Reaganit Margaret Thatcher, aga sellest hoolimata jätkas Reagan oma plaani eluuviimist. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele NSVL-i ja USA peamiseks võitluskhaks oli kujundenud Afganistan. USA varustast vastupanuvõitljaid e modzaheede moodsate relvadega ja õpetas neid välja. NSVL-i soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette. Reagan toetas ka Poolat aidates põranda alla läinud Solidaarsusel rasked hetked vastu pidada ja seejärel uuesti jalule saada. Poola vastupanuliikumist aitas ka USA välispoliitiline toetus. Ühendriikide survel oli Jaruzelski sunnitud vabastama mitmeid Solidaarsuse eest karistatud inimesi. Poola hakkas liikuma kaksikvõimu poole: üks võim kommunistidel ja vaimne võim Walesal ja Johannes Paulus II. Ühendriigid hakasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumist ka mujal maailmas, mis tõi kaasa kommunistide võimu kukutamisele ja raudse eesriide hukutamisele. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu
Sotsiaaldemokraadid Berliinis ja Pariisis variseb kokku Hukatakse 5000 inimest, Hitler annab käsu arreteerida vandenõulaste perekonnaliikmed Kuulsamaid tegelasi vastupanuliikumises Charles de Gaulle moodustab Vaba Prantsusmaa Ajutise Rahvuskomitee, organiseerib vastupanuliikumist Londonist Jossip Broz Tito Jugoslaavia kommunistliku vastupanuliikumise juht, valitseb mägipiirkondi Bosnias, Horvaatias, Montenegros Aktiivne vastupanuliikumine ka Taanis, Hollandis, Norras, Poolas Nõukogude Liit ja vastupanuliikumine Nõukogudevastaste meeleolude toel luuake Vlassovi armee 750 000 meest Kirik asub nõukogude võimu toetama Partisanisõja organiseerimine Kommunistlik Partei asub juhtima Sakslaste vastast võitlust kasutades propagandas ära
Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse Märtsiküüditamise tagajärg Eestist saadeti välja 20 702 isikut 1949. a suri küüditatutest ca 15 protsenti Muutused pärast Stalini surma 1953
Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941
Miks ebaõnnestus 1944 a iseseisvuse taastamine? Eestis oli 1944.aastal Saksa okupatsiooni all ning oli selge, et Berliin ei mõtlegi lubada Eestil omariiklust taastada ning sellepärast polnud veel tekkinud ka aktiivset vastupanuliikumist. Kõige rohkem kardeti Nõukogude okupatsiooni taastamist, mis lõpuks siiski juhtus. Rahvuslikud jõud kartsid eelkõige, et oma tegevusega nõrgestavad nad Saksamaa sõjalist potensiaali ning vene võim saab taaskord valitsevaks. Jüri Uluotsaga eesotsas püüti vältida otsest koostööd Saksamaaga ja samal ajal hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Paljud nooremad inimesed aga valisid nn kolmanda tee, mille tulemusel moodustati 1944.a
Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid. Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased kas Punaarmees, Saksa armees või Soome armees. Valikud ei olnud kõige paremad, eriti eestlaste jaoks, sest olime allutatud okupatsiooni alla. Paljud pagesid Eestist välismaale, paljud läksid metsa ja korraldasid vastupanuliikumist. Eestlased püüdsid selles olukorras ellu jääda, meie rahvast viidi minema oma kodumaa pinnalt, kaugele rindele kus meie vennad pidid surema võõrvõimu nimel. Paljud mobiliseeriti kaugele Siberisse ja mujale Nõukogude Liidu aladele ning sellega võeti ära nende valikuvõimalus.
Nõukogude Liiduga.1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks külma sõja tallermaa.Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme, jaotades ümber maad ning aktiivselt sugudevahelist võrdsust ja ateistlikku ideoloogiat propageerides. Reformide käigus hukkus tuhandeid inimesi.Ameerika Ühendriikide valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidata. Afganistani uues valitsuses tekkinud ja kiiresti vägivaldseks arenenud võimuvõitluses jäi peale peaminister Hafizulla Amin, kes 1979. aasta septembris president Nur Muhammad Taraki võimult kõrvaldas ja hukata lasi.Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, mille tulemusel halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted.
● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi; ● USA valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidata; ● Pärast seda, kui Amin(Afganistani Demokraatliku Vabariigi teine president) keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted; ● Vägede sisseviimine Afganistani oli NSV Liidu tippjuhtkonnal olnud plaanis juba
......................5 2 POLIITILINE TAUST 1970. aastate teisel poolel toimus Eestis kümneid poliitilisi protsesse, mis eirasid sihilikult NSV Liidu poolt 1975. aastal Helsingi Julgeoleku ja Koostöökonverentsi lõppaktis fikseeritud inimõiguste deklaratsiooni paragrahve ja 1979. aastal allkirjastatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Inimõiguste Deklaratsiooni sätteid. See ei suutnud vastupanuliikumist siiski maha suruda, mis muutus 1970.aastate lõpust alates järjest organiseeritumaks. Nii nagu mujal Nõukogude Liidus, oli ka Eesti NSV-s trükisõnale kehtestatud range tsensuur ning kirjastustegevusega tohtisid tegeleda vaid kommunistliku partei kontrolli all olevad kirjastused. Seetõttu paljundati vajalikku ja huvipakkuvat kirjandust seda enamasti kirjutusmasinal ümber trükkides, kasutades paljunduseks kopeerpaberit. Suurema hulga
2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt. Neid võib nimetada inimesteks, kes kaasaajastavad realismi. 4. Andy Warhol - "Sinine Marilyn" , "Campbell's Soup Cans" Roy Lichtenstein - "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin" , "Uppuv naine" James Rosenquist - "I love you with my ford" , "F-111" , "Marilyn Monroe, I" Claes Oldenburg - "Huulepulk" , "Floor cake" 5
Reagan asus kärpima sotsiaalprogramme ja makse. Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti
linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist • Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA • Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat • Eesti omavalitsus, koosnes eestlastest, eesotsas Hjalmar Mäe • Massilised kohtuvälised repressioonid, algasid 1940 • Erilist tähelepanu pöörati natsismi ideoloogia levitamisele • Suruti peale rassiteooriat MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti
Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Ühendriikide majandussõda NSV Liidu vastu. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks
tagajärjel Alžeeria iseseisvus Koloniaalsüsteemi tagajärjed • Nähtavaks koloniaalsüsteemi pärandiks on ebaadekvaatsed riigipiirid. • Riigipiirid tekitasid pingeid ja põhjustasid kodusõdasid ning separatismi • Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa Liitvabariik hakkasid uutesse riikidesse jõudsalt investeerima. • Mõnedes riikides õnnestus NSV Liidul juurutada nn sotsialistlik orientatsioon sealseid režiime või vastupanuliikumist toetades mõnelpool sekkuti vahetult sõjaliselt Koloniaalsüsteemi tagajärjed • Koloniaalsüsteemi tagajärjeks on peetud ka nende riikide vaesust ja senist sõltuvust arenenud riikidest. • Samas on mitmed endised kolooniad jõudnud tänaseks rikaste ja arenenud maade hulka (Singapur, Malaisia) • Mõned väiksema maad on senini koloniaalses seisundis, kuid nüüd ei hoia neid emamaa enam relvajõud, vaid nende endi soov saada osa emamaade jõukusest (Bermuda, Gibraltar)
ate lõpul halvenes Araabia maade vastaseis Iisr: 57.a oli Iisrael Siinai olukord Baltimaades veelgi. Otsustes nähti ette poolsaare Egiptusele küll tagastanud, kuid see ei vene keele osatähtsuse märkimisväärne muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 64.a suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Uue venestamiskampaania algus likvideeris Vabastusorganisatsioon. Juudid andsid 67. A juunis avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide ennetava löögi, millele järgnes nn kuuepäevane vastupanuvõitlejate koostöö. 79.a kirjutasid 45 Balti sõda. Eriti oluline oli, et juutidel õnnestus vastase teisitimõtlejat alla balti apellile, kus nõuti MRP lennuvälju pommitades saavutada ülekaal õhus. 6. salaprotokollide tühistamist ja pakti tagajärgede Okt 73, juutidel usupühal lepituspäeval, alustasid likvideerimise. Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi iisraeli
tarbimise kasv televiisorid ja muu olmetehnika taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide kodudesse ilmumine kiirendati sisserännet iseseisvuse 1942 Sbr tunnustas Balti riikide kuulumist NSVL linnastumise kiirenemine individuaalmajade ehitamine venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist koosseisu Eestis alustas põrandaalune väljaanne "Lisandusi mõtete ja uudiste 1965 a taastati regulaarne laevaühendus Helsingiga, vabale levikule Eestis"
Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa. · Juunis hõivatakse Prantsusmaa, appi tuleb Itaalia. Saksa ja Prantsuse sõlmivad (2.korda) Compiegne`i vaherahu 22.juuni 1940. · Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima. · Suurbritannia vallutamise plaan ,,Merelõvi" sakslased pommitasid Luftwaffe`ga SB linnu ja laevu. Inglismaal hävituslennuk Spitfire + kasutati radarit. Saksale tagasilöök, Inglismaa jäeti rahule. Teljeriigid 1940-1941... · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia.
Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 9. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine rinne. Normandias maabusid USA, SB, Kanada ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus sakslastel pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse langes. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas vastupanuliikumist teistes Saksamaa okupeeritud riikides. 10. Olulised konverentsid Atlandi harta 1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Veel lubati taastada kõikide sõjaajal kaotanud riikide iseseisvused. Teherani konverents 1943. aasta novembris toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus
9.Kuivõrd edukas oli Nõukogude Liit nõukogude inimese kasvatamisel Baltikumis? Põhjenda oma hinnangut. EI olnud edukas Meetmed, mis kasutati 1978. Aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks vene keele osatähtsuse suurendamine, ühtse" nõukogude rahva" loomine, kiirendati sisserännet. Uue venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist. Puhkesid mitmed noorterahutused. Kasvas inimeste rahvusliku identiteedi tunne, soov iseseisvuda. Korraldati laulu ja tantsupidusid, kus kõlasid ka eesti keelsed laulud. Kultuuritegelased püüdsid mitte alluda venestamisele, lahkudes Eestist või vaikides. Tänapäeval on Eestis ju rohkem eestlasi kui venelasti, meil on iseseisev riik, kultuur ja oma keel. Inimesed küll mugavndusid ja kohanesid kohaliku eluga, aga tõelisest eestlasest ei saanud nõukogude inimene. 10
Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse revolutsiooni aegsete eeskujude järgi loodud avalikes muusikaetendustes). Sõjajärgsel aastakümnel keskendus Honegger instrumentaalmuusikale, eeskätt sümfoonia zanrile. Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad
tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president. 11. Millise riigi kohta käib ütlus: ,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13. Mis oli Briand'i-Kelloggi pakti sisu? 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktid lahendatakse rahumeelselt. Ei kasuta sõjalisi vahendeid, käitume viisakalt, tahame vaherahu 14. Millised olid majanduskriisi tagajärjed? Tööpuudus,
Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja Vietnami sõjas toetas Vietnami DV-d, oli NL-i riigijuht kuni 1982. aastani. F.Castro- tema juhtimisel kukutati Kuuba diktaator, sai ise Kuuba valitsusjuhiks. W.S.Churchill- oli Inglismaa peaminister, Atlandi harta üks osapool- Hitlerivastasus, Potsdami ja Teherani konverentsides kaasosaline. Loobus peaministrikohast 1955.a. C. de Gaulle- oli korduvalt Prantsusmaa president, toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist, ajal mil Pr.maa oli sakslaste mõju all. A.Dubcek- Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider, Praha kevade liberaliseerimisprotsesside autor (1968). Alustas reforme isikuvabaduse kehtestamisega. D.Eisenhower- oli NATO ülemjuhataja, USA president, tema valitsusajal toetas USA Korea sõjas Lõuna-Koread (Korea Vabariiki) oma sõjaväeüksustega. W.Hallstein- sai tuntuks Hallsteini doktriiniga, mis käsitles kõike riigi vaenulikkusega, kes sõlmivad SDV-ga suhteid
Ta suutis edukalt muganduda stalinismi. *Vaino- Käbin asendati Vainoga. Ta ei osanud eriti eesti keelt. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 17) Metsavendlus- 1944-1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus - metsavendlus. Nad tegutsesid üle Eesti. 18) Küüditamine- 1949. a oli suur küüditamine. Eestis saadeti Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. 19) Kirjelda avaliku vastupanuliikumist Nõukogude Liidule- 1970. aastatel muutus vastupanuliikumine uuesti avalikuks, mil peamiseks võitlusvahendiks said avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ja levitada seda välismaal. 20) Milline oli Eesti side läänemaailmaga- Nõukogude Liit oli muust maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Sellepärast oli Eestis raske saada informatsiooni maailmas toimuva kohta. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid
