Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstisuundade tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Stiil Aeg Iseloomulikud jooned Näited ja/või esindajad Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Barokk 16.-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Claude Lorrain ; Nicolas Poussin ; Frans Hals ; Rembrandt Manerism 16. saj Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Jacopo Carrucci; Tintoretto ; Parmigianino Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega. Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Merovingid 6.-9. saj Kirjutati pärgamendile. Hoolega illustreeriti lehekülje teksti algustäht. Kaunistati tarbesemeid. Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Romaani 10.-12. saj Paksud müürid (6-8 m), ümarkaared, väikesed uksed ja aknad. Vitraažkunst. Madeleine kirik ; Durhami katedraal ; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Arhitektuur - templiehitus, mille materjaliks kasutati marmorit . Maalikunst - vaasimaal , erineva kuju ja ülesandega. Herodotos ; Pythagoras; Hippokrates ; Kuningas Oidipus ; Oresteia; Hera tempel Klassitsism 18.-19. saj Sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus, ranged ettekirjutused . Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Varakristlus 1.-6. saj Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul( püramiidid ). Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud vaarao Džoserile Rokokoo 18. saj Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Francois Boucher; J.B. Simeon Chardin; A. Watteau Bütsant 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik , tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/ pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Hagia Sophia kirik;
San Vitale ; Vladimiri Jumalaema
Hellenism 330.-30. a. eKr Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Rhodose koloss ; Milo Venus ; Laokooni skulptuurgrupp Karolingid 6.-9. saj Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Aacheni lossikabel Renessanss 14.-16. saj Elamuste pakkumine inimeste meelele. Arutlemine ilu üle. Sandro Boticelli ; Masaccio; Leonardo da Vinci; Michelangelo ; Raffael Vanavene 10.-17. saj Ehituse juures hakati kasutama sibulkuppelit. Theopanes; Andrei Rubljov; Sofia kirik Romantism 19. saj Hinnati romantilist ainestikku kirjandusteostest. Eugene Delacroix ; Constable ; Turner Gootika 12.-16. saj Tahvelmaalid, suured aknad ja teravkaarmotiiv. Yorki katedraal; Mitano toomkirik Realism 19. saj Maaliti seda, mida nähti. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Tõetruu. John Constable; Camille Corot ; Jean Francois Millet; Gustave Courbet; Honore Daumier Etruski 8. saj eKr Metall , sitke savi, freskod. Freskodele oli iseloomulik tegelikkuse realistlik edasiandmine ja tegelaste liikumatu kujutamine. Kapitooliumi emahunt Impressionism 19. saj Nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon , rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Paul Gauguin; Vincent van Gogh; Paul Cézanne.

Vasakule Paremale
Kunstisuundade tabel #1 Kunstisuundade tabel #2 Kunstisuundade tabel #3 Kunstisuundade tabel #4 Kunstisuundade tabel #5 Kunstisuundade tabel #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riffmank Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kunstisuunad ja stiilid

Stiil Aeg Iseloomulikud Näited: jooned tuntumad esindajad Rooma kunst 8.saj e.m.a.-5.saj Rooma kunst avaldus Kapitooliumi m.a.j. kreeka templitüübi emahunt, Panteoni mõõtude suurendamises ja tempel, Colosseum ehitise üksikosade sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, Claude Lorrain,

Kunstiajalugu
thumbnail
5
docx

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (tabel)

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil ­ aeg ­ iseloomustus ­ näited, esindajad) 1. Mesopotaamia ­ 4000539eKr ­ Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. ­ Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse ­ 4000332eKr ­ Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid j

Kultuurilugu
thumbnail
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 527­1453 Bütsantsi kultuur u 862­1582 vanavene kunst 7.saj. lõpp­5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493­604 merovingid 717­962 karolingid 10. saj.­1192 romaani stiil 1108­1485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar

Kunst
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka

Kunst
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun