· Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum, Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja varakamber. Sihtasutus Kalevipoja Koda organisatsioon on oma loomisest alates süstemaatiliselt tegelenud Kääpa külas Kalevipoja-teemaliste turismiatraktsioonide väljaarendamisega. Kalevipoja Koda pakub inimestele võimalust osa saada kohalikust kultuurist ning loob võimalused huviringide tekkeks ja arenguks. · 2004. aastal avati Kalevipoja varakamber vana vallamaja ruumides. Varakambris saab näha ja osta erinevaid meeneid, samuti käsitööd. Varakambris pakutavate esemete
pidama hiiglaste kükloopide kätetööks. Seepärast kutsuti neid kükloopilisteks müürideks Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev sõda vaenlastega Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber Atreuse varakamber Kükloopiline müür ja lõvivärav
Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma
eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased. Mükeene linnuse Atreuse varakamber Kullast surimask, nn. kükloopilised müürid Agamemnoni mask ja Lõvivärav Mükeene kunst Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud
Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma
8. põrandaavad kivide loopimiseks 9. vaateava 10. varakamber 11. keskvall 12.vallikraav 13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm
Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber. Atreus oli müütiline Mükeene kuningas. nn. Agamemnoni surimask Agamemnon oli Mükeene kuningas, Kreeka sõjaväe ülemjuhataja Trooja sõjas. Helena oli Agamemnoni vennanaine. Allikad: G. Kehnscherper, Kreeta.Mükeene.Santorin, Tln., 1989 Erinevad veebilehed
Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge. Lõvivärav Mükeenes Lõvivärav Mükeenes Lõvivärava joonis. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tiryns Kivihauad Atreuse varakamber Heinrich Schliemann 1822 1890 Oli saksa päritolu kaupmees, arheoloog ja Trooja linna varemete leidja. Tiryns Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile
Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge. Lõvivärav Mükeenes Lõvivärav Mükeenes Lõvivärava joonis. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tiryns Kivihauad Atreuse varakamber Heinrich Schliemann 1822 1890 Oli saksa päritolu kaupmees, arheoloog ja Trooja linna varemete leidja. Tiryns Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile
või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist) surnud maeti maa alustesse kaevus-, hiljem kuppelhaudadesse Atreuse varakamber 13,6 m. kõrge 14,2 meetrit läbimõõt kuningas agamemnoni surimask - kullast
vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration Olümpiavõitjate autasustamine Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst
Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud teada-tuntud võrukaelaga tegemist teha ja tegi, nagu ei oleks ta Mõttetust märganud. Viimast ajas see veelgi rohkem naerma ja ta otsustas Kure-härrale vembu mängida! "Teate, härra Kurg, käivad kuulujutud, et siin maapõues peitub suur kulla varakamber!" lausus ta justkui möödaminnes ja uuris salatsi teise reaktsiooni. Kurg kahvatas veidi, ent vaikis. "Ja veel räägitakse, et seda on võimatu leida..." Siinkohal edev lind noogutas agaralt. "...aga," sosistas Mõttetus vaikselt, "mitte minu jaoks!" Ning nende sõnadega lahkus ta metsa poole, kus pidas lõunauinakuid. Kurehärrat jäi viimane märkus aga häirima otsis ju temagi varandust! Seepärast otsustas ta Mõttetuse üles leida.
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles
tegelaste liikumatu kujutamine. Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Näited ja/või esindajad Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Claude Lorrain; Nicolas Poussin; Frans Hals; Rembrandt Jacopo Carrucci; Tintoretto; Parmigianino Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm
· suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber. Suuremad tugedeta ruumid enne Panteoni. ... kujutav kunst oli üldjoontes sarnane Kreeta kunstiga, aga rangem ja agresiivsem. ... tarbekunst oli kõrgel tasemel: kullasepatöö ja keraamika. Relvad olid kaetud kauni ornamentikaga. Kuldplekist maskid Egeuse kultuuri kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. saj e Kr välja tõrjusid. Kogu hilisemat kreeka kultuuri kuni rooma ja hellenismi ajani saatsid mõjud, mis lähtusid Kreeta ja Mükeene kultuurilisest
kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine) Aigistose kuppelhaud (Klytaimnestra armuke) Atreuse varakamber - kõige kuulsam haud. (Atreus - Agamemnoni isa). 1300 eKr. Üle 13 meetri kõrge. Agamemnoni surimask kullast mask. 1500 eKr. Agamemnoni surimask on hüüdnimi. Asub Ateena Rahvusmuuseumis. 2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr.
maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e.m.a. Haarav, peenemaitseline, Knossose loss, vaas (Kreeka-mükeene) heledad rõõmsad värvid. kaheksajalaga, Inimesi kujututati Atense varakamber, Egiptusepäraselt Mesopotaamia kunst 36.-6. saj e.m.a Suurejoonelisus. Assüüria kuningas Valitsejakujud: kuigi Assusbanipal nägudes taotleti sarnasust, lõvijahil, Lagasi linna on juuksed, habe ja rõivad valitseja Eudea
puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist (mineraalsest kalt- siumkarbonaadist) kanoopide laegas. Selles oli neli Tutanhamoni sisikonnaga kanoopi, mille kaantel olid vaarao näoga inimpead. 4 Tutanhamoni muumiat uurides. Tutanhamoni pea. Vaade Tutanhamoni hauakambri kaldkäigule, neljale kambrile ja nende sisule 1.koridor 2.eeskamber 3.kõrvalkamber 4.varakamber 5.matmiskamber 5 Kasutatud kirjandus "Vaaraode kroonika" Peter A. Clayton http://news.nationalgeographic.com/news/bigphotos/images/071009-king- tut_big.jpg http://www.egyptvoyager.com/pics/tutankhamun_image2.jpg http://www.dancewithshadows.com/images/tutankhamun_archaeologists.jpg http://www.sulinet.hu/tovabbtan/felveteli/2001/2het/muvtori/tuthan.jpg http://z.about.com/d/africanhistory/1/0/M/J/TutankhamunExVisceraCoffin.jpg
Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega. (2) Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. (1) Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga looduslähedane ning isegi naturalistlik. Vaasidel kujutati väga palju mereloomi. Keraamika jaotatakse kolme perioodi: I perioodi puhul on kaunistuseks sisse kraabitud
Eksperimendihommikutel avastatakse optika saladusi, proovitakse erinevaid lihtmehhanisme, räägitakse loodusnähtustest ja vaadeldakse ilma. Osalejad saavad põnevate katsete käigus ise proovida loodusseaduste paikapidavust ning avastada uut ja põnevat. Morgensterni saal on pühendatud tsaariaegsele ülikoolile. Eksponeeritud on linnale ja ülikoolile värvi lisanud üliõpilasseltside ja korporatsioonide esemeid ning projekteeritud hoonete makett. Ajaloo muuseumis asub ülikooli varakamber, kus eksponeeritakse valikut ülikooli väärtuslikematest varadest. Ülikooli varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust. Paljude teiste harulduste kõrval on varakambris võimalik tutvuda ainsate säilinud detailidega Rootsi kuninga Gustav II Adolfi originaalmonumendist, Vene keiser Aleksander I poolt allkirjastatud ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puskini surimaskiga
Ta üritas võita preili Michonneau südant. Arstiteaduse üliõpilane Bianchon jälgis Gorioti ja ütles, et tal on pöördumatu seroosne apopleksia ja et Goriot sureb varsti “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais) “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant) “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri.” (Eugene de Rastignac)
19. ja 18. saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta. Kükloop(ili)sed müürid nagu oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e.Kr Mükeene peavärav. 2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber. 13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr
kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. NÄIDE: Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. Joonia stiil - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures.
Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist. Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. KREEKA KUNST Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste
· Lossi balliruum oli kõige suurem ruum Londonis 1856 Londoni Tower · Tema Majesteedi kuninglik palee ja kindlus · Loss ehitati aastal 1066 normanni vallutuse käigus. · White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud, ehitas 1078. aastal William Vallutaja. · Lossi kasutati vanglana vähemalt alates aastast 1100 kuni aastani 1952 · Oma algusajast peale oli see suursugune palee kuninglik residents. · Toweril on olnud mitmeid rolle: relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ning Suurbritannia kroonijuveelide kodu. · Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. · Loss koosneb kolmest põhiliselt kaitsemüürist. · 18. ja 19. sajandi jooksul kohandati luksuslikud hooned aegamööda teiseks otstarbeks ja lammutati. Ainult Wakefieldi ja Püha Toomase tornid on alles jäänud. · Valge Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka
kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Näiteks Zeusi ja Hera tempel Olümpias, Ateena varakamber Delfis, Hera tempel Paestumis, Hephaistose tempel Ateenas. JOONIA STIIL - üks kolmest vanakreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel
16.09 Mükeene lossi iseloomustas: • Hästi korralikult kindlustatud (nn glükloopilised müürid) • Kui läbiti müüris olev värav, järgnes lahtine käik, mille lõpus oli teine väravehitis propülee. • Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat
Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult, ainsa ülesandena kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat. Järgnesid uued reformid. Loodi prikaasid, mis pidid tegelema teeröövlite, postinduse ja sõjaasjadega. Juba eelmise valitsuse ajal tekkinud prikaasid, nagu Saadikute Prikaas ja Varakamber, iseseisvusid ja nende ülesanded määratleti selgemalt. Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik" mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Ivani valitsus reformis ka sõjaväge. Muudeti väejuhtide koha- järgluse (mestnitsestvo) põhimõtet, mis oli tekitanud lahinguväljal ohtlikke vaidlusi, kes peab kellele alluma. Kogu probleemi need
15.sajandil oli pidevalt ametis 14 raehärrat ja 4 bürgermeistrit, sündikus (õigusalaseid küsimusi lahendav ametnik) ja linnasekretär. Raad käis koos ning arutas küsimusi raekojas. Tavaliselt istuti koos väiksemas raetoas või raekantseleis. Tähtsamad koosolekud ja külaliste vastuvõtmine toimus suures raesaalis. Raekoja allkorrusel asusid kauplused, keldris peenema seltskonna joomakoht. Samuti asus seal varakamber ja arestikambrid. Raekoja esisel väljakul oli paar korda nädalas turg. Et ka keskajal esines juba tänapäeval nii levinud petmist oli väljaku ääres vaekoda, kus kontrolliti kõik kaale ja mõõte. Raekojaplatsist saigi aja jooksul tähtsaim kogunemiskoht. Seal tehti teatavaks otsuseid, peeti etendusi. Raekoja esised väljakud olid ka kohad, kus viidi täide kohtuotsuseid. Väiksemad süüdlased seisid häbipostis või talutati neid läbi
seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks. Üüratu suur ateena skulptuur, mis oli Phidiase looming, polnud kunagi pühendatud kultustele ning sel ei olnud kuidagi seotud religiooniga. Seal ei olnud kunagi preestrijannasid. Seega Parthenoni tuleks pigem vaadata nagu hiiglaslikku asupaika Phidiase skulptuuri jaoks. See oli samuti ka varakamber. Koopia Athena kujust. Jumalanna Ateena isiklikult Kreeka mütoloogias Ateena (vahel kutsutakse ka Ateeneks) on leidlik ning kaval kangelaste kaaslane ning kangelastegude jumalanna. Ta on neitsijumalanna, kelle auks on ehitatud Parthenon Kreeka pealinnas Ateenas. Ateena kultus on teadaolevalt eksisteerinud väga varajasest perioodist ning müüdid temast on
Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Nissides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. Hadrianuse mausoleum - hoone valmis aastal 139. See on nelinurksel alusehitisel paiknev 50 m kõrgune monumentaalne ümarehitis. Sinna on maetud Rooma keisrid. Vanasti oli see sõdade ajal kindlus. Veel on see olnud varakamber ja ketserite vangla. Alates aastast 1911 on see muuseum. Oma praeguse nime Castel Sant´Angelo on ehitis saanud peaingel Miikaeli järgi, kes ilmutas suure katku aegu (6. saj. pKr.) paavst Gregorius I Suurele. Tõlkes tähendab see Püha Ingli kindlust. Caracalla termid - (211-217) antiikaja kümblusasutus. Ehitatud on need 3. saj. alguses. Termid olid avaliku elu keskuseks. Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m². Ehitis ise aga hõlmas üldse 12 hektari suurust maatükki
aastal William Vallutaja. · Lossi kasutati vanglana vähemalt alates aastast 1100 (Ranulf Flambrard) kuni aastani 1952 (Kray kaksikud), · Lossi vanglana kasutamise kõrgperiood oli 16. ja 17. sajandil · Oma algusajast peale oli see suursugune palee kuninglik residents. · Tower on tervikuna hoonete kompleks, mida ümbritseb kaks kontsentrilist ringkaitsemüüri ja vallikraav. · Toweril on olnud mitmeid rolle: relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ning Suurbritannia kroonijuveelide kodu. · Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. · Tudorite valitsusajal kasutati lossi kuningliku residentsina vähem ning hoolimata katsetest selle kindlust tugevdada ning parandada, olid lossi kaitsemehhanismid liiga arengust maas, et toime tulla suurtükiväega. · Tower of London oli oma tugevaimate kaitsetega suunatud saksi-Londoni poole, mis
Müüris olevast väravast sai sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel oli teine värav teise müüri sees. Pärast seda tuli veel kolmas värav. Väravehitus=propülee. Kreeta lossis oli ka pearuum ehk Megaron e. meestesaal. Lossis kasutati ka võlvimist, sammas läks samuti ülevalt jämedamaks. Hästi kuulus= Lõvide värav. Kõige imetluspärasemaks Kreeta kultuuris on maa-alused hauad. Kõige kuulsam Atreuse varakamber (väljakaevaja Schliemann). Läbimõõt 14,2m, kõrgus 13,6m. Hunnide väepealik Attila ja mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM MÕISTED Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest
Panid aluse kvaadermüüritesele ja sillussüsteemile. 4.KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel. Ajastu ehitusmälestusi: Knossose palee 2. at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2. at eKr Atreuse varakamber 2. at eKr Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Egeuse arhitektuuri kapiteeli tüübid. 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR Vana-Kreeka kultuurisaavutusi võib paljudel aladel pidada Euroopa kultuuri aluseks. See, et Vahemere idaosa muutus alates
aastal valminud maal “Parise otsus.” Louisiana muuseumipark Humlebaekis Kopenhageni ligidal – Aadress: Gl. Strandvej 13, Humlebaek. On üks maailma meeleolukamaid kultuurirajatisi. Muuseumi üks pärle on uue realismi üks kuulsamaid taieseid – Césari hiiglaslik pöidlaskulptuur. Saksamaa: Pergamoni friis – Muuseumisaar Berliinis – Aadress: Am Kupferbragen, Berliin. Muuseumis saab näha Pergamoni altari säilinud osi. Hellenismiajastu kunst. Keskaegsete tahvelmaalide varakamber . Wallraf – Richatzi Muuseum Kölnis - Aadress_ Martinstrasse 39, Köln. Eksponeerib “Kölni koolkonna” teoste suurimat kollektsiooni. Muuseumi 2 pärli: 1) August Macke eskpressionistlik “Daam roheluses” (1913) 2) Rembrandti autoportree (1665) Soome: Karelianismi kants – Helsinki Ateneum – Aadress: Kaivokatu 2, Helsinki. Avati 1887.a. On Soome rahvusgalerii. Kuulsamad teosed nt Helene Schjerbecki melanhoolsed autoportreed. Prantsusmaa:
muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac)
elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et "Raha on elu,", kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. Huvitavaid tsitaate teosest: "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac)
lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest - Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. - "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) - "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) - "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) - "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) - "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) - "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) - "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac)
Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais) “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant) “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri.” (Eugene de Rastignac)
Palleed on ehitatud suurtest kiviplokkidest. Ehitistest olid levinud paleed, linnad ning megaronid. Megafon on palleekuju, mis on ristkülikukujuline. Eest on lahtine koda, mis on kahel sambal. Ruumid on paigutatud kaootiliselt ja keeruliselt. Sellest areneb välja Kreeta tempel. 5 Neil on kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik. Üheks selliseks oli näiteks Arteuse varakamber, mille lläbimmõõduks oli14,2 meetrit ja kõrguseks 13,6 meetrit. Ehitusstaatiliselt areneti niipalju edasi, et kuna valevõlvi veel kasutati ja see osutas ustele väga suurt raskust, pidi välja mõtlema mingi lahenduse. Selleks võeti kasutusele okse kohal kolmnurk, mis pidi koormust, mis uksele edasi kandub, vähendama. Kõik Muukene linnad olid kaitstud võimsate müüridega ning need laoti ülisuurtest ainult väga vähe taotud kividest
poliitliserlt tähtsat. Samas võime mõne asupaiga kaardil nihutada kaardi keskele jas siis näeb jälle midagi vajalikku. Näiteks Eesti nihutamine Euroopa kaardi keskpaika ja siis on näha sealt paremini julgeolekualased ganntiid ja ohud. Seega geoõpetus tagab meile ajas ja riimis juurdepääsu maakera tundlikele oluliselt tähtsatele punktidele, mis võimaldab luua kontrolli nende üle. Geograafilised ja geopoliitilisdäärtused ja ressurss (Geopoliitika (GP) varakamber). Juba kaasaegse GP üks looja, R. Kjellén kirjutas, et geopoliitika koondab endasse majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika jõudu, mille eemärgiks on koondada ja luua sellest jõust selline geograafiline fenomeen, mida saab kasutada poliitikas. Gegraafiline fenomeen dikteerib ka poliitilised eesmärgid ning poliitika vormi phe või teise riigi suhtes. Seal hulgas ka sõjalise strateegia (piitife muutmine enda
võtteid. Ta eitab põhjuslikkuse objektiivset iseloomu. 9. Mis on majandussüsteemide teooria? (lk 259- 274) 1. Kuidas esitas W. Sombart kapitali kujunemise ja kapitalismi olemuse? (,,Moodne kapitalism", ,,Juudid ja majanduselu", ,,Kaupmehed ja kangelased") Tema arvates ei saanud kaubanduskapital olla kapitali tekkimise allikaks, sest kaupmeestel puudus võimalus hindu üles kruvida. Kapital kuhjus keskajal järgmistel viisidel: 1)Oluline oli paavsti varakamber. Sinna olid kogunenud kristlikust maailmast peamiselt kümnisemaksu näol saadud aarded. 2)Rüütluordude laekad, kuhu oli kogunenud eeskätt maarendi näol ordule kuulunud maade kasutamise eest saadu. 3) Mõne ilmaliku valitseja suured varandused. 4) Põhja-Itaalia kaubalinnade varandused. 5) Maaomanikud ja kaupmehed, kes tulid eelnimetatud suurte varanduste järel. Kapitalismi tekkimist peab ta inimhinge suurimaks loominguliseks saavutuseks. ,,Kapitalism kasvas välja
kuulmisorganeid. Heli tekib elusolendite sees kujul, mille jaoks nende ajud ja meeled on ehitatud ja need võivad sobida kas rohkemaks või vähemaks. Käsitiivalised, rohutirtsud ja inimsed tajuvad seega erinevaid, omaette unikaalseid helimaailmasid. INIMESE SUHE LOODUSESSE MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI (Sverre Sjölander) Enamikul juhtudel iseloomustab inimese suhtumist loodusesse see, et loodus on üks suur laoruum või varakamber, mida me kasutame ja tühjendame niikaua, kui võimalik. Kaldume loodusressursse ära kasutama, kuni nad kas on hävinenud või kahandatud kasutute suurusteni. Efektiivseid abinõusid ei suudeta läbi suruda enne, kui populatsioon on juba nii väike, et selle ekspluateerimine ei tasu enam ära. Alles siis viiakse sedused sisse. Kahjuks paistab seadusandlus olevat ka ainuke abinõu, mis toimib. Umbes 50 000 aastat väldanud pideva ekspansiooni vältel leidus alati uusi jahimaid
reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. 6. Mükeene kunst: ARHITEKTUUR: Lossid olid kindlused, tuli läbida mitmeid väravaid, et jõuda lossini. Pearuum ehk megaron, mille keskel oli ümmargune kolle, mida ümbritsesid 4 sammast. Lossiseinad kaunistatud maalidega. Haudehitised: kaevushauad umbes 2 meetri sügavusel maa all; kaljusse raiutud haud; kuppelhauad kuulsaim on Atreuse varakamber. Pseudovõlv kivid horisontaalselt väikese nihkega. Reljeefide tõttu on monumentaalselt kuulus Lõvivärav. Olid ka lõvisambad: ilma peata kuid käpad olid. KUJUTAV KUNST: Vaasimaali puhul on iseloomulik ornamentika, mis kasutab loodusmotiive, kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7. Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu
aastal soravalt araabia keelt kõneleva ja moslemina riietunud sveitsi maadeavastaja J. Burckhardti poolt, kes veenis kohalikku teejuhti end viima hauakambrisse, kus ta soovis ohverdada kitse. Eelnevalt oli rändaja kuulnud räägitavat, et hauakambri juures on peidus iidne linn. Burckhardt viidi Petrasse mööda kitsast ja sügavat Siqi mäelõhet, mida mööda saabuvad ka tänapäeval külastajad, ja ta jõudis 27 meetri laiuse ja 40 meetri kõrguse fassaadi ette. See oli ,,Varakamber" ehk el-Kasneh, Petra kõige kuulsam ehitis, kuigi ta on enam antiikarhitektuuri saavutus kui nabatealaste kohalikel traditsioonidel baseeruva ehituskunsti esindaja. Arvatakse, et fassaadi tipus asuvas urnis hoiti vaaraole kuulunud aaret. Aareteotsijatest välismaised külastajad pildistasid agaralt fassaadi tippu, lootes kindlaks määrata varanduse asukohta. ,,Varakambrist" edasi mägedevaheline org laieneb ja silmale avanevad lõheroosast ja ka
Invest. fondid võimaldavad ·aega nõudev. Panga jaoks: raha. Pangaautomaadid: 1)konto väljavõtte automaat; 2)sula-raha hajutada riske, nende teenuste kasutamine on mugav. ·rahalugemismasinad, valedetektor ·seif autom., 3)makseautom.; 4)interneti autom., 5)valuutava-hetusautom.; Tuletisväärtpaberid: 1)vahetusvõlakiri annab omani-kule õiguse ·varakamber ·tehnilised 6)inkasserimisautom.- öökassa; 7)metallrahaautom; 8)makseterminaal. vahetada see teat. tähtajal ja ting. aktsiate vastu n. eelisaktsia; 2)aktsia Välisarveldustega seotud probleemid ja riskid. Välisarvelduste optsioon annab omanikule õiguse osta optsioone väljaandjalt vahendid ·turvameeskond.
Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee'd väravehitis jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk ,,meeste ruum" Mükeene lossi keskne ruum. Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann, kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud Mükeene kullast maskid. Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes. KREEKA KUNST Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni.
Linnuse maa- ala oli üsna tihedalt hoonestatud, selle keskseks hooneks kujunes suur ristkülikukujuline saalhoone – megaron (hilisem kreeka templi prototüüp). Mükeene ehitistes ka allapoole ahenev sammas (kivist), tihti kaetud sik-sak ja spiraalornamendiga. Ajastu ehitusmälestisi: Knossose palee (2. at eKr) Mükeene ja Tirynsi linnused (2. at eKr) Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Atreuse varakamber (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 4 Ehitustehnika: Suurte plokkidena ehituskivi, valevõlvid, massi koormuse vähendamise võtted. Samba-tala konstruktsioonid. Ehitustüübid: Palee. Megaron. Linnus. Kamber- ja kuppelhauad. Ehitusmaterjalid: Liiva- ja lubjakivi. Sisekujundus. Kreeta ruumi organiseerimisel sai oluliseks liikumine. Liikumise motiivi süvendasid
olid ehitatud nelinurksed eendid ja krvalruumid. Mükeene kultuuris asenduvad viimased küll pika käiguga, sarnasus aga on ilmne. Mükeene arhitektuuri varasemat perioodi esindavadki hauakambrid, eeskätt kamber ja kuppelhauad, viimaseid nimetatakse ka Tholos haudadeks. Iga hauakambrini viis küllalt pikk koridorilaadne käik dromos - alates 1500.a.eKr. ulatus selle käigu pikkus 30 meetrini, kuppelhaud ise aga oli küllalt suur-läbimt kuni 15 m. Mükeene 9 ümarhauast on tuntuim nn. Atreuse varakamber (1300.-1200.a.eKr.) mille sisemuses kasutatud kiviplokid on töödeldud vastavalt hauaümbrusele, mis dromose kohal kujundati portaaliks. Siin kerkis ehitustehniliselt esile keeruline probleem - valevlvina laotud kivikupli tohutu surve tuli ukse kohal toestada. Nii leiutati kolmnurk ukse kohal koormuse vähendamiseks. Atreuse varakambri sisemine uksesillus on 8 m pikk, 5 m lai, 1,2 m paks ja kaalub üle 100 tonni.
annaabi.ee 
