Libahunt (0)

Kas Tiina oli libahunt ?
“Libahunt“ on 1908. aastal August Kitzbergi kirjutatud meistriteos, kus autor püstitab teema, et teistest erineval inimesel on raske oma elus õnne leida. Lugedes teost, tekib küsimus, kas Tiina oli libahunt
Libahunt oli inimeste arvates inimene, kes elas looduses ja rääkis loomadega . Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt.
Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu . Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt.
Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed.
Tiina elas viis aastat metsas.See on võimalik ainult juhul kui sa tunned metsa ja loodust. Seda õpetas talle tema ema. Ta suutis huntidega sõbraks saada pakkudes neile leiba . Tiina jaoks oli mets tõeline kodu ja ta oli seal ka varem ennast varjanud. See süvendas aga külarahva usku fakti, et ta on libahunt. Nende arvates polnud võimalik metsas pikemaaajaliselt elada ja ellu jääda.
Tiina tänas pärast sööki jumalat nii nagu Tammaru pere seda tegid. Saatana loomad tavaliselt jumalat ei täna. Libahunt oli aga saatana loom.
Tammarulastest oli Margus ainus, kes Tiina süütusesse uskus. Seda väidet tõestas Marguse lask lauta kaitstes. Kui Margus oleks uskunud libahuntidesse oleks ta püssisalve pannud hõbekuuli mitte tavalise kuuli, millega libahuntide legendi kohaselt neid tappa saab. Teose lõpus mõistis ka vanaema, et Tiina ei ole libahunt. Seda kinnitasid ka vanaema sõnad teose lõpus Tiina surnukeha kohal “patust puhas hingekene“.
Mina arvan,et Tiina ei olnud libahunt. Ta oli lihtsalt looduse sõber ja oskas loomadega „suhelda“. Tiina oli teistsugune ja sellepärast ta teistele ei meeldinud. Arvati, et kõik, kes on teistsugused , on kas libahundid, nõiad või mingid muud saatana käsilased.