Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korvpallimängija treeningukava (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja)
Ettevalmistusaeg- üks kuu
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng( venitamine kõhulihastest)
  • Päev- jõusaal (kõhu pumpamine )
  • Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine)
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst)
  • Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine)
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid)
  • Päev- ei ole treeningut
  • Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid)
  • Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (mängu paaris)
  • Päev- jõusaal (kõhu pumpamine)
  • Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine)
  • Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine)
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid)
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine seljalihastest)
  • Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kaelalihastest)
  • Päev- staadionil ( kross )
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (trahvivise)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (trahvivise)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine(3 astet visega hommikul ja õhtul)
  • Päev- jõusaal (kõhu pumpamine – homikul) ja staaionil(tugevamine vasika lihaseid – õhtul)
  • Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide)
  • Päev- ei ole treeningut
  • Päev- ei ole treeningut
  • Päev- staadionil (kross)
    Üks treening kestab ümbes 2 tundi.
    Keerulisemad treeningud on päeval. Aga jooks on õhtul.
    Toidurežiim.
    • 7-9 – Hommikusöök
    • 11-12 - Toitu hommiku treeningute pärast (tundi jooksul)
    • 13-14 - Lõunaoode
    • 15-16 - Lõunasöök
    • 18-19 - Õhtusöök (treeningute pärast)
    Ratsioonis domineerivad valke ja süsivesikuid.
  • Korvpallimängija treeningukava #1 Korvpallimängija treeningukava #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alinju7ik Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    26
    docx

    UJUMINE

    TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte..................................................................................................

    Ujumine
    thumbnail
    23
    docx

    STREET WORKOUT’I TÕHUSUS XXXX NÄITEL

    kohtades. See pärineb antiiksest Kreekast, aga muutus populaarseks kasutusalaks 3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest. Street Workout on tänapäevasem versioon keharaskuse treenimisel. Street Workout tiimid ja võistlused toimivad ülemaailmselt. (Wikipedia.org) Tavaline treening koosneb füüsilistest harjutustest nagu rippes kätekõverdused, kätekõverdused, harjutused õlavarre kolmpealihasega, kõhulihaste harutustest ja kükkidest. (Wikipedia.org) Mõned peamised kasud, mida tänavatreening annab: · See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org)

    Sport
    thumbnail
    19
    odt

    Tervisesportlase treening

    Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1

    Tervisesport
    thumbnail
    248
    pdf

    Akadeemilise sõudmise üldised alused

    AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

    Sport
    thumbnail
    10
    doc

    Kehaline aktiivsus

    tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit. Kuna lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale, tuleks terve keha vormis püsimiseks harjutusi teha kõigile lihasgruppidele. · Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust ja lihaste tasakaalu. Peale lihaste vajavad elastsuse säilitamiseks venitusi ka kõõlused ja muud sidemed

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    24
    doc

    Keskmaajooksjate ettevalmistuse võimalustest

    jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal ­spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust.

    Uurimistöö
    thumbnail
    13
    doc

    Suusatamine referaat

    Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis: - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    10
    odt

    Nimetu

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun