Varsa õpetamine (0)

Varss
1. Mille järgi pannakse varsaga paika õpetamise kiirus ?
Vars  määrab edasimineku kiiruse.  Kui teda sunduda kiiremini tegema midagi milleks ta 
valmis ei ole, sattub ta  segadusse , läheb närviliseks ja õppimine on negatiivne ning sellest 
tekkivad  probleemid.   Sammuti  ei tohi varss ära tüdineda ega ära väsida, nii et mina 
jätaksin trennid üsna lühikeseks.
2. Selgita kuidas õpetaksid varssa taandama.
Asetan  käe tema rinnale ja  avaldan  kergelt  survet  „koputades”, et vältida seda, et hobune 
survele vastu hakkab suruma . Kui ta reageerib ja juba raskuse tahapoole viib, et hakata 
tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 
3. Kuidas mõjub  karistamine  varsale?
Kui varssa  karistada , tekitades talle valu või ehmatust ei unusta ta seda mitte kunagi. Ta 
muutub ettevaatlikuks ja ei julge enam inimesega nii vabalt suhelda.  Ilmselt jääb ta 
inimeste juures ebakindlaks kogu oma eluks ning võib seeläbi muutuda isegi ohtlikuks.
Õige karistamine on valet käitumist lihtsalt ignoreerida.
4. Mis on ema roll varsa õpetamisel?
*Mära õpetab varsale  omad kombed inimesega -  hirmud,  eelarvamused .
*Käekõrval käimise saab varss selgeks ema kõrval, kõnnib oma talutajaga ema kõrval,    
eeldusel , et ta on tuttav päitsetega. Emal on oma talutaja. Nii saab selgeks õpetada ka 
peatumise.
*Vabahüpetel, on ema eeskujuks mida teha ja kuidas takistustest üle minna juhul kui ema 
on sellega tuttav ja suhtub sellesse positiivselt.
5. Mis on põhjuseks, et hobune kinni seotuna rabeleb?
Hobune tunneb oma kuklake survet,  nöörist  tõmmates surve suureneb ja  kisub hobuse 
pead maa poole. Kuna hobune tasakaalustab ennast kaelast annab see talle ebakindluse ja 
ta tahab põgeneda surve eest.  Ise ta sellest aru ei saa, et kui ta tõmbamise lõpetaks ja 
surve suunas astuks, kaoks ka surve. Sellepärast on väga oluline, et hobune keda kinni 
seotakse oskaks  rahulikult  paigal seista ja survele järgi anda.
5.02.15
Ohjamine ja kordetamine
1) Koosta tabel milles on toodud välja ohjamise ja kordetamise head ja vead
OHJAMINE JA KORDETAMINE
1) Tuleviku jaoks mõtekas
1) Võib „põletada” karva
2) Õpetab palju erinevat :
2) Võib ohtlik olla, kui hobuse 
*häälkäsklused
käsitleja ei ole piisavalt 
*koolisõidu elemendid
oskuslik
*ratsme kontakti
3) Ringil liikumine koormab 
*kannatust
hobuse lihaseid ja jalg
*koostööd inimesega
3) Ponid saab õpetada „asjalikeks”
2) Selgita kordetamise  käiku
Kordetamine tähendab treeningut, milles hobune liigub ringi peal, olles kordetaja poolt 
kontrollitud korderihma, häälekäskluste  ja kordepiitsa abil.  Kordepiits on kordetajal 
hobuse tagapoolses käes, suunaga hobuse saba poole.  Kordepiitsaga antakse edasi 
liikumise käsklus hobust katsumata.  Samas käes  piitsaga  on ka see korde osa,mis antud 
hetkel ringi  suurusest   tingituna  üle jääb.  Kordetaja hobuse peapoolses käest korde ainult 
jookseb läbi.
3) Millised võivad olla topeltkordetreeningu ohud noorhobusele?
See on sunniviisiline, liiga  koondav . Hobune hakkab ennast „rullima”
4) Selgita kuidas õpetada noorhobune ohjadesse.
Enne kui noort hobust ohjadesse õpetama hakatakse, peab ta tundma pidurdamise ja 
edasiminemiseks antavaid häälkäsklusi.  Ta peab ka  laskma  ennast  katsuda  igaltpoolt, et ta
ei ehmataks kui  ohjad vastu külgi käivad.  Alguses on hobusel ka talutaja, ning  varsti saab
hobune aru talutaja ja ohjeldaja vahelistest seosetest.
5.02.15
5.02.15