Kapitaliseeritud rentimisega on tegemist siis, kui kõik olulised riskid ja omandiõigusest tulenevad hüvised kanduvad üle rentnikule (IAS 17, p.6). Selleks, et rentimist käsitleda kapitaliseeritud rentimisena, peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tunnustest, mis üldjuhul viitabki oluliste riskide ja omandiõigustest tulenevate hüviste rentnikule ülekandumisele (Kieso, D, Weygandt, J. Intermediate Accounting, 9 th ed. p.1163): a) renditava varaobjekti omandiõigus läheb üle rentnikule rendilepingu kehtivuse ajaks; b) rentnikul on renditava varaobjekti soodustingimustel eelisostuõigus ja rendilepingu jõustumisel on alust arvata, et ta seda õigust kasutab; c) rendilepingu kehtivus on või ületab 75 % varaobjekti majanduslikust elueast; d) rendimaksete nüüdisväärtus moodustab 90 % või rohkem renditava varaobjekti reaalväärtusest; e) renditav varaobjekt on spetsiifiline ja ainult rentnik saab seda kasutada ilma oluliste
annuiteetmaksena. Seisuga 31.12. koostatud bilansis kajastab ettevõte a. järgmisel aastal tasumisele kuuluva laenuosa b. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. ning intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest c. laenu põhiosa võlgnevuse seisuga 31.12. d. intressivõlgnevuse perioodi 05.12. kuni 31.12. eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a. nende kaetavale väärtusele, juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest b. nende õiglasele väärtusele, juhul, kui varaobjekti õiglane väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19
Kuna nii kasulik eluiga kui ka lõpetamismaksumus on hinnangulised suurused, mis fikseeritakse majandusüksuse raamatupidamise sisekorra eeskirjades vahetult pärast põhivaraobjekti soetamist. Mõlemaid on võimalik muuta, kui põhivara kasutusprotsessi käigus muutub. 30 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivaraobjekti amortiseerimist alustatakse tema kasutusvalmis saamise hetkest, hoolimata sellest, kas varaobjekti ka tegelikult kasutatakse või mitte. Ajutiselt kasutusest eemaldatud materiaalse põhivara amortiseerimist ei peatata. Amortiseerimine lõpetatakse, kui kogu amortiseeritav osa on kuluks kantud või materiaalne põhivara on lõplikult kasutusest eemaldatud või materiaalne põhivara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks. 31 Erinevad amortiseerimise meetodid Järgnevas amortisatsioonimeetodite võrdluses on
teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid. Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda. Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsiooni arvestatakse vara kasuliku eluea vältel.
12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära; Soetusmaksumus vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi); Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse;
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
seotud kulutustest. (IAS 16p14). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekti eest tasutakse järelmaksuga, loetakse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust (IAS 16p16). Juhul, kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenuga, tohib otseselt varaobjekti valmistamisega seotud laenukasutuse kulutusi (sh. intresse) kapitaliseerida antud objekti soetusmaksumuses. (IAS 23p11) Laenukasutuse kulutusi tohib kapitaliseerida ainult alates hetkest, mil laenukasutuse kulutused on tekkinud (s.o. laen on võetud) ning vara valmistamist on alustatud (IAS 23p20). Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud (IAS 23p23, 23p25).
vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud)
administratsiooniga (omanikega). * Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon (amortiseerimine) Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa. Majandusteoorias on amortiseerumine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti väärtuse vähenemine kulumise ja iganemise tõttu. *Põhivara amortiseerimine on tema jääkväärtuse vähendamine vastavalt
Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega (IAS 17p44). Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Juhul kui on kahtlusi väljarenditava varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara väärtuse test vastavalt juhendile RTJ 5. Rentide kajastamine rentniku aruannetes Kapitalirendid Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam
Põhikulud lisakulud d halduskulud s-kulud Kuluobjektile kirjendamine: Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulude liigitamine ajalisest aspektist: Soetuskulu - varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Need on minevikukulud. Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib
bilansis ei moodustata.(ibid, § 13). Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14). Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks.( RTJ 8, 2011, § 16). Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb
o ettevõte on varasema keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud tegevuspõhimõtetega näidanud, et likvideerib keskkonnakahjustused vabatahtlikult. Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32). Restruktureerimiseraldis konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib
o ettevõte on varasema keskkonnasõbraliku tegevuspraktikaga ja avalikustatud tegevuspõhimõtetega näidanud, et likvideerib keskkonnakahjustused vabatahtlikult. Keskkonnakahjustuste suhtes moodustatakse eraldis koos likvideerimisega kaasnevate kulutuste summaga. Kui aga ettevõte eelistab kahjustuse likvideerimise asemel tasuda trahve, tuleb eraldis moodustada tõenäolise trahvi summas. Kui keskkonnakahjustuste tekitamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamise või rajamisega, võrdsustatakse eraldise summa varaobjekti soetusmaksumusega (RTJ 8, § 30-32). Restruktureerimiseraldis konkreetse tegevuskava alusel läbiviidav ettevõtte tegevuse põhjalik ümberkorraldus, mille tagajärjel muutuvad oluliselt ettevõtte äritegevuse ulatus või selle teostamise viis ning mida kontrollib ettevõtte juhtkond. Ettevõttel tekib
12) C nad annavad oma väärtuse uuele loodud varule täies ulatuses ja ühe korraga ** st et ühte ja sama varuühikut ei saa mitu korda ( järk-järgult) kasutada. 13) D FIFO-meetodit 14) A D: Kassa K: Müügitulu ***see on müügi kajastamise kanne müügihinnas 15) B 1715 eurot 10 tk hinnaga 53 eur/tk 20 tk hinnaga 50 eur/ tk 30 tk hinnaga 47 eur/tk Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub
kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot Debitoorse võla pantimine ja müük Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust: 1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast 2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust) Kui 3 tingimust ei ole täidetud - kajastatakse laenutehinguna Kui 3 tingimust on täidetud kajastatakse müügitehinguna, ehk faktooringuna. Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringfirma e faktori ja müüja vahel, mis on seotud laekumata arvete müügiga. Tehingu käigus sõlmitakse faktooringleping. Debitoorse võla pantim. ja müük (2) Faktooringu skeem: 1
vara ei amortiseerita, kuid selle väärtuse püsivuse kontrollimiseks tuleb igal bilansipäeval viia läbi väärtuse hindamise test. 29 Kui suurem kahest järgmisest, kas piiramata pikkusega elueaga immateriaalse põhivaraobjekti abil genereeritavate tulevaste rahakäivete nüüdisväärtus (RTJ 5 nimetab seda kasutusväärtuseks) või vara netorealiseerimisväärtus osutub väiksemaks varaobjekti bilansilisest jääkmaksumusest, tuleb varaobjekt alla hinnata. Suuremat kahest võrreldavast nimetatakse RTJ 5 järgi kaetavaks väärtuseks. Kui kaetav väärtus on bilansilisest maksumusest kõrgem, puudub vajadus alla hinnata 30 ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas: (a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud; (b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud; (c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu); ja
algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida osaühing kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi
toodangu omamaksumuse kindlaksmääramiseks. Kaks olulisemat sammu inventuuri tegemisel on kaupade füüsiline fikseerimine ning kaupade maksumuse kindlaksmääramine. Arvesse võetaks kõik kaubad, mis on firma omanduses, ning arvesse ei võetaks neid kaupu, mis on ära müüdud. Inventeerimise ülesanded: · inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemine; · üleliigsete ja kasutute varade kindlakstegemine; · varaobjekti hoidmis - ,säilitamis ja kasutamistingimuste kindlakstegemine; · raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine. Inventuuri käigus selguvad üle ja puudujägid, riknemised ja kaod, üleliigsed ja kasutud varad. Vara inventeerimisel kindlakstehtud tegelikud jäägid ei pruugi ühtida raamatupidamise andmetega [2:177]. 14
pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest. Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. 10
raamatupidamiskohustuslasele põhivara soetamiseks või ehitamiseks, kusjuures lisatingimusena võib määratletud olla vara liik või asukoht. Mitterahaline toetus valitsuselt saadud mitterahaline sihtfinantseerimine, mille kohaselt valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 53 Reaalväärtus (õiglane väärtus) (fair value) rahasumma, mille eest saaks varaobjekti vahetada või kohustist tasuda teadlike, asjast huvitatud ja omavahel mitteseotud osapoolte vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. Lõppväärtus (lõpetamismaksumus) summa, mida ettevõte saaks käesoleval hetkel vara võõrandamisest, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud eeldusel, et selle varaobjekti kasulik eluiga on lõppenud ja vastavad tingimused täidetud.
Tehes otsuse maarent lõpetada ning maad mitte võõrandada (müüa), tähendab selline otsus vara isiklikku tarbimisse võtmist, mistõttu maatüki turuhind tuleb kajastada otsuse tegemise aasta tuludeklaratsioonis ettevõtlustuluna. Mitterahalises vormis saadud maksustatav tulu kajastatakse tuluna asja või varalise õiguse turuhinnas (nt tasaarvelduse teostamisega üle antud vara väärtus). Kui FIE on saanud kindlustushüvitise varaobjekti, mille soetamismaksumus või millega seotud kindlustusmakse on kajastatud ettevõtluse kuludes, eest, loetakse saadud hüvitis ettevõtluse tuluks. Samuti juhul, kui vara kahjustumise eest ei maksa hüvitist kindlustusandja vaid kahju tekitaja (st kindlustus ei korva kahju), tuleb saadud hüvitis lugeda ettevõtluse tuluks. Finantstuluna tuleb kindlasti deklareerida erikontol raha hoiustamise eest krediidiasutuse poolt makstud intress.