a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu, · 2/3 Prantsusmaast Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina · abistas Itaaliat Kreeka ja Jugoslaavia vallutamisel 5. Millised Prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne'i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? 22. juuni 1940 - 2/3 riigist läks Saksamaa alla, ülejäänud (1/3) Saksa-sõbraliku valitsuse alla. Kust juhiti prantsuse vastupanuliikumist? - Inglismaalt 6. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel: a) meredessandi abil b) linnade pommitamisega lennukitelt c) Põhja-Aafrikas üritati koos Itaaliaga vallutada Briti asumaid Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? - Kuna britid osutasid ägedat vastupanu. 7. Miks tungis Saksamaa NSV Liidule kallale, kuigi oli sõlmitud MRP ja sõpruse- ning piirieping? - Et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu 8
Eesmärgiks seati ühtse ,,nõukogude rahva" loomine, mis suhtleks omavahel rahvastevahelise suhtlemise keeles" ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja -keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendan' sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtsus 1980. aastate lõpuks Eestis 63, Lätis 52 ja Leedus 79 protsendini. Läti suuremates linnades olid lätlased selleks ajaks jäänud juba vähemusse. Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis". Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma paavstiks ning sõltumatu
a), oli maailmas veel ainult kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ning Jaapan. Kuigi euroopalike põhimõtete hulka kuulus rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa kasutasid selleks ümberrahvastamispoliitikat ning Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon Henry Ford autotehase esimesed konveierid Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin Vennad Wrightid esimene lennuk Guglielmo Marconi esimene raadiosaade Titanic 3. Rassism, antisemitism, sovinism Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud,
järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma
Gorbatsovi õnnetuseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid kui 1950. aastatel. Siis oli Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, nüüd oli olukord teine. Nähes NSV Liidu uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, sai Reagan aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. Ühendriigid toetasid varasemast enam Afganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida- Euroopas, eriti Poolas. Reagan lootis, et NSV Liidul pole erinevalt varasematest kordadest jõudu Kesk-ja Ida- Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallandanuks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemise Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesan deks NSV
Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. võeti vastu otsus, et tõsta venestamise kiirendamiseks. Otsuses nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks saadi nõukogude rahva loomine. Kiirendati sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahva osatähtsus 1980. aastate lõpul. (Est 63%). Uue venestamiskampaania algas aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääneriikide MRP salaprotokollide tühistamist.1980- aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu. Suur hulk noori arreteeriti. Nõukogude võimus vastasid vastupanuliikumistele tugevnemisele arreteerimistega ning läbiotsimistega. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise
Peale sõja lõppu õnnestus Rebasel jõuda lääneliitlasteni ja end vangi anda. Läände oli õnnestunud jõuda ka tema perekonnal. Raudristi Rüütlirist tammelehtedega 1947.a asus Rebane Saksamaalt Inglismaale, kus astus Briti luure teenistusse. Ta üritas toetada ja organiseerida vastupanuliikumist Eestis, kuid see ebaõnnestus, tänu KGB edukale tegevusele. Seetõttu tuli Rebasel 1960.a luuretöölt lahkuda. Ta töötas ühes tehases öövahina ja asus 1961.a ümber Saksamaale Augsburg´i, kus võeti Saksa luure teenistusse. 1965.a alustati Eesti NSVs Rebase vastu tagaselja kriminaalasi, mis jäi avalikustamata, kuna ei suudetud tõestada mingeid sõjakuritegusid. 1975.a sai ta teada endale sõja viimasel päeval omistatud kõrgest autasust
rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast kukutasid kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide. Reagan asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, sest see oleks kujunenud NSV Liidule oluliseks sissetulekuallikaks ning tal õnnestuski gaasijuhtme projekt
Tartus oli kontroll eestlaste käes, Tartusse metsavendade kaitse alla kogunesid ka Eesti poliitikud, eesotsas peaministri professor Jüri Uluotsaga. Kui esialgu usuti, et Eesti vabaneb Punaarmeest kiirelt ja kergelt, siis nii see ei olnud. Sakslased olid oma jõudusid üle hinnanud. Juuli keskel sakslaste pealetung seiskus ja hakkas positsioonisõda. Põhja-Eestis võttis Nõukogude võim kontrolli taas endale, vastupanuliikumist ei õnnestunud neil aga maha suruda. Nendes 1941. aastal arenenud sündmustes etendas olulist osa Soome abiga sissisõjaks ettevalmistatud luurerühm "Erna". Juulis toimetati "Erna" mehed Eestisse, nende ümber kogunes arvukalt metsavendi. Kuigi "Erna" peamisi eesmärke oli varustada soomlasi luureandmetega, asusid nad vaenlase vastu rünnakuid korraldama. Varitseti maanteedel, tulistati nõukogude autokolonne, hävitati okupatsioonivõimude käsilasi. Ühel "ernalaste"
19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsusmaa ei jäänud ka palju maha.
põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909
Washingtoni poolt välja kuulutatud "Tähesõdade" programmiga. · Keskvõimude uue poliitika sisuks oli Nõukogude ühiskonna sisepingete vähendamine poliitilise ja majanduselu mõningase liberaliseerimise hinnaga. · Reagan, nähes NSVL-i uute liidrite soovi vastasseisu leevendada, tugevdas survet NSVL-ile veel Ühendriigid toetasid rohkem Aganistani sisse ning vastupanuliikumist Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas II Muudatuste algus NSVL-is · 1985. Aasta aprillis teatas Gorbatsov, et peab oma ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ehk perestroika abil. · 1986. katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. - mahavaikimine ärritas rahvast ning Gorbatsov tunnistas toimunut. Tsensuuri lõdvendati, võis hakata rääkima
tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905. aastal. Teised riigid võitlesid rahvuste enesemääramisõiguse vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaal ja Venemaal kasutati selleks aktiivset relvajõul mahasurutud ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi
Olukord Prantsusmaal pärast Teist maailmasõda Natside poolt pärast Prantsusmaale sissetungimist Teise maailmasõja ajal loodud Vichy valitsuse asemele kujunes 1946.aastal Neljas vabariik, mis kestis kuni aastani 1958. Neljandas vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid
Ameerika Ühendriigid ning Jaapan. Kuigi euroopalike põhimõtete hulka kuulus rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa kasutasid selleks ümberrahvastamispoliitikat ning Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. Koloniaalimpeeriumide teke 1914.aastaks elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaal elavate inimeste arv tühine võrreldes kolooniates elavate inimeste arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama.
Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati jne 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja lähis idas. 1944. pärast pariisi vastamist sai temast ajutine riigipea. tal oli kindel ägemus sellest, millist riiki tahab luua
ministri asetäitjaks. 17.juunil 1940 , kui oli ilmselge et Prantsusmaa sai lüüa , põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale , kus ta rajas 18.juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis , mille nimi oli Vaba Prantsusmaa.Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsusmaa kolooniad Aafrikas , kui suur osa Prantsusmaa asumaadest jäi endiselt Vichy võimu alla. Kui Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud , toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ja esines tihti raadios, tänu selle saavutas de Gaulle Prantsusmaa rahva hulgas tuntuse ja poolehoiu.Kui Suurbritannia vabastas Prantsusmaa 1944.a valiti de Gaulle ajutise valitsuse juhiks ning pärast seda ka korduvalt Prantsusmaa presidendiks. Charles de Gaulle sünd 19.sajandil oli kombeks , et Lille'i elanike tütred tulid sünnitama oma vanematekoju , ning Jeanne de Gaulle , neupõlvenimega Maillot-Delannoy , pidas sellest tradistsioonist kinni. Ta oli teinud
asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Montgomery-20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist. Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Wilhelm Keitel- 11
ja 1968. aastal) ei võtnud Lääs midagi tõsisemat ette, Solidaarsuse mahasurumisele reageerisid Ühendriigid aga teisiti. Kuigi ka nüüd leidus käegalööjaid, kes pidasid Poolat kaotatuks maaks, arvas Reagan, et poolakaid tuleb toetada. Ta andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus. Reagan kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. Ühendriikide surve sundis Jaruzelskit vabastama mitmeid Solidaarsuse tegelasi, nende hulgas Lech Walesa. Walesa populaarsust tõstis veelgi talle 1983. aastal antud Nobeli rahupreemia. Poola hakkas liikuma omalaadse kaksikvõimu poole, kus jõud kuulus endiselt kommunistidele, vaimne autoriteet aga Walesale ning Johannes Paulus II-le
loovutama. Balti riigid võtsid vastu, Soome mitte. *Talvesõda 39nov 40märts võitis NSVL, aga Soomet hiljem ei liidetud *Kummaline sõda sept 39 aprl 40väed rindel, aga reaalselt ei sõdinud,Pr:Ingl aprill 1940 Sm okupeerib Taani, Norra mai 1940 Sm okupeerib Luxemburgi, Hollandi,Belgia, Prantsusmaa Inglismaaga sõjad kolooniates *Eestis oleks pidanud valvsaks muutuma vägede liikumisest NSVL läänepiiril *Sm käest oli 2/3. Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa. Vastupanuliikumist juhtis Charles de Gaulle Inglismaalt. Rajas liikumise ,, Vaba Prantsusmaa'' Pilet 28 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1941 22.juuni Sm tungis kallale NSVL'ile plaan Barbarossa NSVL läänepoolne osa(kuni Uuralini) vallutada 10 nädalaga. Üksused armee: *Nord Baltikum ja Leningrad august-sept Leningradi blokaad *Mitte Moskva sakslased Moskvani 1941 nov. NSVL pealetung
loomine, mis suhtleks omavahel „rahvastevahelise suhtlemise keeles“ ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendati sisserändnet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtuses. 1980.aastate lõpuks Eesti 63, Lätis 52 ja Leedus 79 protsendini. Läti suuremates linnades olid lätlased selleks ajaks jäänud juba vähemusse. Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. Tugevnes Balki riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979.aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ninf pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma
asendus Saksa okupatsiooniga. Moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsa sai Hjalmar Mäe. Hakati levitama natsiideoloogiat. Massilised repressioonid jätkusid. Arreteeriti ja lasti maha kõik Nõukogude võimudega koostööd teinud inimesed. Majandus rakendati sõjaväe teenistusse, alustati tööstuse ülesehitamist. Pöörati tähelepanu põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusele. Ettevõtted jäid endiselt riigile. Üldine elatustase langes. Ometi ei kujunenud välja vastupanuliikumist, sest inimesed paistsid siiski eelistavat Saksa okupatsiooni Nõukogude omale. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Saksamaad tabas II maailmasõjas üks kaotus teise järel ning 1944 inkorporeeriti Eesti uuesti Nõukogude Liitu. Taastati esimese okupatsiooni süsteem. EKP-l oli endiselt kõrgeim võim, ning ENSV-s oli selle eesotsas Nikolai Karotamm. EKP allus Moskvale. Seadusandlik võim oli endiselt Eesti NSV Ülemnõukogu.
