Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes see on Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi ?
  • Kes see on Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu?
  • Kes soovib kaasa lüüa?
  • Kus ei mahu kassi saba?
Vanasõna , mõistatus , kõnekäänd
Tegelased:
Mõistatus
Vanasõna
Kõnekäänd
Lapsed
Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi ?
Vanasõna: Õpetaja.
Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus.
Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu?
Kõnekäänd: Ema.
Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled?
Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus.
Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu)
Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused , kõnekäänud ja vanasõnad .
Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde.
Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida selles tekstiga on tahetud öelda.
Vanasõna: Vanasõnaga on lihtne, see on õpetus, mida kõik austavad.
Kõnekäänd: Kõnekäänuga on ka lihtne, see on piltlik olukorra kirjeldus.
Mõistatus: Mõistatusega on asi selge, mõistatus tuleb ära mõistatada.
Lapsed valivad endale ühe lehe ja püüavad leida tegelase, kelle juurde kogunetakse. Väike arupidamine ja kõik saavad oma teksti ette lugeda ja seda teistele seletada.
Mõned mõistatused:
Pada keeb ilma puudeta? Sipelgapesa
Neli hobust tallis , viies jookseb ümber talli? Suka või kinda kudumine
Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostub meie maal? Äike
Hiir läheb auku , saba jääb välja? Võti lukuaugus
Üheksa mehe ramm , ühe mehe mõistus? Karu
Seal käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilased sagivad mesilastaru avas
Mõned vanasõnad:
Kes koera saba kergitab, kui koer ise
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
Suur tükk ajab suu lõhki
Käbi ei kuku kännust kaugele
Kes teisele auku kaevab , see ise sisse kukub
Mõned kõnekäänud:
Kadus kui tina tuhka
Nagu hane selga vesi
Tuli tuld ei kustuta
Ühest kõrvast sisse, teisest välja
Vihma käest räästa alla
Sajab nagu oavarrest
Kust tuul, sealt meel
Vana mees, aga varsa aru
Vanasõna: Kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused rikastavad meie igapäevast kõnet.
Kõnekäänd: Oleks huvitav küsida oma vanemate ja vanavanemate käest, missugused kõnekäänud, mõistatused ja vanasõnad on nende kõnepruugis kasutusel olnud.
Mõistatus: Tehke seda kindlasti, soovime kõigile, et teie igapäevases kõnes oleksid kasutusel mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud.
Lõpp
Vanasõna-mõistatus-kõnekäänd #1 Vanasõna-mõistatus-kõnekäänd #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander ...... Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

taevaluugid avanesid ~ lahti; puistas (mingi koha) tolmu oma jalgelt; läbi tule ja vee; tõotatud maa; tühi töö ja vaimunärimine; uskmatu Toomas; vaim on valmis, liha on nõder; vere hind. Vanasõna ja kõnekäänu eristamisest Ütluste endi kohta pole samuti alati selge, milliseid neist peaks kutsutama vanasõnadeks, millliseid kõnekäändudeks, milliseid fraasideks. On arvatud näiteks et kui lause on "üleni traditsiooniline", siis on ta vanasõna, kui aga traditsiooniline, püsistunud komponent moodustab predikaatrühma vm. osa lausest, siis on see kõnekäänd või fraas. See kriteerium ei tööta siiski laitmatult. Oleks tädil rattad all, oleks omnibuss või Hundid söönud, lambad terved või Lammas küsib vähilt villu on kindlasti süntaktiliselt terviklikud laused, kuid ei anna pärisvanasõnade mõõtu välja. Kõige selgema vahe annaks loogiline (õieti: loogilis-kommunikatiivne) eristuskriteerium:

Kultuur
Mõistatused
15
pdf

Mõistatused

"pood"; Mida tähendab "Saa 1×5 a2"? ­ "Saa ükskord viisakaks"; Mida tähendab selline kirjutis (vt. joonis paremal)? ­ "Suurel härral kolmed viisud". Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso on leiutanud kena teravmeelse väljalugemisülesande (vt. joonis vasakul), mis tähendab: "Kolm kuud vee peal, vene pee all". Perifeerse ala asukate hulgas omakorda on keskne koht keerdküsimusel. Keerdküsimus erineb tavamõistatusest ka lausevormi poolest: mõistatus on millegi kujundlik kirjeldus, keerdküsimus on juba vormilt küsimus. See erinevus pole aga peamine. Peamine on see, et mõistatus on n-ö. siiras ja jätab vastajale sansse, keerdküsimus aga on salakaval ega jäta sellele, kes vastust ette ei tea, pea mingeid lootusi küsimust omal jõul ära vastata. Selle poolest sarnaneb keerdküsimus anekdoodile: rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga

Folkloristika alused
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun