Stiil Aeg Iseloomulikud jooned Näited ja/või esindajad Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Barokk 16.-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Claude Lorrain ; Nicolas Poussin ; Frans Hals ; Rembrandt Manerism 16. saj Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Jacopo Carrucci; Tintoretto ; Parmigianino Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Merovingid 6.-9. saj Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Romaani 10.-12. saj Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Madeleine kirik ; Durhami katedraal ; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit . Maalikunst - vaasimaal , erineva kuju ja ülesandega. Herodotos ; Pythagoras; Hippokrates ; Kuningas Oidipus ; Oresteia; Hera tempel Klassitsism 18.-19. saj Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused . Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Varakristlus 1.-6. saj Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul( püramiidid ). Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Rokokoo 18. saj Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Bütsant 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik , tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/ pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Hagia Sophia kirik;
San Vitale ; Vladimiri Jumalaema
Hellenism 330.-30. a. eKr Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Rhodose koloss ; Milo Venus ; Laokooni skulptuurgrupp Karolingid 6.-9. saj Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Aacheni lossikabel Renessanss 14.-16. saj Elamuste pakkumine inimeste meelele. Arutlemine ilu üle. Sandro Boticelli ; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo ; Raffael Vanavene 10.-17. saj Ehituse juures hakati kasutama sibulkuppelit. Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Romantism 19. saj Hinnati romantilist ainestikku kirjandusteostest. Eugene Delacroix ; Constable ; Turner Gootika 12.-16. saj Tahvelmaalid, suured aknad ja teravkaarmotiiv. Yorki katedraal; Mitano toomkirik Realism 19. saj Maaliti seda, mida nähti. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Tõetruu. John Constable; Camille Corot ; Jean Francois Millet; Gustave Courbet; Honore Daumier Etruski 8. saj eKr Metall , sitke savi, freskod. Freskodele oli iseloomulik tegelikkuse realistlik edasiandmine ja tegelaste liikumatu kujutamine. Kapitooliumi emahunt Impressionism 19. saj Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Paul Gauguin; Vincent van Gogh; Paul Cézanne.
Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, Claude Lorrain,
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil aeg iseloomustus näited, esindajad) 1. Mesopotaamia 4000539eKr Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid j
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Kõik kommentaarid