Viimistlus materjalid (0)

Viimistlus materjalid
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks.
Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks
Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid
Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena,
Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel
Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel.
Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga.Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel.
Kliistrid saadakse tärklisest,kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks
Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord kovendajast. ENAMKASUTATUD: PVA, EPO, Fenool -aldehüül
lakkideks ja värvideks nimetatakse selliseid vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukses kihina.Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile , on märkimisväärne.
Värvid koosnevad sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist, lakkides puudub pigment ,kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri , siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna.
Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed , võimaldama aluspinnal hingata , omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist
Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus , ilmastiku ja valgusekindlus, atmosfäärikindlus, püsivus teatud kindlate temperatuuride juures, elastsus , nake aluspinnaga.
Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmendi -terade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid.
Värvide koostisosad:
Lahustid on värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.tärpentin, atsetoon , lakibensiin ja vesi.
Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispeergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.
Lisandid ehk abiained kasutatakse värvi omaduste parandamiseks, kõvenemise kiirendajana, säilivuse prandamiseks jne.
Õlivärvid
Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool.
Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena.Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess.
Vananeb.
Kasutatakse vanade puitehitise värvmiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend

Värvide liigid
Värvimullad ja värvid nende baasil
Sideaine on tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi.
Pigmendi ooker umbra, terra titaanoksiid,tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehestumisvastast toimet.See lisand annab neule värvidele hallika tooni.
Sideainet vähe 5-10%, mmistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele.
Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi.
Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri.
Alküüdvärvid
Sideaone alküüdvaik-süntetiline.
Mida enam õli on vaigus , seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga.
Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv.
Kasutatakse lahustit, et vedeldada.
Lateksvärvid
Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal .
Sideaineks on vette dispergeeritud polümeer.Seega koosneb lateksvärv tilgakujulistest polümeeripallidest
Kui vesi aurustub lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu.
Sise ja välisvärvid
Epoksüvärvid
Ühe-või kahekomponentsed.
Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus.
Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise-kui välisvärvidena.
Põranda-,betoonnivärvid, mis annavad hea kaitsekiht ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni.
Lubivärv
Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast.
Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve
Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale
Parim omadus on poorsus , kuid mehhaaniline tugevus on madal
Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus
Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti.
Silikaatvärvid
Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon .
On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidav õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni
Sideaineks kaaliumvesiklaas.
Korrosioonivastased värvid
Kasutatakse nn. Korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone.
Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi-ja seatinatolm jms.
Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-,epoksüüd-,polüuretaan- või ailikaatvärve.

Tulekaitsevärvid
Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahutekitavateks värvideks.
Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld.
Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi all
Puidukaitse värvid
Neid puidulikke, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda.
Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme.
Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne katte värviga värvimist.
Lakkide tüübid
Õlilakid, Alküüdlakid, uretaanlakid, puit-ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paailakiks
Veeslahustuvad lakid
Veega vedeldatud põrandalakid-tavaliselt vette dipergeeritud polüakrülaat.
Tapeedid
Tapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie , klaaskangas.
Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse.
Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi valguse käes pleekida.
Pabertapeete eristatakse: tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse-paberalusel, värske kliister on kergesti ära pühitav, mitte pestav
Pestavad pabertapeedid, mis on kaetud setsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainega
värvitavad tapeedid- paberalusel, kas kareda või relijeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist.
Vinüültapeedid: paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides
klaasriidel vinüültapeedid, mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannitubades.
Pahtelsegud ja kitid
Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine
Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel-seinte, lagede, akende, uste jne. Silumiseks
Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast, Ta annub tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem.
Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel
Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid . On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad.
Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Sobib kivipindade tasandamiseks . Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral.
Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Aja jooksul muutub ta hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitid valmistatakse mingi elastse sideaine baasil. See kattub kilega ja jääb ise elastseks.
1.Viimistlemise eesmärgid? (3)
2. Viimistlusmaterjalide 3 põhirühma
3. millistel eesmärkidel kasutatakse liime?
4.millest koosnevad värvid
5.värvi ja laki erinevus koostise järgi
6.Lahustite ülesanne
7.Viveldi ülesanne
8.pigmendi ülesanne
9.sideaine ülesanne
10.värvide liigid (5)
11. Tapeetide tüübid (3)
12.pahtelsegude ülesanne
13. pahtlite liigid(4)
14.Aknakittide jagunemine(2)
1. tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks
2. värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid
3. Värvides ja pahtelsegudes sideainena
4. sideainest,lahustist abiainetest ja pigmendist
5. lakkides puudub pigment
6. värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.
7.
8.
9. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele
10. Alküüdvärvid,Lateksvärvid,Epoksüvärvid,Lubivärv,Silikaatvärvid
11. paber, riie, klaaskangas
12. pinna lõplik silumine
13.Õlipahtel, sünteetilised pahtlid, mineraalsete sideainetega pahtlid
14.Õlikittid ja mastiksid