Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugused fenotüübid ja missuguse tõenäosusega võivad olla nende järgmisel lapsel?
  • Millise tõenäosusega sünnib järgmises pesakonnas valge siledakarvaline poeg?
1. A- veregrupiga mees, kelle vanemate veregrupid on A ja AB, abiellus naisega, kellel on AB-grupi veri, kuid kelle õel on O-grupp. Neil sündis B-grupiga laps. Määrake naise vanemate veregrupid ja kõigi isikute genotüübid. Missuguste genotüüpidega lapsi ja millise tõenäosusega võib neil vanematel veel olla?
Vastus: Naise vanemate veregrupid on A ja B, kõikide isikute genotüübid vaadeldavad jooniselt, vanematel võib lisaks
genotüübiga pojale sündida veel ka
genotüüpidega lapsi - vastavate genotüüpidega võimalike laste sündimistõenäosus on 25%.
2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid?
Must - A
Punane – a
Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik määrata täpselt. Mustik ja tema vasikas võivad mõlemad genotüüpidelt olla nii Aa kui ka AA.

 3. Mõlemal vanemal on vererühmad A ja Rh+. Neil sündis laps vererühmaga 0 ja Rh-. Missugused fenotüübid ja missuguse tõenäosusega võivad olla nende järgmisel lapsel?
 
 
 
 
9/16
 
3/16
 
3/16
 
1/16
 
 
Vastus:
vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 9/16 ehk 56.25%;
vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%;
vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 3/16 ehk 18,75%;
vererühmaga lapse sündimise tõenäosus on 1/16 ehk 6,25%.
4. Musta käharakarvalise ja musta siledakarvalise merisea ristamisel saadi pesakonnas valge käharakarvaline ja must siledakarvaline järglane. Milliseid poegi võib nendel vanematel veel olla? Millise tõenäosusega sünnib järgmises pesakonnas valge siledakarvaline poeg? Merisigadel domineerib must karvavärvus valge üle ja käharakarvalisus siledakarvalisuse üle.
MUST A P: Aa Bb Aa bb
VALGE a
KÄHAR B gameedid AB Ab aB ab Ab Ab ab ab
SILE b
AB
Ab
aB
ab
6/16
- must kähar
Ab
AABb
AAbb
AaBb
Aabb
6/16
- must sile
Ab
AABb
AAbb
AaBb
Aabb
2/16
- valge kähar
ab
AaBb
Aabb
aaBb
aabb
2/16
- valge sile
ab
AABb
Aabb
aaBb
aabb
Vastus: Meriseapaaril võivad lisaks valge käherakarvalisele ja musta siledakarvalisele pojale sündida veel ka musta käharakarvaga ja valge siledakarvaga pojad. Tõenäosus, et järgmises pesakonnas sünnib valge siledakarvaline poeg on 12,5% (2/16).
 5. Puuviljakärbsel asuvad silmavärvust määravad geenid X-kromosoomis. Millised järglased saadakse, kui ristatakse omavahel homosügootset punasesilmalist emakärbest valgesilmalise isase kärbsega? Märkus: punasesilmalisus määratakse dominantse alleeli poolt ja valgesilmalisus retsessiivsusalleeli poolt.
Punasilmsus – A (
Valgesilmsus – a ()

Vastus:
homosügootse punasesilmalise emakärbse ja valgesilmalise isase kärbse ristamisel saame ainult punasesilmalisi järeltulijaid.
6. Sinisilmne mees, kelle mõlemad vanemad olid pruunisilmsed, abiellus pruunisilmse naisega, kelle vanemad olid pruunisilmsed, kuid õde oli sinisilmne. Neil sündisid kaksikud poisid–üks pruuni, teine sinisilmne. Koostage pärandumiskeem ja määrake kõigi isikute genotüübid. Mis värvi silmadega lapsi võib neil kaksikuil sündida, kui mõlemad abielluvad sinisilmse naisega? Koostage pärandumis - skeemid .
Pruunisilmsus – A
Sinisilmsus – a

Vastus: esimesel (pruunisilmsel) kaksikul võivad sündida nii pruuni- kui ka sinisilmsed lapsed, teisel (sinisilmsel) kaksikul võivad sündida ainult sinisilmsed lapsed.
 
7. Kirjutage mRNA fragmendi järgi sünteesitava polüpeptiidahela aminohappeline järjestus
C-A-U-G-A-A-A-G-C-A-G-U-A-G-G-G-C-A-A-C-C-C-U-A-A-C-U-G-C-A-A
Met – Lys – Ala – Val – Gly – Gln - Pro
Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega #1 Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega #2 Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega #3 Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega #4 Geneetika ülesanded koos lahenduste ja vastustega #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 426 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Renqke Õppematerjali autor
Mono- ja dihübriidne ristamine, veregrupid, genealoogiline meetod, pärilikkus. Lahendused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

Geneetika ülesanded lahenduste ja vastustega
3
docx

Geneetika ülesanded lahenduste ja vastustega

GENEETIKA ÜLESANDED VASTUSTEGA 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel­ A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid: Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, t

Bioloogia
Geneetika ülesanded
3
docx

Geneetika ülesanded

GENEETIKA ÜLESANDED (VASTUSTEGA) Koostajad: Liina-Mai ja Karit 1. Mõlemad vanemad on blondid. Neil sündis punapäine tütar. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss. Koostage pärandumisskeem ja määrake vanemate genotüübid. Blondi juuksevärvust määrav alleel­ A. Punapäisust- a. Pärandumisskeem: P: Aa Aa Vanemate genotüübid A a A a Gameedid F1: AA Aa Aa aa Laste genotüübid Vastus: Tõenäosus, et järgmisena sünnib punapäine poiss, on 12,5%. 2. Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid: Mees XdY, naine

Geneetika
Geneetika alused ja ajalugu
5
docx

Geneetika alused ja ajalugu

normaalkarvaga pikakarvaga normaalkarvaga ja P pikakarvaga Mendeli seadused kehtivad ainult siis, kui vaadeldavad tunnused paiknevad erinevates kromosoomides. Thomas Hunt Morgan (1866-1945) Puuviljakärbses on 4 kromosoomi paari ehk 8 kromosoomi. Morgani reegel ehk geenide aheldatus ­ Ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koospärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad. Sugukromosoomid ja suguliitelised haigused Somaatiline rakk on keharakk ja sugurakk on gameet. Ühes rakus endas on sugukromosoomid (sisaldavad geene, mis määravad sootunnuseid) ja autosoomid (kromosoomid, mis ei sisalda sootunnuseid määravaid geene). Kui sugukromosoomid on ühesugused siis on organism monogameetne ja heterogameetne, kui on erinevad

Bioloogia
Geneetika
8
doc

Geneetika

Geneetika · DNA ­ pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika ­ teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus ­ seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom ­ kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp ­ organismi kõik geenid · Fenotüüp ­ organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast

Bioloogia
Pärilikkus ja tunnuste kujunemine
40
doc

Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

F2: A_B_ -9osa: kollane ja sile A_bb -3osa: kollane ja krobeline aa B_ - 3osa: roheline ja sile aa bb - 1osa: roheline ja krobeline Mendeli III seadus:Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad vabalt Fenotüübiline lahknemissuhe 9:3:3:1 T. H.Morgan ­ USA teadlane, geneetik. Uuris äädikakärbseid. Leidis, et ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad edasi koos ­ ühes aheldusrühmas. *kromosoomis (ühes DNA ahelas) paiknevad geenid on aheldunud ning ei ole võimelised meioosis sõltumatult lahknema. *Mida väiksem on geenide vahemaa kromosoomis, seda sagedamini nad koos päranduvad. * Ristsiire võib aheldatust muuta. SUGUKROMOSOOMID JA SUGULIITELISED PUUDED: lk 163-166 * Inimesel on 46 kromosoomi. * Need jagunevad paaridesse ­ 23 paari. * Üks paar on mehel ja naisel erinevad ­ sugukromosoomid. * Ülejäänud 22 paari on autosoomid.

Bioloogia
Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT-
21
doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

linnud, kalad, imetajad ­ taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim ­ sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja ­ järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare ­ mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: a) seemnete kuju (sile, krobe) b) seemnete värvus (kollane, roheline) c) vilja (kauna) kuju (sile, sopistunud)

Bioloogia
Geneetika kordamisülesanded
8
docx

Geneetika kordamisülesanded

KÜSIMUS Geneetika 1 Maavitsaliste sugukonda kuuluval isetolmleval õistubakal (Nicotiana affinis) esineb nii punaseõielisi kui valgeõielisi vorme. Valge värvus on põhjustatud mutantsest retsessiivsest alleelist. Antud alleeli suhtes heterosügootselt taimelt saadud seemnetest läks idanema 600 seemet. Kui palju valgete õitega taimi me võiksime oodata? Kui palju on nende 600 taime hulgas vanemtüüpi genotüübiga taimi? KÜSIMUS Geneetika 2 Millised allpool loetletud organismid võiksid sobida geneetiliseks uurimistööks, millised mitte? Põhjendage oma valikut! merisiga mais delfiin düsenteeriabakter mammutipuu veis mõõkhammastiiger KÜSIMUS Geneetika 3 Perekonnas on 4 tütart vererühmadega AB, A, O ja B. Milliste vererühmadega on vanemad? Määrake vanemate ja laste genotüübid! KÜSIMUS Geneetika 4

Bioloogia
Eksami konspekt
21
doc

Eksami konspekt

......................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :...................................................................................................................5 Geenide koostoime :...........................................................................................................................5 Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused :...............................................................................5 Mendeli seaduste kehtivuse eeldused :.......................................................

Mikrobioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun