Viimistlusmaterjalid (0)

Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks.
Viimistlemise eesmärkideks on:

• Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest.
  
• Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks.
  
• Tarindite muutmine nägusamaks.
  
• Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid .
  

Liimid

• Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel:
  
• Värvides ja pahtelsegudes sideainena.
  
• Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks.
  
• Tahkete materajlide kokku liimimiseks.
  
• Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena.
  
• Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel.
  
• Kaseliinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel.
  
• Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks.
  

Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on:

• PVA-
  
• EPO-
  
• fenool -aldehüül-
  
• ja polüuretaanliimid
  

Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle ).
Lakid , värvid

• Lakkideks ja värvideks nimetatakse sellised vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina (tavaliselt 25...600 um).
  
• Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu.
  
• Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile , on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga.
  
• Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist.
  
• Lakkides puudub pigment .
  
• Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri , siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna.
  

Lakid ja värvid peavad:

• Moodustama õhukesi püsivaid kilesi;
  
• Olema dekoratiivsed;
  
• Võimaldama aluspinnal hingata ;
  
• Olema sobivalt valitud temperatuuripaisumistega alusmaterajli suhtes;
  
• Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga ( adhesioon );
  
• aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist.
  

Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud:

• Täitematerjali peensus (värvide puhul);
  
• Ilmastiku ja valguskindlus;
  
• Atmosfäärikindlus;
  
• Püsivus teatud kindlate temperatuuride juures (olenevalt kasutustingimustest);
  
• Elastus;
  
• Nake aluspinnaga.
  

Värvide koostisosad

• Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele.
  
• Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes.
  
• Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi -, tsementvärvid) aineid.
  
• Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks.
  
• Pigmendid jagunevad:
  

1. Looduslikud ja sünteetilised.
2. Metallipulbrid (pronks, Al).
3. Mitmesugused orgaanilised pigmendid.

• Lahustid on värvide lahustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt ka koostisosade kõvastumise takistamiseks. Tärpentin, atsetoon , lakibensiin ja vesi.
  
• Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.
  
• Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse parandamiseks jms.
  

Õlivärvid

• Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool.
  
• Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess.
  
• Vananeb.
  
• Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend.
  

Värvide liigid
Värvimullad ja värvid nende baasil

• Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi.
  
• Pigmendid ooker , umbra, terra , titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni.
  
• Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele.
  
• Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi.
  
• Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri.
  

Alküüdvärvid

• Avastati 1930. a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus.
  
• Sideaine alküüdvaik - sünteetiline.
  
• Mida enam õli on vaigus , seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga.
  
• Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv.
  
• Kasutatakse lahustit, et vedeldada.
  

Lateksvärvid

• Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal.
  
• Sideainek on vette dispergeeritud polümeer (polüvinüülatsetaat PVAC, polüakrülaat PMMA ja stüreenakrülaatkopolümeer). Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest (1mm).
  
• Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu.
  
• Sise- ja välisvärvid.
  

Epoksüvärvid

• Ühe- või kahekomponentsed.
  
• Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus.
  
• Epolsüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui välisvärvidena.
  
• Põranda-, betoonivärvid, mis annavad hea kaitsekihi ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni.
  

Lubivärv

• Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjas.
  
• Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutataud lubimörte ja - krohve ning lubivärve.
  
• Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele , samuti krohvipinnale.
  
• Parim omadus on poorsus , kuid mehhaaniline tugevus on madal.
  
• Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade ühu suhtes madal püsivus.
  
• Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti.
  

Silikaatvärvid

• Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon .
  
• On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidavad õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni.
  
• Sideaineks kaaliumvesiklaas.
  

Tsemendibaasilised värvid

• Sideaine-portlandtsemendi või lubja-tsemendi segu.
  
• Betooni värvimiseks nii sise- kui välisvärvid.
  
• Alus peab olema märg , et tsement saaks kivineda.
  
• Niisketes tingimustes püsivad, näiteks pesuruumides.
  
• Välisvärvid.
  

Korrosioonivastased värvid

• Kasutatakse nnn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone.
  
• Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi- ja seatinatolm jms.
  
• Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve.
  

Tulekaitsevärvid
Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavatakes värvideks.

• Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld .
  
• Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla.
  

Eriotstarbelised värvid
Puidukaitse värvid

• Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda.
  
• Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme.
  
• Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist.
  

Lakkide tüübid

• Õlilakid (väga aeglaselt kõvenevad.
  
• Alküüdlakid (tööstuslikult kuumalt kõvenevatena mööbli lakkimiseks).
  
• Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks.
  
• Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad).
  
• Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat.
  
• Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga).
  
• Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke.
  
• Epoksülakid on kasutusel betooni, kivi, metalli lakkimiseks (2-komponentsed).
  
• Tsellulooslakid (tavaliselt nitrotsellulooslakid) on väga kiiresti kuivavad.
  

Tapeedid

• Tapeedid on seina viimistlusmaterajlid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie , klaaskangas.
  
• Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse.
  
• Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi ta valguse käes pleekida.
  

Pabertapeete eristatakse:

• Tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse - paberalusel, värske kliister on kergesti ära pühitav, mittepestavad.
  
• Pestavad pabertapeedid, mis on kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainetega.
  
• Värvitavad tapeedid - paberalusel, kas kareda või reljeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist.
  

Vinüültapeedid:

• Paberalusel valmistatud ja polüvinüükloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC ja köögid).
  
• Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannnitubades.
  
• Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest.
  

Pahtelsegud ja kitid

• Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine ( pahteldamine ).
  
• Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel - seinte, lagede, akende, uste jne silumiseks.
  
• Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem.
  
• Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid (EPO- pahtel ). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad.
  
• Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasi (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral.
  
• Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks.
  

Küsimused

• Viimistlemise eesmärgid: (3)
  
• Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma:
  
• Millistel eesmärkidel kasutatakse liime? (3)
  
• Millest koosnevad värvid?
  
• Värvi ja laki erinevus koostise järgi.
  
• Lahusti ülesanne:
  
• Vedeldi ülesanne:
  
• Pigmendi ülesanne:
  
• Sideaine ülesanne:
  
• Värvide liigid (5):
  
• Tapeetide tüübid (3):
  
• Pahtelsegude ülesanne:
  
• Pahtlite liigid (4):
  
• Aknakittide jagunemine (2):