Elektrivõrgu releekaitse (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Energeetika - Elektrijaotustehnika

1 Hindamata

Lõik failist

Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse.
Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st.

Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus , tõrked).
Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele.

Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süsteemikaitse. Süsteemikaitse toimimine )
Elem . kaitse: liigvoolu, distants, pikidif ja võrdlus, põikdifkaitse. Süst. kaitse(avariitõrjeautomaatika): koormusvähenduskaitse, koormustaastusautomaatika.

Elektromehaaniliste releede toimimispõhimõtted
Ankrust ja ikkest koosnev magnetahel. Kontakti liikuv osa on meh. seotud ankruga, ankru asendi muutumise tulemusel kontakt sulgub või avaneb ja relee rakendub. Relee rakendub kui mähises läbiv vool tekitab magnetvoo, mis on suurem takistusmomendist (Mtöö>Mtak+Mhõõre). Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga.

Mikroprotsessoripõhine releekaitse
Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika , andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse.

Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte -, kaitsetrafod).
Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö .

Valgusandurid
Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja . Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood.

Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel
Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt. Tuleb välja vahetada. Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega.

Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste)
Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem. Viitkaitse puhul arvestatakse ennistusteguriga, vanematel kaitsetel ~0,8. Ülekandetegur- mõõtetrafo oma, skeemitegur täht=1, kolmnurk =Ruutj.3, nulljärgnevusvoolul=3.Välistusaeg e. selektiivsusaste- e. reaalne väljalülitamise aeg, kõik releekaitse viiteajad kokku. Kõik vead jne.

Voolukaitse(hetkkaitse, sõltumatu ja sõltuva viitega kaitse).
Hetkkaitse viide on kaitse tehniliselt vähim võimalik rakendusaeg. Sõltumatu viitega kaitse viiteaeg on eelnevalt sättestatud, sõltuva viitega kaitse viide on pöördvõrdeline voolu suurusega, suurema voolu korral rakendub kiiremini.

Voolukaitse(hetkkaitse selektiivsus)
Selektiivsus tagatakse, valides sättevool tingimusel, et kaitse ei tohi rakenduda kui lühispunkt asub järgmises kaitstavas stsoonis. Seega sättevool on suurem kui F2 punktis esinev suurim lühisvool. Rakenduspiirkond valitakse graafiliselt või analüütiliselt, lähtudes lühiskoha kaugusest.

Nulljärgnevuspinge ja –voolu mõõtmine õhu-,kaabelliinidel
Nulljärgnevusvoolu määramiseks ühendatakse voolutrafod rööpselt ja mõõdetakse kolme faasi summaarset voolu, mis võrdub kolmekordse nulljärgnevusvooluga. Nulljärgnevuspinge mõõtmiseks ühendatakse pingetrafode prim. mähised tähte ja sek. mähised avatud kolmnurka. Kõikide faaside mõõtetrafod peavad olema identsed. Kaabelliinidel mõõdetakse 0järg. voole kõigil faasidel ühe trafoga . Kaablitel on neid võimalik mõõta tunduvalt täpsemalt. Pinget on lihtsam mõõta õhuliinidel , kaablitel saab mõõta vaid otstel. Nulljärgnevuspinge järgne maalühiskaitse ei saa olla selektiivne kuna maaühenduse 0järg. pinge on ühendatud võrgus ligikaudu sama.

Suunamata ja suunatud maalühiskaitse
Suunatud lühiskaitse rakendub kui nulljärgnevusvool/pinge ületavad sätte omi ning 0järg. pinge/vool vektorite vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja Is

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mommindus Õppematerjali autor

Kontrolltöö küsimuste vastused kontrolltööle nr. 8 "Elektrivõrgu releekaitse"

relee automaat liin releekaitse nulljärgnevusvool toimimispõhimõtted reservkaitse välistusväärtus generaator

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

elektrivõrgust väljalülitamise liigkoormuse või lühise korral kui mootori mähiseid läbivad liiga suured voolud ja nad kuumenevad üle. Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset. Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed. Õige ekspluatatsiooni korral loetakse elektrimootori tööeaks 15 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid. Ligikaudu 70% elektrimootorite riketest lõpeb mähiste läbipõlemisega isolatsiooni ülekuumenemise tõttu. Mootori isolatsiooni tööiga

Elektriaparaadid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus