Libahunt kava

Jatsinjak, Marcella

Libahunt kava (0)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Libahunt
Tegelased- õpetaja Hurda,
Kava:

Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber.
Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks.
Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta( jutustaja ) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema.
Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata.
Libahunt ehk soend. Vanataat arvas , et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks . Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas.
Taadi lugu- Vana Juut -Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber suure kivi käinud ja siis alles tüki aja pärast lambaga tagasi tulnud; peale seda hakkas Juhan Märdit luurama; kuulas salasõnu ja proovis ka seda ise järgi; asi läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi muuta); tagasi hobuse juurde minnes jooksis hobune eest ära; koju minnes istus ta kolde nurka maha kust peremees ta leidis, ta vedas teda salasõnul kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks.
Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga näinud.
Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast lugu oma silmaga näinud.
Jutustaja palus vanataadilt, et too ka selle loo ära jutustaks.
Enne kui taat vastata sai, tõusis ema (poolpime) püsti ja jalutas minema.
Taat palus eidel jääda ja ütles et ei räägi nii kaugele kui eit arvab
Eit sõnas et taat lobisegu palju vajalikuks peab ja et mingu nad ka aga sängi
Jutustaja uudishimu aina kasvas
Kolmekesi olid nad jäänud rehetuppa, kus mõni ainus süsi veel hõõgus
Lükas ukse kinni, tegi asjast uuesti juttu. Eit lahkus;taat ei näinud enam jututoas olevat
Jutustaja palus et taat mõne jutu veel räägiks; taat ütles et miks mitte, sarnast on isegi meie sugukonnas ette tulnud aga et laseme parem vanad asjad magada emal on õigus- mis sellega ikka tehakse
Jutustaja palus et taat ikka räägiks, et oleks ju kahju kui sugu vanad mälestused koos temaga hauda läheksid. Taat vastas et seal ei ole midagi mälestamise väärilist
Jutustaja käis aina peale
Taat arvas et see on needus mille pärast soendiks käiakse
Draama “Libahunt” räägib perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada.
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa.
Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema.
Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marcella Jatsinjak Õppematerjali autor

raamatust-Kreutzwaldi külajutud

libahunt kava kreutzwaldi külajutud

Sarnased õppematerjalid

rtf

Libahunt

asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus

Kirjandus

docx

„Libahunt“ August Kitzberg

naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse naine, kuid nende suhted olid üsna halvad. Ühel ööl olid hundid tulnud lauda juurde ulguma, ning Margus võttis püssi ja otsustas neid veidi hirmutda, kuid tabas Tiinat. Margus tõi ta tuppa ning jättis ta armastusega hüvasti.

Eesti keel

docx

Kas Tiina oli libahunt?

Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale

Eesti keel

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28

Kirjandus

docx

A. Kitzbergi \"Libahunt\" sisukokkuvõte

talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.

Kirjandus

doc

Libahunt kokkuvõte

ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu

Kirjandus

odt

Libahunt

Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu.

Kirjandus

doc

„Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis „Libahunt“

,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale

Eesti keel

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Libahunt kava (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Libahunt

„Libahunt“ August Kitzberg

Kas Tiina oli libahunt?

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

A. Kitzbergi \"Libahunt\" sisukokkuvõte

Libahunt kokkuvõte

Libahunt

„Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis „Libahunt“

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti