August Kitzberg "Libahunt" (1)

„ LIBAHUNT “
AUGUST KITZBERG
Kokkuvõte
„Libahundi“ tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks.
Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks . Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama.
Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda .
Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd.
Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma läks varss uskus ta ka ise, et Tiina ongi libahunt. Kogu külarahvas oli Tiina vastu ja Margus oli liiga arg ja ebakindel, et oma sõna maksma panna. Tiina oli sellisest inetust käitumisest väga solvunud ja ei suutnud mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad ja pahatahtlikud olla, samas ei suutnud ta endas alla suruda vabaduseiha ja ta põgenes ära metsa elama.
Margus abiellus Mariga ja kõik läks külauskumiste järgi õigesti, paraku ei olnud see abielu õnnelik ja Margus unistas endiselt Tiinast. Ükskord tulid hundid lauda juurde ulguma, Margus võttis püssi ja läks neid eemale peletama. Tulistades tapab ta kogemata Tiina. Surev Tiina kätel läheb ta tuppa ja nii jätavadki nad teineteisega lõplikult hüvasti.