Kalevipoeg tänapäeval (0)

• Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum , Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja varakamber. Sihtasutus Kalevipoja Koda organisatsioon on oma loomisest alates süstemaatiliselt tegelenud Kääpa külas Kalevipoja-teemaliste turismiatraktsioonide väljaarendamisega. Kalevipoja Koda pakub inimestele võimalust osa saada kohalikust kultuurist ning loob võimalused huviringide tekkeks ja arenguks.
  
• 2004. aastal avati Kalevipoja varakamber vana vallamaja ruumides. Varakambris saab näha ja osta erinevaid meeneid, samuti käsitööd. Varakambris pakutavate esemete hulgas on ka vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid.
  
• Kalevipoja muuseum on asutatud 2001. a lõpul ja avatud alates 11. maist 2002. Muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas. Põhjuseid, miks muuseumi nimeks sai just Kalevipoja muuseum on mitmeid. Näiteks Jõgevamaa ja Saare vald on ju tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Seal on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, sood , hobuse jäljed jpm.. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol?
  

Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulood, nende looming, pildimaterjal; muistendid Kalevipojast, Kalevipoeg kunstis, suveniirid, seinaplaadid, vimplid, jne... Teisteks tubadeks on koduloo-, hariduselu-, punane tuba, Eesti Vabariigi tuba, õppevahendite-, õppetehnika- ning käsitöö toad.
Muuseumihoone ees on muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga.

• Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument . Monumendi autor on Ekke Väli.
  

Vabadussõja monument kujutab endast postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju.
1933–1950 paiknes samal kohal Amandus Adamsoni "Kalevipoeg", mille Nõukogude võim maha võttis. Kuna pärast monumendi mahavõtmist jätkas rahvas lillede toomist monumendi asukohale, siis püstitati samasse kohta 1952. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Taasloodud Vabadussõja mälestussammas paigaldati oma kohale 13. juunil 2003 ja avati 22. juunil ning Kreutzwaldi monument teisaldati.

• "Kalevipoeg" on skulptuur Glehni pargis Tallinnas Nõmmel, veidi Glehni lossist edela pool.
  

Betoonist ja raudkivitükkidest sarvilise hiiglase kuju valmis aastal 1908 Nikolai von Glehni eestvõttel
Skulptuuri motiivid pärinevad mütoloogiast. Skulptuur kujutab kangelast, kellel on metsloomanahk õlgadel. Nuiale toetuva figuuri modelliks võttis Glehn iseenda ja suurendas kõiki mõõtmeid neli korda. Koos skulptuuriga "Krokodill" soovis Nikolai von Glehn moodustada stseeni, kus vägilase selja taga luurab koletis .
Kohalikud elanikud hakkasid aga skulptuuri kutsuma Glehni kuradiks. Sellest nördinud Glehn laskis kuju ette paigaldada kivi kirjaga "Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba Esimese maailmasõja ajal. Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido. Pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all.