Libahunt (0)

5 VÄGA HEA

Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees , kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse , habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine , kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja –naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja –naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke.

Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja –naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid kõhu täis ja panid soojale asemele magama.
Näidendi sündmustiku käigus muutub ainult nende suhtumine Tiinasse, seetõttu et Margus tahab just Tiinaga abielluda , kuid peremees ja –naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta nukumängu ajal Tiinat taga ajab ja küsib talt, mis see nüüd siis olgu, ta küsib seda sellepärast, et ta ei suuda uskuda , et Margus Tiinat kinni püüda tahab, kuigi Mari on juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud. Samuti ei hoia nad Tiinat tagasi jaaniõhtul metsa jooksmast.
Neljandas vaatuses ei salli nad Tiinat enam silmaotsaski, ja siis on nende käitumine väga hoolimatu , kohatu ja ükskõikne. See väljendub selles, et kui Tiina koju tagasi tuleb siis pole peremees enam nõus teda oma majja tagasi võtma, kuna Tiina on kogu oma kadunud olnud aja hirmunult metsas veetnud, samuti haarab ta tugevasti Margusest kinni ja ei lase teda Tiina lähedalegi.

Hiljem vihakavad nad Tiinat sellepärast, et Tiina julges peale jaaniõhtul juhtunut koju tagasi tulla ja tunnistada, et ta on libahunt, samuti sellepärast et ta tahtis Margust veenda oma perekonda jätma ja koos temaga Laande elama minema. Nad ajavad ta kodunt välja sellepärast, et nad ei ole nõus koos elama inimesega, kes tunnistab, et ta ongi tegelikult libahunt. Näide: Tiina tuleb koju tagasi ja peremees ei lase teda enam koju, ta küsib ta käest kus kohas ta selle aja oli, mil keegi temast midagi ei kuulnud ega teadnud . Peremehe ja Tiina vahel tekib suur vaidlus, mille käigus Tiina ütleb, et peremees ja –naine ei ole tema ema ja isa. Ta kutsub Margust endaga Laande kaasa, et seal abielluda ja koos elama hakata, Margus keeldub ja Tiina lahkub nuttes kodust.

Vanaema - Avab orjameelsuse selle kaudu, et räägib kuidas tema omal ajal Jumalat teenis ning kartuse ja värisemisega mõisas tööd teha orjas. Helgeid aegu neil polnud, laulud mida nad laulsid olid rasked ja kurbust täis. Näide: Margus istub koos vanaemaga õues ja räägib talle sellest, kuidas ta Tiinat igatseb. Vanaema hakkab rääkima, et nende suguvõsas on kõik olnud ühteverd, kollaste juuste ja siniste silmadega , edasi läheb jutt sellele, kuidas tema omal ajal elas, et neil oli kõigest kaks last, nad olid pikaldased ja aeglased ja nad töötasid kui orjad mõisa heaks.
Margus: Avab orjameelsuse selle kaudu, et kunagi hoidsid inimesed kokku ja ei teinud üksteisele nii palju liiga. Näide: Margus räägib vanaemaga ja ütleb talle, et miks ta ei peaks ema ja isa hukka mõistma, kui nad Tiina üleskasvatavad ja pärast kodust välja viskavad.
Perenaine: Avab orjameelsuse öeldes, et neil ei ole kodus nii palju süüa, et saaks Tiina enda juurde võtta ja küsib peremehe käest, mida mõis küll arvaks kui nad kevadel natukene maad juurde teeksid. Näide: Peremees ja perenaine arutavad kas võtta Tiina enda juurde. Perenaine ütleb, et neil ei ole nii palju leiba ja sööjaid on isegi küllalt. Peremees teeb ettepaneku kevadel kütist kiskuda ja tüki maad juurde teha.

Vanaema on väga südamlik ja hooliv , kuigi ta enam ei näe ja ei saa hästi liikuda , aitab ta kõiki nii kuidas vähegi võimalik. Näide: Ta kuulab alati ära Marguse mured ja kui oskab siis annab nõu.
Perenaine on väga töökas ja hoolid. Näide: Esimese vaatuse alguses ei lõpeta ta ketramist isegi öösel.
Margus on noor mees, kes on väga töökas ja sõbralik, kuid tihtipeale ta ei mõista, miks vanemad just nii käituvad. Näide: Siis kui peremees ja –naine Tiina kodust välja viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii teha, kuigi nad olid ta ise üles kasvatanud.

Marit võib pidada kõige tugevamaks isiksuseks sellepärast, et ta julges alati oma arvamust välja öelda, ta jäi endale kindlaks ja ei andnud mitte kunagi alla. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud. Mari on väga jäärapäine, töökas ja hooliv. Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga.

Neis kõigis on ühine see, et nad kõik uskusid suuremal või väiksemal määral libahuntidesse ja nõidadesse. Näide: Kui Tiina koju tagasi tuli ei lasknud peremees teda enam tuppa , samuti ei astunud tema kaitseks välja teised talu elanikud.

Tammarulaste orjameelsuse põhjustas see, et põlvest põlve oli nende perekonna liikmeid orjadeks olnud.

Ebausk külas oli vägagi levinud, see seisnes usus nõidadesse, kes inimesi ravivad ja usus libahuntidesse, kes külas olevaid loomi murravad . See võis tekkida tänu sellele, et külas hakkasid levima koduloomade imelikud kadumised ja et mägedes elas naine, kes inimesi ravis .

Kõik külainimesed olid ebauslikud. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale kähistas, et ta libahunt on hakkasid kõlama pilkesõnad ja kuskilt pimedast lendas Tiina jalgade ette ka vana viisk. Peale seda kui Tiina oli metsa jooksnud märkas üks vanema naine, et jaanituli on kustunud ja ütles, et see ei tähenda head.
Merilin Pärna
9.d

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 30 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mer001 Õppematerjali autor

A. Kitzberg "Libahunt" Tammaru rahvas

Sarnased õppematerjalid

odt

Libahunt - Kitzberg

· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma

Eesti keel

$A-Kitzbergi \ Libahunt\-sisukokkuvõte$

docx

A. Kitzbergi \"Libahunt\" sisukokkuvõte

talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.

Kirjandus

doc

Miks Tiina hukkus? - Libahunt

Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai

Eesti keel

doc

„Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis „Libahunt“

,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale

Eesti keel

doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28

Kirjandus

odt

Libahunt

Tõekspidamised Uskus, et tema ema Tahtis muuta Arvas, et Tammaru polnud nõid. Arvas, et traditsioonilist järglaste suguvõsas peab jätkuma libahundid on saamist. Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei sse armunud sallinud neid. Eesmärgid Tahtis abielluda Armastades Tiinat, tahtis Eesmärgiks abielluda Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos

Eesti kirjandus

docx

LIBAHUNT KOKKUVÕTE

Libahunt August Kitzberg Raamatu pealkirjaks on ,,Libahunt’’, sest seal raamatus on üks tüdruk kelle nimi on Tiina ja arvatakse, et ta olevat libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus nende poeg, Tiina kasutütar, Mari kasutütar, Vanaema, Jaanus ja Märt. Ükskord Mari õppis piiblit ja perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid

Kirjandus

odt

Libahunt

Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid