Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Labor nr 3 Hüdrosilindrid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Hüdrosilindrid
Labortöö nr 4
Kasutusala:
Hüdrosilinder on hüdrosüsteemis asendamatu komponent, mille abil muudetaksee hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus.
Tüübid:
1) ÜHEPOOLSE TOIMEGA SILINDRID
Vedruta ühepoolse toimega silinder -
Vedruta ühepoolse toimega silindris toimub kolvi liikumine ühes suunas hüdroenergia toimel, vastassuunas aga välise jõu mõjul. Ühepoolse toimega silindri korral räägitakse ühest kolvi efektiivsest pindalast
Sisemise piirajata ja piirajaga ühepoolse toimega silindrid
Vedruga ühepoolse toimega silinder -
Vedruga tagastuvaid ühepoolse toimega silindreid kasutatakse kohtades, kus puudub väline jõud kolvi viimiseks lähteasendisse. Vedru võib paikneda nii silindris kui ka väljaspool silindrit. Kuna vedruga saab realiseerida vaid piiratud jõudu ja liikumisulatust on vedru kasutusel vaid lühikestes silindrites nagu
Sisemise ja välise vedruga
ühepoolse toimega tõmbesilindrid
näiteks kinnitussilindrid.
2) ÜHEPOOLSE TOIMEGA SILINDRID
Kahepoolse toimega silindri korral toimub kolvi liikumine mõlemas suunas
töövedeliku toimel. Kahepoolse toimega silindrite korral räägitakse kahest
omavahel võrdsest või erineva suurusega kolvi efektiivsest pindalast.

Diferentsiaalsilinder (ühe kolvivarrega) -
Enamikes hüdrosüsteemides kasutatakse
Diferentsiaalsilinder
silindreid milledel on üks kolvivars (sele
6.4). Silindri nimetus tuleneb kolvi
erinevate poolte erinevast pindalast.
Seda pindalade suhet tähistatakse ϕ Sellistel silindritel on tänu kolvi erinevate poolte erinevatele pindaladele konstantse töörõhu korral tõukejõud kordaja ϕ võrra suurem kui tõmbejõud. Tänu kolvivarre mahule on erinevad ka silindripoolte ruumalad, mistõttu on erinevad ka kolvivarre sisse- ja väljaliikumise kiirused, kolvivarre väljaliikumiskiirus on väiksem kui kolvivarre sisseliikumiskiirus.
Sümmeetriline silinder (läbiva kolvivarrega) -
Sümmeetrilises silindris on kolvi erinevate poolte pindalad on võrdsed. Tänu sellele on konstantse töörõhu korral võrdsed kolvi poolt arendatavad erisuunalised jõud ja ka kolvi liikumiskiirused . Eritellimusel võidakse valmistada ka sümmeetrilisi silindreid, milledel on kolvivarte läbimõõdud erinevatel kolvi pooltel erinevad, ning nende silindrite kohta kehtib sama, mis diferentsiaal -silindri kohta
Sümmeetriline silinder
Erinevate kolvivartega sümmeetriline silinder
3) ERIKONSTRUKTSIOONIGA SILINDRID
Sageli tekib olukordi , kus standardsete ühe- ja kahepoolse toimega silindrite kasutamine on võimalik vaid eriliste lisakonstruktsioonide abil. Tüüpilisemad sellistest olukordadest on näiteks olukord, kui on vaja saavutada suurt kolvivarre liikumisulatust silindri minimaalse pikkuse juures või saavutada suuri jõude kolvi minimaalse läbimõõdu juures.
Tandemsilinder -
Kahepoolse toimega tandemsilindris on tegemist kahe silindriga, mis on
teineteisega seotud niimoodi , et teise
silindri kolvivars on läbi esimese silindri tagakaane seotud esimese silindri kolviga. Sellise konstruktsiooni korral silindrite kolbide efektiivsed pindalad summeeruvad, võimaldades arendada suuri jõude kolvi väikese diameetri korral.

Kahejärguline silinder
Kahejärgulised silindrid on kasutusel näiteks pressides. Sellistes silindrites juhitakse 1. järgus töövedeliku rõhk
Ühepoolse toimega kahejärguline silinder
Kahepoolse toimega kahejärguline silinder
ainult osale kolvi efektiivsest pindalast (nn. kiirliikumisega kolvivars), seda seni kuni ei vajata täisjõudu. 2. järgus aga
juhitakse töövedeliku rõhk kolvi
kogupindalale kasutades selleks
rõhuventiile või teekonnalüliteid koos juhtimissüsteemiga Kahepoolse toimega silindrites
toimub kolvivarre väljaliikumine samuti kui ühepoolse toimega silindrites. Kolvi tagastusliikumine toimub kui töövedelik juhitakse silindrisse liiteava B kaudu.
Amortisaatoritega hdrosilindrid
Selleks, et vähendada silindris tekkivaid lööke kolvi jõudmisel piirasenditesse varustatakse silindrid amortisaatoritega,
Amortisaatoritega kahepoolse toimega silinder
seda kas ühes või mõlemas piirasendis. Tänu amortisaatoritele toimub kolvi
liikumiskiiruse aeglustamine kolvilähenemisel piirasendisse.
Kolvivarre läbipaindumine
Suure kolvi liikumisulatusega silindrite kasutamisel tekib teatavaid probleeme. Nimelt tekib pikkade silindrite kasutamisel kolvivarre läbipaindumise oht. Silindri maksimaalse koormuse arvutamisel lähtutakse eeldusest, et kolvivart võib vaadelda kui peenikest elastset varrast ja kasutada selleks Euleri valemit.

Labor nr 3 Hüdrosilindrid #1 Labor nr 3 Hüdrosilindrid #2 Labor nr 3 Hüdrosilindrid #3 Labor nr 3 Hüdrosilindrid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lenar Lüüs Õppematerjali autor
Labortöö koos tööprotsessi kirjelduse ja joonisega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
pdf

Hüdrosilindrid erinevad tüübid

подъем и спуск. Kasutades hüdrosilindreid on võimalik ehitada seadmeid, milledel on suur võimsus, kuid väike mass ja gabariidid. При использовании цилиндров есть возможность монтажа оборудования, обладающего большой мощностью и небольшими габаритами. 2 Ühepoolse toimega hüdrosilindrid Цилиндры одностороннего действия Vedruta ühepoolse toimega silinder Цилиндр одностороннего действия без пружины Vedruga ühepoolse toimega silinder Цилиндр одностороннего действия с пружиной Kahepoolse toimega silindrid Цилиндры двухстороннего действия

Mehhatroonika
thumbnail
194
pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam.....

Tehnoloogia
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam.....

Ohuõpetus
thumbnail
11
docx

Pneumoautomaatika eksam 2013

PNEUMOAUTOMAATIKA Eksamiküsimused 1. Pneumoautomaatika kasutusealad kasutatakse pneumo pihusteid,pressid, suruhaamreid, pidureid, pneumovõrgud, erinevat sorti pumbad,mootorid, pneuo post, pneumo püstolid. 2. Pneumoautomaatika süsteemide eelised, puudused Plussid Miinused Kättesaadavus: Õhku leidub maakeral igal Õhu ettevalmistus: pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus: Suruõhku sa

Pneumoautomaatika
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
thumbnail
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem

Abimehanismid
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek

Traktorid ja liikurmasinad
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

rasmusk2 profiilipilt
Rasmus K2: Tänan!
15:15 06-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun