Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Küüditamine Baltimaades (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Küüditamine Baltimaades #1 Küüditamine Baltimaades #2 Küüditamine Baltimaades #3 Küüditamine Baltimaades #4 Küüditamine Baltimaades #5 Küüditamine Baltimaades #6 Küüditamine Baltimaades #7 Küüditamine Baltimaades #8 Küüditamine Baltimaades #9 Küüditamine Baltimaades #10 Küüditamine Baltimaades #11 Küüditamine Baltimaades #12 Küüditamine Baltimaades #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuusteistnullkaheksa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Küüditamine Eestis

vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal Siberisse suri umbkaudu 3000 inimest, nende nimed on veel täpsustamata . Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse

Eesti ajalugu
thumbnail
9
doc

Küüditamine

Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda ­ varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli-

Ajalugu
thumbnail
11
wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Küüditamine

Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud

Ajalugu
thumbnail
12
pptx

Küüditamine

Küüditamine Liis Vestrik MJ113 Juuniküüditamine  14.06.1941  Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid.  Õhtul magama läinud pered aeti üles ning neile loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks.  Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed.  13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest.  1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest.  1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine  25.03.1949  Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.  Märtsiküüditamisel kaotati

Ajalugu
thumbnail
2
docx

KÜÜDITAMINE

KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Küüditamise mälestused

Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi. Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud

Ajalugu
thumbnail
1
docx

JUUNIKÜÜDITAMINE

JUUNIKÜÜDITAMINE 11.oktoobril 1939.a NSVL Julgeoleku Rahvakomissariaadi korraldusega nr. 001223 otsustati Eestimaa ja teiste Baltikumide rahvad kodumaalt välja saatmisele. Arreteerimised algasid peale nõukogude liidu väljakuulutamist. Ööl vastu 14.juunit 1941 algas Eesti rahva küüditamine. Eestist Siberisse anti Moskva korralduste kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun