tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 3. Kuidas mõjub karistamine varsale? Kui varssa karistada, tekitades talle valu või ehmatust ei unusta ta seda mitte kunagi. Ta muutub ettevaatlikuks ja ei julge enam inimesega nii vabalt suhelda. Ilmselt jääb ta inimeste juures ebakindlaks kogu oma eluks ning võib seeläbi muutuda isegi ohtlikuks. Õige karistamine on valet käitumist lihtsalt ignoreerida. 4. Mis on ema roll varsa õpetamisel? *Mära õpetab varsale omad kombed inimesega - hirmud, eelarvamused. *Käekõrval käimise saab varss selgeks ema kõrval, kõnnib oma talutajaga ema kõrval, eeldusel, et ta on tuttav päitsetega. Emal on oma talutaja. Nii saab selgeks õpetada ka peatumise. *Vabahüpetel, on ema eeskujuks mida teha ja kuidas takistustest üle minna juhul kui ema on sellega tuttav ja suhtub sellesse positiivselt. 5. Mis on põhjuseks, et hobune kinni seotuna rabeleb?
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus.......................................................3 1. Vastsündinud varsa probleemid........................4 Organsüsteemide kohanemised väliskeskkonnas..........4 Termoregulatsioon................................................................4 Südame-ja hingamiselundite töö...........................................4 Liikumiselundkond...............................................................5 Seedeelundkond....................................................................6 Närvisüsteemi töö.......................
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades
Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda
Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid
«Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks
· Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg. · Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal.
inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa, sest kui huntidel polnud süüa, toitis Tiina nende poegi leivapalukestega.Tiinal oli huntide juures parem olla kui inimeste.Vanaema sõnad teose lõpus anuvad jumalal võtta patust puhta hingekese enda auriiki. Seega polnud Tiina siiski libahunt.Ta oli tumedat verd tüdruk, kes ei sobinud valget verd olevate inimeste hulka.Tiina tõekspidamised mõisteti hukka.Need teod temast siiski libahunti ei tee.
asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde
Tavaliselt varssuvad enne ööd. Ideaalne temperatuur võiks olla 10-14 kraadi, tuuletõmbevaba. Hilisem kevadine varssumine kõige puhtam. Mära puhul ei ole hea abistada. Parem hoida eemale ja jälgida ainult. Märal on sünnitus väga lühike, sünnitavad tavaliselt hommikupoole ööd. Kui juba üle paari tunni, siis on järelikult midagi valesti. Mõni tund enne sünnitust hakkab mära tammuma ringi, higistama, maha heitma ja tõusma jne.Tuleb esimene lootekest ja II lootekestas on varsa jalad ja kabja otsad ja seejärel pea. Kui varss väljas tuleb kiiresti tegutseda, platsenta katki ja nabanöör läbi, et saaks varss hingama. Normaalse kulgemise korral on esijalad asetatud ette ja pea nende vahel. Lapiga udar puhtaks. Seleeni oleks vaja süstida 2 korda varsale peale sündi. 15.03.07 Hobusetõud Ratsahobused Inglise täisvereline 159-159-183-19,4 Araabia täisvereline(ox) 152-150-177-18,7 Trakeen 162-163-191-20,6
Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat verd, tema käitumismaneerid olid teistsugused, ta oli harjunud elama vabaduses ning ei suutnud sammu pidada inimeste moraalidega. Mõne aja möödudes hakkasid inimestel tekkima kahtlused Tiina olemuse kohta. Arvati, et ta on libahunt ja mitmesugused sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi. Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus
ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ravitaimedega. Sellepärast ka ta ema hukati. Hukkamine toimus Tiina enda silmade all. Ja Tammaru pere võttis ta enda hoole alla, Tammaru pere kasvatas ka ise varem ühte kasulast Marit.Mari väitis, et Tiina on libahunt. Mari oli näinud oma silmadega, kuidas metsapeni viis Kivesti Kaarli varsa ära ja Mari ütles, et see metsapeni oli olnud Tiina. Tiina tapeti tavalise kuuliga, mitte hõbekuuliga. Räägitakse, et libasusi ei sure kui lasta teda tavalise kuuliga. Selleks, et tappa libahunt tuleb lasta teda hõbekuuliga. See tunnistab ka, et Tiina ei olnud libagunt. Kuigi, et Tiina oli libahunt tunnistab ka tema enda öeldud sõnad enne surma, et ta toitis teisi hunte leivaga. Kuid samas ka enne surma kui ta sonis sositavalt, et ,,Mina ei tea midagi Kivest Kaarli varsast
Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid kollaste juuste ja siniste silmadega ei tilkagi võõrast verd! Tiina aga oli hoopis tumedat verd. Mitte ainult pererahvas ei olnud Tiina vastu, vaid ka külarahvas, kes uskusid Mari juttu, et just Tiina oli see, kes Kiviste Kaarli varsa murdis. Tiina oli löödud ja jooksis metsa ning viibis seal päevi. Pererahvas oli rahul, et Tiina lähipäevadel koju ei ilmunud, Margus aga nukrutses omaette. Ühel päeval tuli Tiina ning kutsus Margust endaga kaasa metsa elama. Mees ei läinud ning Tiina jooksis tagasi metsa. Need metsa jooksmised olid ajendiks, miks Tiinat libahundiks peeti. Mõeldi, kuidas Tiina metsas hakkama saab, kuid Tiina oli väiksest saati metsas
Mesilased sagivad mesilastaru avas Mõned vanasõnad: Kes koera saba kergitab, kui koer ise Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Suur tükk ajab suu lõhki Käbi ei kuku kännust kaugele Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Mõned kõnekäänud: Kadus kui tina tuhka Nagu hane selga vesi Tuli tuld ei kustuta Ühest kõrvast sisse, teisest välja Vihma käest räästa alla Sajab nagu oavarrest Kust tuul, sealt meel Vana mees, aga varsa aru Vanasõna: Kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused rikastavad meie igapäevast kõnet. Kõnekäänd: Oleks huvitav küsida oma vanemate ja vanavanemate käest, missugused kõnekäänud, mõistatused ja vanasõnad on nende kõnepruugis kasutusel olnud. Mõistatus: Tehke seda kindlasti, soovime kõigile, et teie igapäevases kõnes oleksid kasutusel mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud. Lõpp
Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt. Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed. Tiina elas viis aastat metsas.See on võimalik ainult juhul kui sa tunned metsa ja loodust. Seda õpetas talle tema ema. Ta suutis huntidega sõbraks saada pakkudes neile leiba . Tiina jaoks oli mets tõeline kodu ja ta oli seal ka varem ennast varjanud
pungadest. Tal kulub söömiseks aega suur osa päevast samal ajal jälgides, ega pole mõnd kiskjat läheduses. Sebra on suutnud kuiva ja palava kliimaga kohaneda, kuna ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama. Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. Seejärel ajab vana täkk noored täkud karjast minema. Noored emased sebrad jäävad karjaga või lahkuvad ning paarituva mõne teise noore täkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Asukad ei sallinud sebrasid, sest nad sõid ära suure osa kariloomade rohust. Seetõttu
põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari nägi hunti varssa murdmas mitte Tiinat aga ta arvas, et see oli olnud Tiina. Ema oskas tal ravimtaimedega ravida ja sellepärast arvati, et ta on nõid, kuna keegi teine seda ei
täiskasvanud isendiks (lõpp-peremees) ?PÕHJUSTAB: enteriit, limaskesta põletik Parraskaridoos - Hobuse solgetõbi Parascaris equorum ?ümaruss (spagetid) ?parasiteerivad soole limaskesta all ?üheperemeheline: munaväliskeskkonnashobune sööb sisse vastsed rändavad organismis: ränne: maksakopsusoolde ehk HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline
Inglismaa oli lukku pandud Oad herned valmis said Lukuvõti katki murtud Ahvipojad ära sõid Ütle, mitu seppa peavad seda parandama? · Meile toodi titevoodi Titevoodis oli vann · Altmäe rebane tuli mulle külla Vanni sees oli tarakan Mis ma talle süüa annan? Lapsed seisid ümber vanni Kure luid, konna päid Pesid puhtaks tarakani Vana varsa sääreluid · Rätsepmeister Kakaduu · Vares vaga, saba taga Õmbles mulle palitu Lendas üle Põhjanaba Eest oli kitsas Tagant lai · Singel vingel ninaprill Selle eest ta kolki sai Meil oli kodus krokodill Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss
EESTI ORTOGRAAFIA PÕHIPRINTSIIBID 1. Foneetiline printsiip (kingad, pink, kang) 2. Morfoloogiline printsiip (kärbsed, jõudsin, jalgsi; teekäija, käia) 3. Traditsiooniprintsiip (suur ja väike algustäht, osa kirjavahemärke, kaashäälikuühend, täishäälikuühend, h sõna alguses, g, b, d sõna alguses, kellassepp, kullassepp) 4. Semantiline printsiip härja silm - härjasilm varsa kabi varsakabi suur tükk suurtükk väike mees - väikemees sama saame saama kali kallis kallid urin vurrid vurre kamin kammid kamme kana kannud kanne kava kavva maja (majja) asi kassid kasse
Sebrasid armastavad loomaaedade ja tsirkuste klastajad, kuigi neid on raske dresseerida. Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed:
tikk veel põleb. Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
tikk veel põleb. Sten Kangilaski 12B ,,Sa oled nii karvane!" -võtab muigama... - ,,Mari seisis vakka nagu koer, kelle seljast kirpu otsitakse." - ,,Tõnu ninas oli lõhnal juudasita omaga kaunike sarnasus - , /.../" -hea kild - ,,Sikkanikkalikkakakperevondadaa." - ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab."
magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On arusaadav, et lisades sellele veel "homo sapiensi" mõistus, võib niisugune olend palju kahju teha, pealegi arvati veel, et teda saab tappa vaid hõbekuuli või puust vaiaga. Pole siis ime, et sageli on ka ilukirjanduses toonud libahundi päevavalgele kellegi külarahva protest tapetud kodulooma tõttu. Näiteks ajendas Kivesti Kaarli varsa tapmine Kitzbergi "Libahundis" külarahvast Tiinat eemale tõukama ja ka A. Gailiti "Libahundis" tõi sündmuste käiku pöörde Kristjuhani hobuse surm. Teisalt ei pea inimesed kõike libahuntidega seotut hirmsaks, sest need olevused on üldjuhul siiski väga inimlikud. Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi, Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised
Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel e) tori tõug 18. a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast b) sõidu ja sõjaväe c) Tori d)eesti hobuse / tori e) kaera- 2kg põldheina- 10kg juurvilja- 6kg söödafosfaati- 80g keedusoola- 60g 19. a) 7, varsa b)? c) aknad kõrgel, sest hobune võib akna katki lüüa külm õhk peale ei puhuks- ei külmetuks päike tugevalt peale ei paistaks d) e) kui on külmem vesi siis peaks andma põhku, ei joo nii ahnelt 20. a) varssumine(poegmine) 11 kuud b) ind kestab 7-10 päeva, kordub iga 21 päeva tagant c) d) immutatud kuuma veega, 3 ossa? e) 2h
millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. · Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus
koduloom maailmas. Kuigi koduhobused ja eeslid on inimesega tihedalt seotud ja temast sõl- tuvad, on neil siiski säilinud oma metsikute esivanemate instinkte ja loomulikke käitumisjooni. Nad võivad kaitsta oma territooriumi ja imetada oma varssu just samasugusel moel, nagu tegid ulukhobune ja -eesel ning nad vajavad alati kaaslasi. Märad ehk hobuste, eeslite eeslikute ja sebrade emasloomad sünnitavad tavaliselt ühe hästi- arenenud varsa, kaksikuid sünnib väga harva. Kandeaeg ehk tiinus kestab umbes aasta, kodu- hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul,
s-lõpuline - KOKKU, nt nahkmööbel, kuningriik, naisarst; mismoodi, mehemoodi, 2) täiendsõna ainsuse omastavas - omamoodi, imeväel, KOKKU(liik, laad, mis LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?) tükkhaaval liiki?) 7. Sidekriipsu kasutamine: jahikoer, käekell, sõiduauto, naabri auto, õpiku autor, varsa kabi, looduse 1) Tähed, sümbolid, arvud - T-kujuline, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, varsakabi, maikuu, kalapüük, ilu, 50-aastane; liivahunnik (mereliiva küpse vilja pead (küpsed viljapead), 2) Liitsõna esimene osa nimi - Läänemere-äärne, Talvesõja-aegne, hunnik), tikutoos, meie kooli õpetajad (meie kooliõpetajad) Koidula-aegne;
saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3.vaatus Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Poisid kannavad tule jaoks hagu kokku ja peavad tõrvatünni all nõu. Jutuks tuleb Tammaru rahvas ja see, et Tiina libhunt on. Vaieldakse selle üle, et ebausk ja teised ajavad ümber, et pole hull jutt on tõsi. Külatüdruk Epp aga arvab, et see on tühi lori ja kutsub tüdrukud nukku jooksma
jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie!" (tsitaat lk 33, 1987 aasta trükk). Peale hämmingut tekitavat sõnavõttu põgenes tüdruk jälle metsa, andes sellega külarahvale piisavalt kõneainet ning alust uute kuulujuttude levitamiseks. Muidugi oli Mari Tiinat ka enne soeks käimises süüdistanud ning hõõrunud talle korduvalt väidetavat varsa murdmist nina alla, kuid nähes, et Margus end sellest heidutada ei lasknud, pidi ta muud meetmed kasutusele võtma. Antud juhul sai siis selleks Tiina avalik süüdistamine, teades, et tüdruk selle peale paanikasse läheb ja metsa põgeneb, saigi ta oma tahtmise- ka Margus hakkas nüüd tõmmu neiu olemuses kahtlema. Lisaks kõigile eelnevale käis Tiina ilmumisega alati kaasa huntide ulgumine kauges metsalaanes või koguni maja lähiümbruses
