asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus
Kava: · Mihklikuu õhtul, pärast päevatööd istus terve perekond rehetoas ahjukolde ümber. · Mõeldi, et just see on parim koht põllumehele õhtu veetmiseks. · Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale
talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.
,,Libahunt" August Kitzberg Mina tegin siis oma raamatu kokkuvõtte raamatust nimega ,,Libahunt". See raamat räägib ühest perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel päeval hirmunud noor tüdruk, kes oli üleni ära külmunud ning pererahva südametunnistus ei lubanud teda ukse taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina.
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti
ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks. Mari rääkis talle, et ta oli näinud, kuidas Tiina olevat Kivesti Kaarli varsa ära viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu
Kõik kommentaarid