Rendilepingute liigid: Finantsrent: kapitalirent, järelmaks. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, üldreeglina vara väljaostumaksete ja intressi tasumise järgselt saab rendilevõtja vara omanikuks. Rendilevõtja kajastab vara ja sellega seotud kohustused oma finantsaruannetes . Kasutusrent. Rendilevõtja maksab rendileandjale tasu, rendiperioodi lõpul ei saa rendilevõtja vara omanikuks. Rendiobjekt kajastatakse rendileandja finantsaruannetes. Müük-tagasirent. Vara omanik müüb varaobjekti rendileandjale, kes selle rendib vara endisele omanikule. Rendileping võib olla finants- või kasutusrendileping. Kombineeritud rent. Eelnevate kombinatsioon. Nt sõlmitakse kasutusrendileping, kuid lepingus nähakse rendilevõtjale ette optsioon saada lepingus sätestatud tingimustel rendiperioodi lõppedes vara omanikuks. Liising: kasutusliising, kapitaliliising
ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust; _ uurimistöö projektid investeeritakse uue toodangu või tehnoloogia väljatöötamiseks. Investeeringu rahavoogude arvutamisel leitakse raha vajadus ehk puhasinvesteering (esialgsed kulud) ja investeeringu tulemusena lisandunud(vad) rahavood. Puhasinvesteering on rahasumma, mis on vajalik investeeringu teostamiseks ehk varaobjekti soetamiseks. Puhasinvesteering leitakse, kui soetatava vara maksumusele (SVM) liidetakse transpordi- ja paigalduskulud (TPK), kui see on suurem kui 0 ja lahutatakse rahavood olemasoleva, ettevõtluses mittekasutatava vara (OV) müügist. PUHASINVESTEERING = SVM +TPK OV (5) Algandmed: Soetatava vara maksumus SVM 100000 Transpordi- ja paigalduskulud TPK 7000 Laekumised olemasoleva vara müügist OV 8000 12 Puhasinvesteeringu arvutus: 100 000 + 7 000 - 8 000 Puhasinvesteering = 99 000
arvestusmeetoditest ja hindamisalustes. Seal tuuakse arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, bilansiväline vara jms. Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus Vandeaudiitori aruanne PÕHIMÕISTED Varaobjekt on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Amortisatsiooni määradeks on: · Masinatel ja seadmetel 33% · Muul materiaalsel põhivaral 10% Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara
andjale kuuluvat vara kokkulepitud perioodi jooksul. Liisinglepingud võivad olla erinevad sõltuvalt sellest, kas vara omandiõigus rendiperioodi lõppedes läheb rentnikule üle (kapitalirent) või ei lähe üle (kasutusrent). Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind. Kapitalirent on rent, mis ei ole kasutusrent. Rentnik maksab liisingufirmale vara väljaostumakseid. Tegurid, mis kujundavad igakuiste maksete suuruse: vara maksumus,
· asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 6.7. Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla selle 15 bilansilise väärtuse, tehakse vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui see on tõenäoline, tuleb korraldada uus väärtuse test
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit
kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne
○ Milline D/E suhe tagaks laenu teenindamise võime piisava varuga? ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga? Kasutusrent (operating lease) – lühiajaline ja katkestatav leping, mille kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures liisinguandja vastutab mõnikord kindlustuse, maksude ja rendiobjekti korrashoiu eest. Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu, vastutab rendiobjekti kindlustuse, maksude ja korrashoiu eest ning saab liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Sellisteks amortisatsiooni määradeks on: Masinatel ja seadmetel 33% Muul materiaalsel põhivaral 10% Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse Tuha Talu OÜs põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti soetusmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga on kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara
Perioodikuludeks on mittekapitaliseeritavad kulud ja kapitaliseeritavate, kuid mitteinventeeritavate kulude see osa, mis on kajastatud kasumiaruandes. Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb: (a) ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud); (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest. Soetamisega otseselt seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sealhulgas: (a) varaobjekti projekteerimis- ja muud sarnased tasud; (b) vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud; (c) vara valmistamisega seoses kasutatud materjalid ja töövahendid (k.a valmistamisel kasutatud põhivara amortisatsioon); (d) transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; (e) vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; (f) vara testimisega seotud kulutused (miinus testimise käigus toodetud toodete müügist saadud tulu);
6.5 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara kajastub bilansis kirjetel: - Firmaväärtus - Arenguväljaminekud - Muu immateriaalne põhivara - Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui: a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse üldjuhul lineaarset meetodit. Immateriaalset põhivara, millel on kasutustähtaeg, amortiseeritakse lähtuvalt kasutustähtajast. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkmaksumuses
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa
objektidena, kui need sel kuupäeval eksisteerivad (sõltumata sellest, kas need on omandatava ettevõtte bilansis kajastatud või mitte) ja vastavad järgmistele kriteeriumitele: 1) varad, välja arvatud immateriaalsed varad on tõenäoline, et omandaja saab sellest varast tulevikus majanduslikku kasu, ning selle vara õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata; 2) immateriaalne vara varaobjekti õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt määrata; 3) kohustused on tõenäoline, et sellest kohustusest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist ning selle kohustuse õiglast väärtust saab usaldusväärselt määrata. Omandaja kajastab restruktureerimiseraldise vaid siis, kui omandataval ettevõttel on omandamise kuupäeval eksisteeriv kohustus seoses restruktureerimisega
annaabi.ee 