Milline välja näeb? Kabi on püstine (kaldenurk maapinna suhtes on suurem) Tavalisest lühem varvas Päkk on kõrge Miks tekkib ? Geneetiline defekt Vigastuse tagajärg Halb sepa töö Kuidas ravida ? Pidev ja õige värkimine Vajadusel ravirautus Õige treening ja piisav liikumine Raskematel juhtudel operatsioon Mida noorem on hobune seda kergem ja tõenäolisem on paranemine. Kompkabja teket saab ennetada juba hobuse varjases varsa eas, andes talle piisavalt ruumi liikumiseks, hoides teda õiges toitumuses ja jälgides nende kasvamist. LAMEKABI Milline näeb välja ? Sarvtald on vajunud Verevalumid kabjas Hobune toetub pigem päkale Miks tekkib ? Halb sepa töö Kooletusse jäetud kabjad Kuidas ravida? Ravirautus Ennetada regulaarse ja oskusliku sepa külastusega. AHASKABI Milline näeb välja ? Kabi on ahenenud, eriti päka piirkonnast Ahenenud sarvkiil
viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii teha, kuigi nad olid ta ise üles kasvatanud. 6. Marit võib pidada kõige tugevamaks isiksuseks sellepärast, et ta julges alati oma arvamust välja öelda, ta jäi endale kindlaks ja ei andnud mitte kunagi alla. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud. Mari on väga jäärapäine, töökas ja hooliv. Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga. 7. Neis kõigis on ühine see, et nad kõik uskusid suuremal või väiksemal määral libahuntidesse ja nõidadesse. Näide: Kui Tiina koju tagasi tuli ei lasknud peremees
Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari
Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga
talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.
Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt traditsioon, et abielluda võib ainult endasugusega, antud juhul siis heledaverelisega, kelleks oli Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi. Ühel päeval teatab Mari kõigile, et Tiina on libahunt ja olevat varsa maha murdnud. Kogu küla uskus seda, tammarulased esiti ei teinud sellest välja. Mõni aeg edasi toimus Tiina ja Mari vahel tüli, mille käigus Mari ütles Tiinale näkku, mida ta arvab, st sõimas teda libahundiks. Tiina solvus ja jooksis minema. Kogu pere oli rahul, et nad Tiinast lahti said, kuna ta oli vaid tülisid tekitanud. Ainuke kes polnud õnnelik oli loomulikult Margus, kelle süda oli murdunud
Üle sööta ei tohi. Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg. Märade söötmine vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust 8.-ndast tiinuskuust erisööt - näiteks 1kg heina imetavad märad - kohe vesi ja sool – kosutuseks nisuklii Varsa söötmine Vastsündinu imeb 50-60x öp (200g). Emata varss: lehmapiim-vesi-laktoos v.glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on
·Poleerimisvahaga kaetud sile nahk/brushnahk ·Tegemist on sileda nahaga, mis muutub spetsiaalse hoolduse korral väga läikivaks. RINDBOXNAHK ·Väga vastupidav täiskasvanud veise või lehma nahk KAETUD NAHK ·Naturaalse naha pealispinnale on kantud õhuke kunstmaterjalist (PU või PVC) kiht, nt lakknahk LAKKNAHK ·Toodetakse varsa vasika kitse ja lambanahast ·Kaetud kõrgläikelise õli või sünteeslakiga ·Kõrgläikega, ei ima vett, ei lase õhku läbi Värvilised, mustad, valged, mustrilised VANUTATUD LAKKNAHK ·Pehme ja siidine lakknahk , mille pealispind on voltidega ja kortsuline ·Lakknaha pealispinda katab õhuke, veekindlast kunstmaterjalist lakikiht JALANÕUDE LIIGITUS ·Materjali järgi ·Kandja järgi
Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida üksikuid sõnu. Helide selline järeleaimamise võime näitab lindude peaaju poolkerade kõrget arengut. Mõned asjaarmastajad arvavad, et lindude laul on mõnel määral seotud ümbritseva
on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu peale midagi vastu kosta ei osta, avaldab arvamust üks keskealine mees. ,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga
kivirahne nagu ei kunagi varem. Jumalad olid juba hirmust kanged, kaasa arvatud Freya, siis Loki, kes vahetas kuju nagu ei keegi teine muutis ennast märaks ja jooksutas Hiiglase hobuse metsade vahele, Hiiglane üksi taaskord polnud võimeline tööd lõpetama, selline jooksutamise kestis täpselt niikaua kuni Thor Hiiglase pealuu oma haamriga purustas. Samal ajal kui Loki märana mööda põlde ja metsi vallatles, jäi ta nö rasedaks ja sünnitas kaheksajalgse isase varsa. Varsa (Sleipnir) kinkis ta Odinile. Nii sai Odin tänu Lokile omale hobuse ja head suhted nii Jumalate isa kui ka Thoriga. Lokil oli palju kokkupõrkeid päkapikkudega, keda ta võimaluselalt vedas ja pettis, lõpuks kui avanes võimalus, õmblesid päkapikud ta suu kinni, viimane sündmus tegi ta vaikseks pikaks ajaks. Kõige skandaalsema jumalana ei puudunud pühapäevastest ruuniuudistes ta nimi kunagi. Tema trikid said lõpu seoses Balduri surmaga
väljakujunenud mõisted pühadekaart, hingedepäev vanadekodu, võõrastemaja rahvastepall, teenetemärk teadeteagentuur, teadetetahvel KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMISE SÕLTUMINE TÄHENDUSEST TÄIENDSÕNA AINSUSE OMASTAVAS KÄÄNDES LAHKU ESIKKOMPONENT VÄLJENDAB KUULUVUST konkreetne omanik, otsene tähendus isa maa poisi pea ema keel varsa kabi konna silm lõvi lõug linnu laul lapse põlv isa auto sõbra raamat õe karp naabri koer ema kell minu hommik õe küpsis Muu sõnaliik ja nimisõna. LAHKU Tavaliselt kirjutatakse omadus-, arv-, ase- ja määrsõna nimisõnast lahku pikk poiss (pikka kasvu poiss)
tunginud.Luuletajal oli valus vaadata "vana hea venemaa" hukkumist, sajandite pikkuse patriarhaarse eluviisi lõhkumist. Jessenini siiras soov nõukogude võimu toetada sattus teravasse vastuollu tema talupoegliku mõtteviisiga. "olen viimane külapoeet ma"-need sõnad polnud enam poos, vaid sügav mõistmine, et nii vene külal kui ka idüllil tema loomingus on lõpp. Näiteks luuletuses "Sprokoust" on kujutatud Varsa võidujooks rongiga omandab sümboolse tähenduse: võidujooks on mõttetu, uus ja agresiivne võidab igal juhul. Venemaad leinates maksis Jessenin mõnes mõttes ka oma võlga, sest luuletajana tennetas ta, et temaski oli midagi olulist kadunud. 4.3 Imazinism 1919. aastal sidus luuletaja ennast imazinismiga-kirjandusliku vooluga, mis oli sündinud Moskva luuletajate Kohvikus. Nad avasid
märadest parem, parandaja, ei tohi olla märade veresugulane. Tõuhobuste hindamise eesmärk on nende arvelevõtmine, tõuomaduste hindamine ja sel teel paremate tõuhobuste väljavalimine aretuseks. Hobuseid hindab enamasti selleks moodustatud hindamiskomisjon. Hobust hinnatakse tema eluea jooksul reeglina tõuraamatusse kandmisel ja pärast järglaste aretusväärtuse kindlakstegemist. Ükski valik ei taga hea varsa saamist, kuid paare valides ei tohiks ära unustada mära omadusi ja võimalusi. Valides aretuseks sobivat mära, tuleks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: kehaehitus - teatud kindlad aspektid hobuse kehaehituses on päritavad, seega tuleks aretuseks valida ainult neid märasid, kellel ei ole eksterjöörivigu; temperament - varss võib pärida oma ema temperamendi ja iseloomu, ka on hea iseloomuga mära tõenäoliselt hea ema;
Ta on ümara näoga ning jändrik.Ta on rehepeksugarnituuri masinist. Ta on küll karsklane aga piipu tõmbab siiski. Ta arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema. Tal on tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all. Ta pole enam noor. Ta sisetunne on hell-isegi ilusa ilma pärast tunneb ta muret. Jaanus-masinist Lusiksepa noorem poeg. Ta on sihvakas, laia lauba ja sügavsiniste silmadega noormees, kes erineb oma isast nagu päev ööst. Ta sarnaneb mõne varsa, pullivasika või kutsikaga, kes on noorest peas ilus ja armas, kuid täis kasvades kaotab kogu oma võlu, nõtkuse ja jõu, muutudes puitunud, ilmetuks tarbeolevusks. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast.Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab. Koolis kutsuti teda Koljatiks, sest ta oli suure kondiga ja tugev. Mobiliseeriti.
tumeda soonestuse vahel leidub kollaseid ja siniseid laike. Päevapaabusilmade tõmmudel tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab 5 oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole. Maailm muutub roheliseks mitte päevade, vaid tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp
Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja endaga metsa elama
MARI. Ara sega! Mõtle Pähnipalu peale ja mis seal sündis. 12 TIINA. Pähnipalu peale? MARI. Aasta tagasi, kui seal nõndasamuti marjul olime, nagu täna siin. Enam mina oma hinge ei vaeva ja seda enese teada ei pea, olgu sa kümme korda ilma ees minu - kasuõde! TIINA. Mis jutt see on? MARI. Ara püüa salata, mina nägin! TIINA (ärevil). Mis see tähendab? Mis sa nägid? MARI. Hunt viis Kiveste Kaarli varsa ara... TIINA. Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? MARI. Hunt olid sina! TUNA (nagu ussist nõelatud). MARI. Ara salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Olin küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus peale, aga ma ei maganud, minu silmad olid lahti, ma olin valvel... UINA (kähiseva häälega). Mari! Sa oled hull! MARI. Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad varssa vahtisid... TIINA. Sellepärast, et ilus väikene varss oli!
üldistavais (vanasõnalistes) kui ka mitteüldistavais (kõnekäänulistes) vormides: Kes suuga teeb suure linna, see ei tee käega kärbse pesagi tuleks tehniliselt lugeda vanasõnaks, Ta teeb suuga suure linna, käega ei tee kärbsepesagi aga kõnekäänuks. Eesti jt. rahvaste ütlused harrastavad meeleldi elliptilist, 2×2-sõnalist parallelistlikku vormistampi: Libe keel, tige meel; Helmed kaelas, kõlkad kõhus; Süüd rokal, süüd vasikal; Ise teeme, is sööme; Vana mees, varsa aru; Härg sööma, täi tööle; Palju kisa, vähe villa; Aia teeb, augu jätab; Üheksa ametit, kümnes nälg jts. Taolistest vormidest lasevad paljud end mõtestada (ja ka tarvitada) nii üldistavate kui ka mitteüldistavate mõtteavaldustena: nt. Libe keel, tige meel võib tähendada niihästi `Igaühel, kel on libe keel, sel on tige meel, ja nii ka kõnealusel inimesel' kui ka `Sellel, kellest juttu, on libe keel, kuid tige meel', st. ta loomus on selles plaanis vastuoluline.
mahuteid: Vana naene nurgas, õlekubu kõhus (kaljaastja); mööbliesemeid ja nende osi: Neli venda ühe mütsi all (laud); sõidukeid ja nende osi: Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes (vanker); ehitisi ja rajatisi või nende osi: Neitsi istub mäel, neli põlle ees (tuuleveski); Isa poja peos (aiateivas ja vits); inimese enda või loomade kehaosi: Kümme meest veavad üle pussumäe noota (pükse tõmmatakse jalga); Neli libedat venda, ühel pääval sündinud (varsa jalad). Loomad võivad tähendada teisi loomi, linde, putukaid: Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin (konn); Väikene lehmäkene, makus piimakene (mesiläne); mitmesuguseid riistu ja anumaid: Must kukk, kuldsed sooned (kannel); Must kukk, muruhari (pudel); rõivaid ja jalatseid: Lammas magab lehma maus (sukk pastlas); ehitisi ja rajatisi või nende osi: Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile (tuuleveski); Karu magab, kõrv kõigub (maja
annaabi.ee 
