, maks, piim, või, Mõjutab kasvu, ,,kanapimedus" munad, roh.köögiviljad Bkompleks (1-15) Pärm, nisujahu, maks, juust, Silmade, limaskesta,
Kinnitunud mustus-pori, rasv vmt, mis on küll pinnal kinni, kuid ei ole tunginud pinna sisse. Sööbinud mustus-võib reageerida pinnakattematerjaliga, veesätted, lubi, rooste, katlakivi, vaha, muud erineva koostisega plekid. MUSTUSE ESINEMISVORMID 1. Praht on käsitsi eemaldatav mustus nagu paberitükid ja kuivanud taimelehed. 2. Lahtine mustus 3. Plekid on väikesel pindalal (alla 4dm2) kuivanud või veidi niiske mustus, mis on kinnistunud · Veeslahustuvad (mahlaplekid) · Rasvaplekid (sõrmejäljed) · Värviplekid (värvilise vedeliku plekid) 4 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine · Pinnast kõrgemad (pigi, näts) 4. Kinnitunud mustus-laiemal alal pinda tunginud või kuivanud mustus (nõgi, rasv) 5. Tervistkahjustav mustus · Õhusaaste-gaasid, suits
Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, eriti palju on teraviljaidudes ja kliides; piimas on tsinki kõikidest mikroelementidest kõige rohkem. Seleen on eelkõige vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist. Tuntud on talledel esinev valgelihastõbi, mis avaldub lihaste kärbumises, krampides. Seleeni vaegus põhjustab loomadel ka sigivuse häireid, kasvu peetust. 6) Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). 8 Rasvaslahustuvad: A, D, E, K Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit. Olulisemad haigustunnused, mis on põhjustatud A-vitamiini (retinool, akseroftool) puudusest: nägemise halvenemine; noorloomadel kasvu peetus; sigimishäired; emasloomadel esinevad abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; toodangu langus;
Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude meteoorse vee ning sellega kaasnevate bakteritega. Vesi viib naftast minema paljud veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%. 5)Autokütused Bensiin ja Diisel ning gaas. · Autogaas- suurimaks eeliseks on vedelgaasi soodne hind. Tänu vedelgaasi keskkonnasõbralikkusele on selle kasutamine mootorikütusena riiklikult soodustatud väiksema aktsiisimaksu kaudu
Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. · Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad
Köögiviljanduses on katsetatud erinevaid multse, näiteks höövlilaastude kasutamist kapsa- ja aedoa kasvatuses. 3) päevapikkuse mõju köögiviljadele VI rühm 1) mineraal multsid 2) täiendväetised aianduses - kõik väetised Aianduses kasutatavad väetised Suuremad aianduses kasutatavad väetistegrupid on järgmised: 1. TÄISVÄETISED sisaldavad enamasti kõiki peamisi taimede toiteelemente (N,P,K). Võivad olla granuleeritud või veeslahustuvad. 2. TÄIENDVÄETISED ei sisalda kõiki peamisi toiteelemente, on mõeldud täisväetistele täienduseks. 3. PUUKOOLIVÄETISED 4. KASVUTURBA VÄETISED 1 NB! Kuna enamik aiakultuure on kloori suhtes tundlikud, kasutatakse aianduses valdavalt kloorivabasid väetisi. 1) kloorivabad granuleeritud täisväetised - kasutatakse aiakultuuride kevadiseks väetamiseks või väetamiseks kasvuperioodi algul. Siia kuuluvad Kemira Cropcare väetised, mille
Vitamiini tähised on võetud ladina tähestikust ning vitamiine tähistatakse suure algustähega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse vitameeriks ehk isoteeliks. Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad rasvlahustavateks ja veeslahustuvateks. (lisa 2) (1) Rasvlahustuvad vitamiinid on A; D; E; ja K vitamiinid ning veeslahustuvad vitamiinid on B-kompleksi vitamiinid ja vitamiin C. (4) 6 Vitamiinide defitsiit Defitsiidi peamised tekkepõhjused on toitumuslikud ja olmelised. Toiduainete vähesus,näiteks nälgimine ja dieet, ebaregulaarne ning tasakaalustamata toit. Ka toidu vale valmistamine ning töötlemine on suureks tekkepõhjuseks. Teiseks defitsiidi
tooted (mitte hapukirss, apelsinimahla 0-78 0-66 0-67 0-33 0-50 sulatatud) kontsentraat, virsikud, vaarikad, maasikad) Steriliseeritu 8 (õunad, aprikoosid, mustikad, 39 47 57 42 56 d tooted hapukirss, virsikud, vaarikad, 0-68 22-67 33-83 25-60 11-86 (kaasa maasikad) arvatud keeduvesi) Klassifikatsioon 1) Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F) 2) Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N) 3) Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad
KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad................................................................................. 5 2.2 Kalkogeenid................................................................................................... 6 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga..........................................................7 3. TOODANG JA KASUTAMINE..................................................................................7 4. KINEETILISED JA METABOLISMI ANDMED ORGANISMIS.............................
väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude meteoorse vee ning sellega kaasnevate bakteritega. Vesi viib naftast minema paljud veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%. Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu. Raske nafta kättesaamiseks tuleb teda
ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure viskoossuse tõttu keerukas ning kallis, mis teeb tema kaevandamise vedelama nafta olemasolul majanduslikult mittetasuvaks. Seetõttu on rasked naftad nende levimusega võrreldes vähekasutatud. Rasked naftad on tavalise nafta degradeerumise tulemiks. Selleni viib naftapüünistesse kogunenud süsivesinike kokkupuude meteoorse vee ning sellega kaasnevate bakteritega. Vesi viib naftast minema paljud veeslahustuvad kerged molekulid ning bakterid lagundavad mitmeid nafta koostises olevaid süsivesinikke, näiteks parafiine. Algsest naftakogusest võib sellise degradeerumise tagajärjel alles jääda kõigest 10%. Tootmine Nafta ammutamisel pumbatakse reservuaari tavaliselt vett, et sellest kergem nafta koguneks reservuaari ülaossa ning oleks lihtsamini kättesaadav. Raskete naftade puhul on selline metoodika nende halva voolavuse tõttu mõttetu
Puidukaitse värvid Neid puidulikke, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne katte värviga värvimist. Lakkide tüübid Õlilakid, Alküüdlakid, uretaanlakid, puit-ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paailakiks Veeslahustuvad lakid Veega vedeldatud põrandalakid-tavaliselt vette dipergeeritud polüakrülaat. Tapeedid Tapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi valguse käes pleekida. Pabertapeete eristatakse: tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse-paberalusel,
lipaas rasvu. 6. Imendumine-toimub peensooles--18-40 hattu 1 mm2, Hattude liikumine - 6 x min, Imipumba efekt. Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub
kosmeetikumides, välja arvatud õlid ja lipiididerikkad salvid. Eriti tõhusalt suudab vesi lahustada soolasid, happeid, aluselisi aineid ja ka enamiku orgaanilistest ainetest. Vesi moodustab suure osa selliste toodete koostisest nagu näoveed ja toonikud, erinevad emulsioonid ja valdavas osas ka sampoonid. Eelmainitud toodetes on vette lahustatud väga erinevaid aineosi. Kui vee lahustina toimimise võime pole piisavalt tõhus, saab seda parandada lisades alkoholi või glütserooli. Veeslahustuvad klassikalised toimeained on näiteks glütserool, sorbitool või tänu uutele keerukamatele tehnoloogiatele ka lipo-lahustuvad aktiivained, nt keramiidid, sfingolipiidid, vitamiinid ja taimeekstraktid. 2.2.2 Alkohol : ALCOHOL Alkoholid on samuti väga tõhusad lahustid. Neist tuntumad on tavaline piiritus ehk etanool ja etüülalkohol. Näovetes kasutatakse tavaliselt 15--25% vee ja alkoholi segu. Võrreldes puhta
Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt
sisse ja kaitsevad seda. · Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. · Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. Lakkide tüübid · Õlilakid (väga aeglaselt kõvenevad. · Alküüdlakid (tööstuslikult kuumalt kõvenevatena mööbli lakkimiseks). · Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks. · Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad). · Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat. · Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga). · Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke. · Epoksülakid on kasutusel betooni, kivi, metalli lakkimiseks (2-komponentsed).
30,5 l plastikpudelis (säilivusaeg 1 aasta alates tootmiskuupäevast); 41 l plastikpudelis (säilivusaeg 1 aasta alates tootmiskuupäevast). 2.5 Maitsestatud 7 Tallinna Teeninduskool Lauavee sortimendi muudab eriti kirjuks maitsestatud ja vitaminiseeritud vee valik. Erinevad maitsed pakuvad vaheldust. Lisatud veeslahustuvad vitamiinid (B-vitamiinid kompleksselt või C-vitamiin) toetavad organismi talitlust. Selline toode on mõeldud eelkõige tarbijale, kes ei paista silma korrapärase ja mitmekülgse toitumisega. Samas on needki veed kalorivabad. Kas maitsestatud/vitaminiseeritud vesi sisaldab ka mineraalaineid, seda peab uurima tootele märgitud infost. Kergelt magustatud maitsestatud vesi on Eestis suhteliselt uus toode (näiteks Aura Aqua plus near water)
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4
Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis sum tuld; vahtutek- pais temp toim); Puidukaitse (alküüdbaasilised- puit jääb paistma, lahusti baasiga läbipaistev/matu). Värvikelme omadused: nake, painutatavus, veeauru läbilaskvus. Lakid tüübid samad, mis värvidel: õli, alküüd, uretaan, vesilahustuvad, veega vedeldatavad, kõvendajatega, veeslahustuvad piirituselakid, epoksülakid, tsellulooslakid. Tapeedid pabertapeedid: kuivadesse siseruumidesse, pestavad pabertapeedid, värvitavad pabertapeedid, vinüültapedid (PVC), klaasriidel vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
roojaga 0,1-0,15 l. Bilanss on 2,3-2,8 l Kui üks pool muutub, siis muutub teine pool ka. II Toitumine Vitamiinid Vitamiinid on organismile elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesuguste kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks. Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: 1) Rasvlahustuvad A, B, D, E ja K vitamiinid. 2) Veeslahustuvad B ja C vitamiinid. Vitamiinide allikad inimese jaoks · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinpreparaadid Hüpo ja avitaminoos Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega. Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena.
Fosforiühendid kuuluvad ka DNA-molekulide koostisesse, eeskätt energiarikastesse molekulidesse nagu ATP ja ADP. Fosfor etendab olulist osa ka inimeste ja loomade teatud anatoomiliste stuktuuride ülesehitamisel, näiteks luud ja hambad. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, Biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes, taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad ja toksilised. Liifosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
Süsivesikutepõhised rasvaasendajad Süsivesikutest toodetud rasvaasendajate hulka kuuluvad modifitseeritud tärklised, tselluloos, guarkummi, pektiin, karrageen, maltodekstriin, modifitseeritud kiudained. Tihti arvatakse sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks zelatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus. Valgupõhised rasvaasendajad Valgupõhjalisi rasvaasendajaid toodetakse piima-, vadaku-, muna- ja sojavalgust. Naatriumkaseinaati, lõssi- ja vadakupulbrit, aga ka sojaisolaate kasutatakse lihatööstuses laialdaselt. Need annavad 4 kcal grammi kohta. On ka vähendatud energiasisaldusega
mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid on puhas ja bakterioloogiliselt ohutu,nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Lauaveele on lisatud veeslahustuvad vitamiinid ( B- vitamiinid kompleksselt või C- vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed võivad olla gaseeritud. Mahlad jaotatakse: • värskelt pressitud mahlad; • pudelitesse või purkidesse villitud mahlad. Värskelt pressitud mahlad on parima kvaliteediga. Pudelitesse või purkidesse villitud mahlad erinevad koostiselt, valmistusviisilt, energeetliliselt vääruselt kui ka säilivusajalt. Mahlad jagunevad:
Magneesiumirikkad: nisukliid, srotid. Teraviljades on magneesiumi rohkem kui kaltsiumi. 13 Raud – vere hemoglobiini koostises. Rauarikkad on: rohusöödad (hein, rohi, silo, rohukuivised), srotid. Sigadele süstitakse rauda, mitte vaske!! Tsink – kõikides kudedes. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, piim. Seleen – vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni puudusest – valgelihastõbi. Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). !! Rasvaslahustuvad: A, D, E, K !! Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, foolhape, inosiit. A-vitamiin: nägemine, kasv, sigimine, nahaainevahetus, närvisüsteem, abordid, väärarengud, toodang, väsimus. Loomse päritoluga produktides – kala, kalamaks, kalamaksaõli, piim, koor, või, munarebu, veri. Taimsetes toiduainetes pole!! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus.
majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud, • õliantiseptikud, • antiseptilised pastad, • antiseptilised värvid. 10. Kuidas kaitsta puitu tule eest • konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks
lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA JMESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub lbi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE:
Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand
Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Lämmastiku ringkäik ehk mikroobne muutumine on tähtsaime vees ja pinnases toimuv protsess, mis kirjeldab lämmastikühendite muutusi atmosfääris, orgaanilises ja anorgaanilises sfääris. ► Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on geosfääris vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Atmosfääris fosforit pole. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustutvateks fosforväetisteks. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid (sõjagaasid) eriti toksilised. ► Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO 2 ja SO42- ioonina.Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2So4, proteiinides sisalduv S.
Riskiobjekt Kemikaalide või materjalide omadused võivad suurendada vaadeldava algsündmuse realiseerumise võimalust. Tagajärgede raskusastemete hindamine: Kemikaalide korral lähtutakse 1. Nende füüs ja kem omadustest, plahvatus ja tule ohtlikusest.. 2. Nende sattumisel tulle või veega kokkupuutel tekkivate ainete omadustega 3. Boil toime 4. Käitumine kk-s, atm, pinnases vees. Eriti ohtlikud on kk-le pikaajalise toimega vedelkemikaalid või veeslahustuvad kemikaalid Ohuallikate iseloomustamine Esmane oa- tehakse kindlaks juba siis kui oht määratakse ning riskihindamaist algatatakse Ohuallikate esmane kirjeldamine toimub juba kavandamisel, analüüsietapis käsitletakse neid pühjalikumalt. Riski võib tekitada ohuallikas vallandunud mõjur, mis jõuab ise või mille tekitatud kaudsed mõjurid jõuavad sihtobjektini ning võvad kahjulikku mõju avaldada. Mõjurite vallandumise iseloomustamine on esimene samm eksponeerituse hindamisel
· Olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Muud bioloogiliselt aeroobses või anaeroobses keskkonnas lagunevad jäätmed. Orgaanilise aine võib jaotada lagunemiskiiruse järgi kahte rühma: · kiiresti lagunevad ained lagunemine kestab 3 kuud kuni 5 aastat; · aeglaselt lagunevad ained lagunemiseks kulub 5 50 aastat. Bioloogiliselt lagunevad kõige kiiremini veeslahustuvad süsivesikud ja valgud; kõige aeglasemalt aga ligniin. Biolagunevate jäätmete võimalikud käsitlusmeetodid: · aeroobset (õhu juurdepääsuga) lagunemist, mis põhiliselt esineb kompostimisel; · anaeroobset (õhu juurdepääsuta) lagunemist, mis põhiliselt esineb bioloogilisel gaasistamisel (käärimisel), kuid ka teatud kompostimise meetoditel (faasidel) ning ladestamisel prügilates. · Biogaasistamise tulemusena tekib metaan (mis on ka loodusliku gaasi
trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid, lipaas rasvu. 6. Imendumine. toimub peensooles--18-40 hattu 1 mm2, Hattude liikumine - 6 x min, Imipumba efekt. Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles
Veise vatsas on mikroobid, kes lagundavad β-sidemeid ja seeläbi toodavad veisele seeditavaid ühendeid. Kuumtöötlemisel mitmete süsivesikute seeditavus paraneb (toore kartul vs keedukartul). Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees 3.6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik. 3.7. Mineraalained Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste kontraktsiooniks ja luude tugevuseks ning rakkudevaheliseks informatsiooniks. P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises. Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus
annaabi.ee 