Kui juute 1942. aastal getodest välja hakati saatma, kasutati mahajäänud raamatuid ja käsikirju küttematerjalina. Et moraalil mitte langeda lasta, jätkati muusika, kunsti ja teatri viljelemist. Näiteks tegutses laste nukuteater, Varssavis aga käis mõnda aega koos lastekoor. Kontserte ja etendusi korraldati getodes seni, kuni muusikud ja näitlejad surmalaagritesse saadeti. Ajaloolased on sellist kultuurilist tegevust vaadelnud kui teatavat liiki vastupanuliikumist. (Bruchfeld ja Levine 2003:26-32) 14 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID 3.1 Genotsiid algab Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohuvabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager. Dauchasse koondati isikuid, keda uued Saksamaa võimud pidasid ,,parandamatuteks", kelleks esmajoones olid kommunistid. Reziimi järgi jagunesid laagrid kolme kategooriasse, kuid esmalt sõltusid elu- ja
1941. suvel loodeti iseseisvuse taastamisele, kuid sakslased nii ei arvanud pärast okupatsiooni sooritamist. Eestist moodustati kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Loodi Eesti Omavalitsus, Hjalmar Mäe. Repressioonid. Natsionaalsotsialismi pealesurumine, kultuuripoliitika. Eesti majandus peaülesandeks Saksa elanikkonna varustamine. Eesti Rahva Ühisabi suur abi sõjas kannatanud perekondade eest hoolitsemises. Vastupanuliikumist ei kujunenud. 40k meest liitus Saksa okupatsioonidevõimude korraldusel loodud Omakaitsega. Formeriti ka vabatahtlikest koosnevad ida- ja politseipataljone. Relva-SS raames loodud Eesti leegion ähvardas läbi kukkuda. Pataljon ,,Narva." Jalaväerügement. 22. territoriaalne laskurkorpus, 8. Eesti laskurkorpus. Eesti korpus võitles 1943. jaanuaris Velikije Luki all. See vist vallutati.. Eesti Omavalitsus kuulutas 1944. jaan. Välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke.
Saksa poliitika tundub esialgu vähem agressiivne, kuid tasapisi illusioonid purunevad. Kuna otsest sõjategevust Eesti territooriumil pole, on elu sõja aja kohta suhteliselt rahulik. Perioodi iseloomustavad sõnad: · Juudi-vaenulikkus ja mustlaste vaenulikkus · Lõhestatus nn kahte leeri ka perede ja sõpruskondade siseselt (sageli sõltuvalt sünniaastast). Vaesemad olid N võimu poolt, osa pooldas saksa võimu ja kolmas leer pooldas eesti vastupanuliikumist. Sõjaväkke satuti kas saksa või N omasse, see sõltus sünniaastast. · Sakslaste kultuurikõrkus (kulturträgerlus). Sakslane on kultuurikandja, kes toob eestlastele kultuuri. · Vanade ajalooliste mälestuste esilekerkimine (balti parunid) · Suur-Saksamaa idee ja Eesti kui provints. Teatris olid read hõrenenud (küüditamine, N tagala). Sõjaajal oli teatrites publikutulv n.ö põgenemine reaalsuse eest.
leiutamisega. Meie ei saa a priori (ette) otsustada, mida on tarvis teha. o Inimene loob ennast, ta pole algusest peale valmis, ta loob ennast, valites endale moraali, ning olukorra surve ei lase tal seda valimata jätta. Inimest defineerime vaid tema sidumuse kaudu o Sest autor ise valib millise tulemuseni ta tahab jõuda. (Kui sõdur tahab sõtta minna siis küsib ta nõu preestrilt, kes toetab vastupanuliikumist.) Asi võib toimuda alateadvuslikult. Kunstnikule pole ette antud täpseid reegleid milline lõppteos olema peab. Maali üle ei saa otsustada enne selle valmimist Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
Sõjajärgsetel aastatel jätkusid küüditamised: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949. Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli sõjajärgsetel aastatel küllalti ulatuslik. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Nende tegevus lõppes 1960. aastate algul. Noorte salaorganisatsioonide tegevuse lämmatamine ei katkestanud vastupanuliikumist Eestis lõplikult. 1960. aastate teisest poolest asendasid senist põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid oma olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. Kujunes välja erimeelsete liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Põhirõhk oli demokraatial. 1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO Peaassambleele memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist