Süsinikuühendid ja keemilised reaktsioonid (1)

Rasvad
•Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid.
•Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku.
•Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks.
•Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed.
Valgud
•Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest.
•Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud.
•Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad).
•Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune,
•Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon
Reaktsiooni kiirus
•Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga .
•Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda
•Kiirust mõjutavad tegurid:
Reageerivate ainete iseloom – mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon.
Reageerivate ainete kontsentratsioon – mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon , seda kiirem on reaktsioon.
Temperatuur – mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia.
Katalüsaator – aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises.
Ekso – ja endotermilised reaktsioonid

•Eksotermilise reaktsiooni korral vabaneb soojus , kuid endotermilise korral neeldub.
•Eksotermilise reaktsiooni korral kulub lähteainete sidemete lõhkumiseks vähem energiat, kui saadusel sidemete tekkimisel vabaneb.
• Keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub ning katkemisel energia neeldub
Kütused ja kütteväärtused
•Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator , Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu
•Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat
•Liigitatakse: Gaasilised – põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused – põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri.
• Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel
•Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest.
Toit ja toiteväärtused
• Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent
•Toiteväärtus ehk kalorsus
•Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks
•Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta
•Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta
•Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel.
•Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises
•Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks
•Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises.
•Toit koosneb 3 liiki komponentidest:
•naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid )
•töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained )
•lisaained, mis lisatakse toidu töötlemisel(magusained, maitsetugev., värvained)
Kõdunemine

•kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess
•Toimub õhu käes, mikroorganismide mõjul
•Lagunevad süsivesikud, rasvad ja valgud
Käärimine
• Lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel
•Käärimise 3 liiki: Alkoholikäärimine – C6H12O6 → 2C2H5OH + 2CO2 Lähte aineks glükoos, toimub pärmiseente mõjul, on anaeroobne reaktsioon
Piimhappeline – C6H12O6 → 2CH3 -CH(OH)-COOH Lähteaineks glükoos, toimub piimhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon
Äädikhappeline – C2H5OH + O2 → CH3 – COOH + H2O Lähteaineks etanool, äädikhappebakterite mõjul, anaeroobne reaktsioon

Fotosüntees
•Toimub rohelistes taimedes glorofülli ja ensüümide mõjul ja fotosünteesi käigus muudetakse päikeseenergia keemilise sideme energiaks.
•CO2 + H2O → C6H12O6+O2
•Reaktsiooni käigus süsinik redutseerub, hapnik oksüdeerub
•Päikeseenergia salvestatakse keemiliseks energiaks ehk sidemeenergiaks